V: Hävitati monumente, kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ja säilmeid hävitati samuti. Löögi alla satusid ka katedraalid ja kirikud. Suuri raskusi tekkis maalikunsti säilitamisega. Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid. 5) Kuidas muutus riietus ja soengumood? V: Naised: rahvusvärvides kokardiga müts, võeti eeskuju antiikajast, domineerima pääsesplebeiliste kihtide lihtne kleidimood. Mehed: suur mood oli rahvuskaardi vorm, hakati kandma saableid, punane früügia müts, karmanjool. 6) Võeti kasutusele meetermõõdustik, raskuse põhiühikuks võeti kilogramm, kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga, kellaaja arvestamises rakendati kümnendsüsteemi.
Inimesi hakati sinatama. Aadlike elulaad ei olnud enam eeskujuks. Meeste suurmoeks kujunes algul Rahvuskaardi vorm. Hiljem see muutus natukene ja tulid kasutusele pikad püksid. Hakati kandma punase früügia mütse ja kaela seoti lõdvalt sõlme jäemdast riidest rätik. Nii mehed kui ka naised hakkasid kandma rahvusvärvides kokardeid ja linte. Naiste mood muutus pärast kuninga võimu kukutamist. Pidulik rõivastus võeti üle antiikajast. Sealt pääses domineerima plebeidelt üle võetud kleidimood. Moodi muutusid rohkem soengud kui parukad. Märksõna voorus kasutati revolutsioonipäevil inimeste ellusuhtumise muutmiseks. Esimeseks vooruseks oli, et peab omama kõrget moraali. Ei tohtinud omada enam armukesi, kuigi talupojad inimetelesid neid, kel neid olid. Lõbutüdrukute ilmumine tänavale keelati revolutsiooni aeg üldse ära. Teiseks voorukseks oli patriotism. Revolutsiooni aeg oli patriotism kasvanud lihtrahvas sea ja mindi riigi eest võitlema.
avaldumisvorme. Enam ei olnud aadlike elulaad eeskujuks. Koos aadliga hääbus toretsev rõivastusmood. Alguses hakkasid mehed kandma Rahvuskaardi vormi: sinine kuub, valged pikad torupüksid ja valge vest. Esindatud pidid olema rahvusvärvid,kas siis mütsimärgina või lindina. Moodi tuli ka punase früüga müts, kaela rätik,kasutati ka trakse ning jalas kanti puukingi. Naistemoes võeti eeskuju antiikajast kihiline lihtne kleidimood. Pariisi kalanaised panid aga jalga pikad püksid. Enamik naisi kandsid punast mütsi,puukingi ja kolme värvilist linti. Soengud muutusid radikaalsemateks kadusid parukad. Meestel läks moodi lühikeste ettekammitud juustega soeng. Naised hakkasid lihtsalt juukseid siledaks kammima. Uuel Prantsusmaal peeti küll revolutsioonilisi pidustusi laulude ja muud rõõmuavaldustega,toimusid rongkäigud ja teatrietendused,kuid heaks tooniks kujunes kaine ja karske ellusuhtumine
Kümnekordsuse alusel oligi loodud meetermõõdustik. Massiühikuks võeti aga ühe kuupdetsimeetri puhta vee mass-kilogramm. Kogu see mõõtühikutesüsteem on kasutusel tänapäevalgi ja pealegi väga laialdaselt. Revolutsioon tõi muudatusi ka olmesse. Koos aadliga hääbus ka toretsev rõivamood. Moelooja roll läks õukonnast üle kodanlusele. Kadusid parukad ja parukameistrid jäid lausa ilma tööta. Naistemoes pääses domineerima plebeilste kihtide lihtne kleidimood, kanti puukingi ja punast mütsi. Meestemoest kadusid põlvpüksid ning siidisukad, naistega sarnaselt kanti punaseid mütse. Pärast revolutsiooni ongi suuresosas kadunud toretsev ja suurustav rõivastus. 1791.aastal likvideeriti tsunftid, mis pani alguse vabale turumajandusele. Kui polnud enam tsunftisiseseid ettekirjutusi hindade ja muu taolise osas hakkas kujunema konkurents, mis reguleeris hindu juba iseenesest. Valitsus küll mõneti üritas turgu oma suva järgi
· Esile oli kerkinud tugev ja andekas väejuht Napoleon 2) Kuidas saad aru põhimõttest ,,Sõda peab end ise ära toitma."? Kõik vajalik tuleb hankida vallutavalt maalt, varastada, röövida. 3) Loetle riigid, kes kuulusid esimesse ja teise Prantsuse vastasesse koalitsiooni. III Revolutsiooniaegne eluolu (lk 81) TV 70 Naised Mehed · Lihtne kleidimood · Põlvpükste ja siidsukkade · Naised hakkasid kandma asemel tulid pikad või pikki pükse kolmneljandik mõõdus · Jalas puukingad püksid, viimased reeglina Riietus triibulised · Kübarate asemel punased
aastal pandi alus Rahvuslikule Arhiivile. Revolutsiooni käigus püüti ka uuendada igapäevaelu ja murda sellega vana korra välised avaldumisvorme. Kuna aadlikuid hakati kõrvale tõrjuma, siis ei olnud nende eluviis enam teistele eeskujuks. Lihtrahvalikult hakati üksteise poole pöörduma sina-vormiga. Koos aadliga hääbus ka toretsev rõivamood: meestel muutus rõivastus lihtsamaks, hakati kandma pikki pükse ning lihtsaid kuubesid. Naistel aga kujunes populaarseks lihtne kleidimood. Kadusid suured puuderdatud ja keeruliste kujunditega parukad, mistõttu jäid parukameistrid sootuks tööta. Naised hakkasid juukseid lihtsalt sirgeks kammima, samal ajal kui meestel läks moodi niinimetatud Tituse soeng (lühike soeng ettekammitud juustega) ning bakenbardid. Moodi tuli ka sõna voorus, mida kasutati inimeste ellusuhtumise muutmiseks. Ühelt poolt mõeldi vooruse all uut kõrgemat moraali ning lõpu tegemist vana aja kerglastele kommetele ja liiderdamisele
Inimesi hakati sinatama. Aadlike elulaad ei olnud enam eeskujuks. Meeste suurmoeks kujunes algul Rahvuskaardi vorm. Hiljem see muutus natukene ja tulid kasutusele pikad püksid. Hakati kandma punase früügia mütse ja kaela seoti lõdvalt sõlme jäemdast riidest rätik. Nii mehed kui ka naised hakkasid kandma rahvusvärvides kokardeid ja linte. Naiste mood muutus pärast kuninga võimu kukutamist. Pidulik rõivastus võeti üle antiikajast. Sealt pääses domineerima plebeidelt üle võetud kleidimood. Moodi muutusid rohkem soengud kui parukad.Märksõna voorus kasutati revolutsioonipäevil inimeste ellusuhtumise muutmiseks. Esimeseks vooruseks oli, et peab omama kõrget moraali. Ei tohtinud omada enam armukesi, kuigi talupojad inimetelesid neid, kel neid olid. Lõbutüdrukute ilmumine tänavale keelati revolutsiooni aeg üldse ära. Teiseks voorukseks oli patriotism. Revolutsiooni aeg oli patriotism kasvanud lihtrahvas sea ja mindi riigi eest võitlema
juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac René Guy Le Chapellier järgi), mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud ning oli üldiselt suunatud tsunftikorra vastu, ent samas tegi võimatuks ka ametiühingute tekke ning keelustas ka igasugused streigid. Seadus võeti vastu ühehäälselt ning jäi kehtima kuni 1864. aastani. Naised Mehed · Lihtne kleidimood · Põlvpükste ja · Naised hakkasid siidsukkade asemel Riietus kandma pikki pükse tulid pikad või · Jalas puukingad kolmneljandik mõõdus · Kübarate asemel püksid, viimased reeglina triibulised punased mütsikesed
20. sajandi seitsmekümnendaid on hakatud pidama postmodernismi ajastuks. Rõhk pandi individuaalsusele. Mood oli pigem vaba, lõbus eneseväljendus ja imago loomise vahend kui staatuse sümbol või pangaarve suuruse näitaja. Kui optimistlike 1960-ndaid esindasid 1 muretult elu nautivad hipid, siis 1970-ndail tõusid esiplaanile anarhistlikud punkarid loosungiga ’Ei mingit tulevikku’ Naiste kleidimood oli mitmekesine nii dekoorilt kui ka mahtudelt. Kleidi taljejoon tõusis teinekord rinna alla või kadus sootuks, et siis jälle saada taljel vööga rõhutatuks. Mahulise maksikleidi muutsid naised teatraalseiks, kohevateks ja kihilisteks. Võidukäiku alustas ka trikotaaž. Eriti luksuslikke kudumeid on aastakümneid loonud Missoni moemaja. Missoni looming on erakordselt värvirõõmus ja omanäoline, käekirja omapäraks värvide sujuvad üleminekud ja siksakilised joonemängud.
(varem polnud) Muudatused mida ei võetud üle: uus ajaarvamine, kellaaeg Põhjused: Oli piisavalt täiustatud juba ennem ning rahvas oli omaks võtnud selle (kellaaeg) See sündmus oli oluline vaid Prantsusmaa jaoks, seostati kirikuga ning süsteem toimis. 21. Muudatused riietuses, soengus; muudatuste põhjused. TV 70 Naised Mehed · Lihtne kleidimood · Põlvpükste ja · Naised hakkasid siidsukkade asemel kandma pikki pükse tulid pikad või Riietus · Jalas puukingad kolmneljandik mõõdus · Kübarate asemel püksid, viimased reeglina triibulised
prouatamisest ja härratamisest. Sellega eitati aadlikke ja rõhutati kodanike võrdsust. b) Muutus rõivamood: · Üldiseks sai sankülottide lihtrahva rõivastus, kes ei kandnud põlvpükse ega siidisukki vaid pikki pükse. · Suurmoeks Rahvuskaardi sinine kuub punaste revääridega ja valgete torupükstega, tunnuseks rahvusvärvid. · Naised võtsid pidurõiva loomisel eeskuju antiigist, igapäevaselt valitses lihtne kleidimood. Kanti ka pikki pükse, punast mütsi ja puukingi. · Kadusid parukad, kanti lühikest soengut. c) Uued mõõdud-kaalud: · Vanade mõõtude-kaalude asemel meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. · Seda rakendati ka ajaarvamises päevas 10 tundi, tunnis 100 minutit jne. · Mujal Euroopas võeti meetermõõdustik kasutusele 1870. aastail. d) Uus kalender:
Pruudi soeng Vanasti oli pulmapäeval tütarlapsel õigus viimast korda käia lahtiste juustega. Juukseid peeti eriti võrgutavaks ning seepärast ei tohtinud abielunaisena enam oma veetlevaid lahtisi lokke kellelegi näidata. Tänapäeval on kõige parem alustada pruudisoengu ettevalmistamisest juuksuriga konsulteerida. Kui on vaja teha keemilise lokke, juukseid värvida või ette võtta muid suurimaid töid, ei tasu neid jätta viimasteks päevadeks. Juuksurile tuleb teada anda ka kleidimood ja peaehe, sest sellest sõltub soengumood. 10 Kingitused teineteisele Pruut ja peigmees võivad teineteisele teha veel eraldi kingitusi, kuid neid sisaldab juba ka pulmatraditsioon ise. Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Sellele peab ilmtingimata tellima peigmees ja see ütleb mõndagi noorte suhete kohta. Valmistehtud kimbu asemel võivad olla
Pruudi soeng Vanasti oli pulmapäeval tütarlapsel õigus viimast korda käia lahtiste juustega. Juukseid peeti eriti võrgutavaks ning sellepärast ei tohtinud abielunaisena enam oma lahtisi lokke kellelegi näidata. Tänapäeval on kõige parem alustada pruudisoengu ettevalmistamisest juuksuriga konsulteerides. Kui on vaja teha keemilise lokke, juukseid värvida või ette võtta muid suurimaid töid, ei tasu neid jätta viimasteks päevadeks. Juuksurile tuleb teada anda ka kleidimood ja peaehe, sest sellest sõltub soengumood. Kingitused teineteisele Pruut ja peigmees võivad teineteisele teha veel eraldi kingitusi, kuid neid sisaldab juba ka pulmatraditsioon ise. Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Sellele peab ilmtingimata tellima peigmees ja see ütleb mõndagi noorte suhete kohta. Valmistehtud kimbu asemel võivad olla ka lihtsalt käes hoitavad lilled, sel juhul sobib kasutada mingeid erilisi õisi
Vanasti oli pulmapäeval tütarlapsel õigus viimast korda käia lahtiste juustega. Juukseid peeti eriti võrgutavaks ning seepärast ei tohtinud abielunaisena enam oma veetlevaid lahtisi lokke kellelegi näidata. Tänapäeval on kõige parem alustada pruudisoengu ettevalmistamisest juuksuriga konsulteerida. Kui on vaja teha keemilise lokke, juukseid värvida või ette võtta muid suurimaid töid, ei tasu neid jätta viimasteks päevadeks. Juuksurile tuleb teada anda ka kleidimood ja peaehe, sest sellest sõltub soengumood. Kingitused teineteisele Pruut ja peigmees võivad teineteisele teha veel eraldi kingitusi, kuid neid sisaldab juba ka pulmatraditsioon ise. Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Sellele peab ilmtingimata tellima peigmees ja see ütleb mõndagi noorte suhete kohta. Valmistehtud kimbu asemel võivad olla ka lihtsalt käes hoitavad lilled, sel juhul sobib kasutada mingeid erilisi õisi
Trepid paiknesid korrapäratult. Lossi keldrid olid äärmiselt paljuruumilised. Sealt tulnud ka labürindi müüt. Knossose väljakaevaja arheoloog Evans. Kujutav kunst Paleed olid kaunistatud seinmaalidega. Värvidest eelistati helesinist, musta, valget, kollast ja tumepunast, harva rohelist. Mehi kujutati tumedamana, naisi heledamana. Lahingu temaatika peaaegu üldse mitte esitatud. Ilutsevamad teemad lillede korjamine, musitseerimine on kujutatud rohkem. Kleidimood tundus olevat, et kleit algas rindadest altpoolt. Naiste pea enamasti paljaks aetud. Skultuur Suurplastikat (suuremad skulptuurid) pole leitud üldse. On pisiplastika. · Mükeene kultuur Asub Lõuna-Kreekas ehk Peloponnesosel, hõlmas Egeuse saari ja Mükeenet. Mükeene ja Tiryns'i lossid. Losse iseloomustas tugev kindlustatus, kükloopiliste müüridega. Kui läbida müüris olev värav, tuli sammuda läbi lahtise käigu, mille keskel teine värav ja
annaabi.ee 
