Kirjakooste kasutamine hulgi dokumentideks 1. Avasin Exceli, kuhu kleepisin kõigi 50 õpilase nimed 2. Kirjutasin 8 õppeainet 3. Kasutasin valemit =RANDBETWEEN(3;5), et panna kõigile juhuslikult tulevad hinded 4. Kopeerisin õppeained ja kleepisin (transponeeri) need teisele leheküljele 5. Avasin Wordi ja valisin menüüst ,,Postitused", sealt alt valisin ,,Alusta kirjakoostet" ning Üksikasjalik kirjakoosteviisard... Dokumenditüübi valimine: kirjad Avadokumendi valimine: kasutada praegu dokumenti
Camera obscure ehk pimekamber Töö käik: valmistasin camera obscura ehk pimekambri. Selleks võtsin sobivas mõõdus tühja karbi. Mul oli selleks vana lõhnaõlikarp. Võib ka kasutada tikutopsi, kaerahelbekarpi jne. Võtsin karbi lahti, värvisin sisemuse tumedaks. Kleepisin karbi kinni, eemaldasin karbil kaane ning katsin tekkinud avause küpsetuspaberiga. Sellele põhjale, mille kaant ma ei eemaldanud, tegin kruvikeerajaga väikese augu. Nähtus, mida nägin: kaameral oli ühel pool auk ning teisel pool küpsetuspaberiga kaetud põhi. Nüüd vaatlesin valgustatud eset, milleks oli laelamp. Selleks asetasin auguga poole lambi poole ning kaugust korrigeerides tekkis küpsetuspaberiga kaetud pinnale objekti tagurpidi kujutis.
mida nimetatakse deformeeritud keha jäikuseks. Jäikuse mõõtühik on 1 N/m. 4. Uurimisalust sõltuvust nimetatakse Hooke'i seaduseks ning tema graafik on alati deformatsioonile vastupidine. 5. Kummipaela jäikus sõltub keha materjalist, kujust. Töö käik: 1. Sidusin kummipaela külge kilekoti ning kinnitasin selle kapile. Kinnitasin kummipaelale nööpnõela, millest sai tulevane osuti. Kleepisin kapile pabeririba. Ajal, millal kott veel tühi oli märkisin paberile tulevase skaala nullpunkti. 2. Hakkasin kilekotti täitma kindlate veekogustega, iga kord 100 g ning märkisin skaalale iga osutinäidu peale vee lisamist. Vee mass (ml) Kaugus 0-st (cm) 100 0, 2 200 0,5 300 1,1 400 2,0 500 2,9 600 3,9 3. Vee lisamise lõpetasin 600 ml juures, sest kummipael ei veninud enam
2 Karitm.kesk=1,155 ∑(Lv)252720 Keskmine ruuthälve : σ = 1148,04 m Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt „Salvesta kaardipilt“ tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan, kleepisin selle programmi Paint ning lisasin vajalikud jooned. Andmed ja numbrid kandsin maaüksustele „Text Box“ abil. Edasi kopeerisin selle pildi Wordi teksti, kus kasutasin pildi redigeerimiseks (lõikamiseks) pildi vormindamise tööriistu. Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin määrama iga tee kõverjoonelisuse koefitsienti ja ka valitud piirkonda iseloomustavat teede kõverjoonelisuse koefitsienti. Järgnevalt viisin läbi
kehvemate näitajatega olid nr 3, 4 ja 2. Kuna antud maaüksused olid üsna lihtsate kujudega, oli kerge peale vaadates eristada teistest kehvemate ruumiliste omadustega maaüksust, milleks oli maatükk number 2. Samuti oli võimalik eristada katastriüksust nr 4. Hoopis raskem oli kaarti vaadeldes anda hinnangut maaüksustele nr 3, nr 4 ja nr 1. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt arvuti võimalust teha print screenshot ning kleepisin pildi painti programmi, kus sain juurde lisada vajalikud jooned ning andmed: lisasin maaüksustele numbrid ,,Text Box" abil. Edasi kopeerisin selle pildi Wordi teksti, kus kasutasin pildi redigeerimiseks (lõikamiseks) pildi vormindamise tööriistu. Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin hindama maaüksuste kuju kasutades selleks erinevaid maaüksuse kuju iseloomustavaid koefitsiente. Koefitsientide kasutamine annab
Põhivärvid mida kasutasin olid pruun, roheline ja kollane. Pärast joonise valmimist tuli sinna veel kirjutada ümarmudila eesti- ning ladinakeelne nimi. Kui teadusjoonis oli valmis hakkasin tegema ümarmudila keha mudelit. Kõigepealt lõikasin penoplastist enamvähem kala kuju. Siis hakkasin ma sinna peale kleepima ajalehetükke. Kui kuju oli enamvähem õige siis hakkasin sinna peale majapidamispaberit kleepima, et keha oleks ühtlane. Pärast seda lõikasin välja ümarmudila uimed ja kleepisin keha külge. Kui see sai valmis hakkasin keha värvima. Värvideks kasutasin kollast, rohelist, oranzi ja punast. Kõike seda tegin ma esimesel poolaastal. Teisel poolaastal hakkasin ma tegelema uurimistöö kirjaliku osaga. Selleks, et seda tööd valmistada olen otsinud informatsiooni internetist. Uurimistöö sisu Ümarmudila välimus Ümarmudil on pisikese või keskmise suurusega kala , kes on umbes 15-25 cm pikk .Ta on pruunika värvusega nagu muda , mõned kohad on tal heledat tooni
Töö eesmärgiks oli valmistada tagaajamismängu ideel põhinev lauamäng. Laumängu valmimisele kulus 8 tundi. Kuna seda liiki lauamäng tundus kõige kergem valmistada, valisin just seda sorti lauamängu. Lauamängu valmistamiseks läks vaja: 1) 30x42 cm-list papitükki, 2) 30x42 cm-list must-valget maailmakaarti, 3) Värvipliiatseid, markerit ja liimi. Töö käik. Ken Pihlas: Lõikasin suurest papitükist välja 30x42 cm-lise papitüki ja seejärel kleepisin sellele must-valge A3 formaadis maailmakaardi. Töö käigus üritasin jälgida, et papi ja paberi vahele ei jääks õhumulle. Valisin välja sobivad riigid, mida kasutada lauamängu tegemisel. Robin Soolind: Esiteks mõtlesin välja reeglid. Abi sain kodus olevatest lauamängu reeglitest. Varusin värvipliiatsid, millega värvisin Keni poolt väljavalitud riigid. Seejärel nummerdasin värvitud riigid valitud järjekorras. Varusin ka mänguks vajalikud nupud ja täringu.
vaja võtta. Toote koodi kõrval oli kirjas selle asukoht mis oli märgitud näiteks K2/1/5 ( riiuli nimi/vahe/korrus). Need, millel asukohta polnud, leidsin arvutist. Komplekteerimine võttis oma palju aega, kuna tuli võtta kogu aeg erinevaid asju ja neid üle lugeda, eriti väikeste mutrite, kruvide jne lugemine. Komplekteerisingi tavaliselt väikseid juppe, panin nad gripkottidesse nii palju kui neid vaja oli ning seejärel alusele. Suuremad plaadid kiletasin ära ja kleepisin sellele vastava triipkoodiga kleepsu. 2.3Laotöö toimingud ja operatsioonid Meie ladu nimetati tööriista laoks. Ladu oli suhteliselt väike aga asju oli palju. Seal olid kõik ettevõttes vajaminevad tööriistad. Ladu oli kinnine, töölised pidid tööriistu laenutades enda allkirjad andma. Enne lattu sisse ei saanud, või siis said väiksemaid tööriistu nagu akutrellid, kruvikeerajad, mutrivõtmed jne läbi võre. Laos oli viis madalamat riiulit ja suur laeni riiul.
Tegin igaks juhuks veel traadist oksi juurde, et järgmiste puude tegemisel puudust ei tuleks. Järgmisena, puurisin puutüvesse trelliga väikesed augud, et sinna saaks sisse torgata enda 4 tehtud oksad. Kuna oksad mahtusid täpselt ja ei logisenud, otsustasin neid enne puutüvesse torkamist mitte liimiga kokku teha. Kui oksad olid küljes, kleepisin okste ühenduskohad üle majapidamispaberi ja PVA liimiga, et tekiks sujuv üleminek (joonis 9). Hakkasin kunstokkaid okstele liimima kasutades liimipüssi (joonis 10). Kuna liimipüssi kuum liim kõrvetas näppe, võtsin appi traaditangid, et okkaid liimi jahtumiseni paigal hoida. Kasutasin kääre, et pügada puud veidi, kuna suured nähtavad okkad puul ei näinud kaugelt naturaalsed välja. Kunstokkad võtsime omakorda poest ostetud kunst oksalt. Ühe männi jaoks
paremini hakkama, kuigi oli palju kaalumist ja iseenda kontrollimist. Kulinaaria letis oli tunduvalt lihtsam. Sortimenti kuulusid erinevad salatid, koogid ja muud pagaritooted. Torte osteti enamasti tervikuna ning need oli vaja ainult ära pakkida ja hinnasildiga varustada. Salateid pakiti erineva suurusega karpidesse, seega klindil tuli ainult välja valida endale sobiva suurusega karp. Seejärel kaalusin selle ära ja kleepisin sellele hinnasildi. Kaalutoodete puhul oli toote kood tavaliselt kaalul ära märgitud vastava numbriga. Kui aga toote kood ei olnud märgitud nupuga, siis tuli võtta toote kood hinnasildi tagant. 9 3 HINNANG PRAKTIKA ETTEVÕTTELE Valitud ettevõtte sobib ideaalselt praktika sooritamiseks, kuna alati on midagi uut teha ning vaba aega pole peaaegu üldse
lapikuks. Kui olin soovitud tulemusega rahul, kinnitasin londi rohke lobriga näo külge ning silusin kuni polnud näha mingeid Londi ja pea kinnitamine keha külge. ühenduskohti. Seejärel vajutasin ,,Dumbo" puhul elevandi selja sisse küünalde jaoks kaks süvendit, ,,Londiste" puhul aga võtsin tüki pehmet savi, rullisin selle laiaks ja üsna õhukeseks ning kleepisin selle lobri kasutades talle vaibana selga. Tema seljale vajutasin aga vaid ühe süvendi. Vaiba narmaste, aga ka mõlema elevandi sabatuti, puhul kasutasin taaskord peenikest sõela, ajades sealt pehmet savi läbi. Sabatutt. Kui olin lobri abil sabatuti (,,Londiste" puhul ka narmad) ära kinnitanud, lõikasin mõlema küünlajala
Sinna uputasin koti, ja see vajus põhja, nii et midagi ei paistnud. Oli selgesti näha, et midagi oli üle rohu veetud. Tahtsin kangesti, et Tom Sawyer oleks seal olnud; teadsin, teda oleks seda laadi asi huvitanud. Tema arust oleks see pööraselt põnev olnud. Keegi ei võinud niisugustest asjadest rohkem lõbu tunda kui Tom Sawyer. 245 Hüva. Viimaks kitkusin endal mõned juuksed välja, tegin kirve hästi veriseks, kleepisin juuksed sinna külge ja viskasin kirve nurka. Siis võtsin sea, litsusin ta kõvasti vastu rinda ja kuube, et veri maha ei tilguks, läksin tüki maad onnist eemale ja viskasin sea jõkke. Siis tuli mulle veel üks mõte. Läksin veel kord tagasi, tõin jahukoti ja vana sae paadist ja tassisin onni. Panin koti vanale kohale ja tegin saega augu põhja, -- nuga ega kahvlit onnis ei olnud: taat tegi kõik toimetused oma taskunoaga, kui ta keetis. Siis kandsin kotti umbes sada
annaabi.ee 
