ENSV VALITSEMINE 1950. AASTAD KUNI 1970. AASTATE LÕPP · Johannes (Ivan) Käbin o EKP keskkomitee I sekretär, valitses 28 aastat (kõige pikem valitseja Eestis 20.ndal sajandil) o Laveerimispolitiikia (arvestas Eesti huve ja täitis ära kõik Moskva käsud · Aleksei Müürisepp o Valitsusjuht ja pärast Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · Artur Vader o ÜP esimees, nähti Käbini mantlipärijana o Jõi ennast surnuks · Valter Klauson o ENSV valitsusjuht aastani 1983 · Tekkis palju suurettevõtteid o Balti Soojuselektrijaam Enam-vähem sai kogu Eesti elektriseeritud o Punane Kunda Tsemendivabrik · Rahvamajandusnõukogu o Loodi Eesti majanduse juhtimiseks 1960.ndate algul o Peaaegu kogu Eesti tööstust juhiti Eestist (oma disain jne) o Elu olgu sitt, aga suits olgu Priima..... hahhhah · Vastupanuliikumine
1950-1978 Ivan Käbin 1978-1988 Karl Vaino Esimene sekretär 1988-1990 Vaino Väljas EKP keskkomitee büroo tegelik võimukese 1944-1951 Arnold Veimer ENSV valitsus 1951-1961 Aleksei Müürisepp 1961-1984 Valter Klauson 1946 a-ni rahvakomissariaadid, 1984-1988 Bruno Saul 1988-1990 Indrek Toome edaspidi ministeeriumid partei suuniseid 1990-1992 Edgar Savisaar täites juhtida igapäevaelu 1940-1946 Johannes Vares-Barbarus ENSV Ülemnõukogu 1946-1950 Eduard Päll 1950-1958 August Jakobson
NSVL-kurjuse impeerium Igale, ka kõige väiksemale NSVL sammule tuleb reageerida. Näide Grenada operatsioon 1983. Käivitati ulatuslik relvastusprogramm, eesmärgiga NSVL välja kurnata. ENSV VALITSEMINE 20.03.2018 Johannes (Ivan) Käbin EKP Keskkommitee I sekretär Aleksei Müürisepp Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Msepp Artur Vader Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Valter Klauson Ministrite Nõukogu esimees ● 1950. Aastad kuni 1970.aastate lõpp Valitsemine ● 1950. Aastate jooksul vähendati rajoonide arvu; ● Eesti NSV 1962 vähendati rajoonide arvu 15 peale (praegune arv ja nimed); ● Johannes (Ivan) Käbin - EKP Keskkomitee I sekretär(oskas kõigile meeldida); ● Aleksei Müürisepp - Ülemnõukogu Presiidiumi esimees; ● Artur Vader - Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (tahtis saada Käbini asemele, suri
Mehaanikateaduskond Sotsiaalteaduskond Nimetada tuleb teaduskonnad eraldi nende all olevate nimedega ( Formulas -> Create from Ehitusteaduskond Aare Kuusik III 415 620 2500 Ahti Lääne III A219 620 2408 Aive Evart III 202 620 3521 Alar Just IIIA 321 620 2402 Aldur Parts IIIA 232 620 2410 Aleksander Klauson III 228 620 2554 Alice Laanemägi IIIA 305 620 2403 Alo Mikola III 124 620 2510 Alvina Reihan III 416 620 2506 Anatoli Vassiljev III 216 620 2559 Andres Braunbrück III 229 620 2554 Andrus Aavik III 315 620 2600
Jäähoki- NSVL- P-Ameerika võistkonnad NSVL- Tšehhoslovakkia(1968) Korvpall 1972 Müncheni OM (iisraeli sportlaste tapmine) ENSV valitsemine 1950 aastad kuni 1970 aastate lõpp Johannes (Ivan) Käbin EKP Keskkomitee I sekretär 1950-1978 Laveerimispoliitika- täitis NSVL käske kuid arvestas kohalikke huvisid Ülemnõukogu presiidiumi esimehed: Aleksei Müürisepp Artur Vader Ministrite nõukogu esimees Valter Klauson 1956 muutused: Siberist naasmine Süsteemiga leppimine Elujärje paranemine Balti soojuselektrijaam Punane Kunda Rahvamajandusnõukogud- kohaliku tööstuse juhtimine Vastupanuliikumine Koolinoorte vastupanurühmad 1970 aastatel- avalik vastupanu Eestlaste korvpallivõistkond Mordva vangilaagris Oktoobrilapsed 7-10 aastased Koolikohustus: 1950ndad- 7klassi 1960ndad- 8klassi 1970ndad- kohustuslik keskharidus
juhtkonnale. Loodi Moskva jaoks prioriteetsemates valdkondades), - Kohalikud. Kohalik tasand: nõukogude täitevkomiteed. Sisulist võimu nad ei teostanud, mida aeg edasi, seda rohkem muutus sisuliseks võimuks kohalik majand ja selle juht. Täitev võim viis suuresti ellu poliitikat, mis olid heakskiidu saanud partei poolt. ENSV valitsusjuhid: - Arnold Veimer - Aleksei Müürisepp - Valter Klauson - Bruno Saul - Indrek Toome Need mehed kuulusid võimuladvikusse. Enamik neist ei olnud tugevalt seotud poliitilise võimu intriigidega. SADUSANDLIK VÕIM Teostati kahel tasandil: - Ülemnõukogu istungjärk - Ülemnõukogu Presiidiumi tegevuse kaudu Seadusandlikul võimul kõige tagasihoidlikumad ülesanded. Ta oli pigem dekoratsiooniks tollasele võimustruktuurile. Formaalselt oli kõigi kolme võimu esimehe positsioonid võrdsed – said formaalselt sama suurt palka, olid
Illusioonid purustad Nõukogude sissetung Tsehhoslovakkiasse 1968. Breznevi ajajärku nimetatakse seisakuks ehk stagnatsiooniks. Järgnesid Juri Andropov ja Konstantin Tsernenko. - Kremli konservatiivne stagnatsioon kommunistlike parteide juhtkonnas: Eestis püsis võimul pea 30 aastat Käbin ning Lätis Augusts Vossi. Leedus Snieckus.Parteijuhtidega võrdselt pikka aega teenisid tollased minstrite nõukogude esimehed (valitsusjuhid): Valter Klauson Eestis, Jurijs Rubenis Lätis ja Juozas Maniusis Leedus. - Pärast Snieckuse surma, astus tema asemele Petras Griskevicius, kes püsis ametis oma surmani 1987. Käbin nihutati Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale, tema asemele tuli Karl Vaino. Vossi asendati Boriss Pugoga, kes oli enne juhtinud KGB Läti osakonda. Kõik järgisid ustavalt Kremli konservatiivset liini. Nendega seotud ka venestamise taaskäivitamise kampaania. - 1960
) Lisaks kolmele kesksele võimuinstitut läbiviimine kampaania korras. sioonile olid Nõukogude liiduvabariigid de Eesti NSV täitevvõimu eesotsas olid koreeritud veel komsomoli, ametiühingute jms. Arnold Veimer (194451), Aleksei Müürisepp organisatsioonidega. Nende roll oli aga veelgi (195161), Valter Klauson(196184), Bruno Saul tagasihoidlikum. (198488) ning Indrek Toome (198890). Nõukoguliku “demokraatia” üheks olu Kohtadel tugines täidesaatev võim eri ae lisemaks väliseks atribuudiks olid valimised. gadel küla/valla, alevi, linnarajooni või maa Esimesel Nõukogude aastal (194041) oli konna/rajooni täitevkomiteedele
KK esimene sekretär. KK sekretariaat. KK osakonnad ja nende töötajad. Täidesaatev võim: Eesti NSV valitsus: 1940-1946 Rahvakomissaride nõukogu (RKN) Alates 1946- Ministrite Nõukogu (MN) Rahvakomissariaadid/ministeeriumid: Üleliidulised. Liidulis-vabariiklikud. Kohalikud. Kohalik tasand: nõukogude täitevkomiteed. Täidesaatev võim: Eesti NSV valitsusjuhid: 1944-1951- Arnold Veimer 1951-1961- Aleksei Müürissepp 1961-1984- Valter Klauson- Tegutses majandussektoris. Polnud poliitilisi ambitsioone, ei soovinud saada EKP esimeseks sekretäriks. Ta oli rahul valitsusjuhi kohaga. Selletõttu ta püsis võimul nii pikka aega. 1984-1988- Bruno Saul 1988-1990- Indrek Toome Seadusandlik võim: Seadusandliku võimu teostati kahel tasandil: Ülemnõukogu istungjärkudel. Ülemnõukogu Presiidiumi tegevuse kaudu. Esinduslik oli Ülemnõukogu, EKP ülemnõukogu, mida isegi nimetati uhkelt parlamendiks
· ENSV valitsus Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning edaspidi ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Eesti NSV valitsuse peamine ülesanne oli Moskva ja kohaliku kommunistliku partei suuniseid täites juhtida liiduvabariigi igapäevaelu. Valitsusjuhid: 1944-1951 Arnold Veimer 1951-1961 Aleksei Müürisepp 1961-1984 Valter Klauson 1984-1988 Bruno Saul 1988-1990 Indrek Toome 1990-1992 Edgar Savisaar · ENSV Ülemnõukogu Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan oli vormiliselt Eesti NSV Ülemnõukogu. Ülemnõukogu istundgjärkudel arutati mitmeid olulisi küsimusi, alates põhiseaduse muudatustest ja lõpetades eelarve kinnitamise ning riigivõimuaparaadi muutmisega, kuid tegeliku parlamentaarse institutsioonina
olema kooskõlas EKP põllumajosakonna suunistega jne. Stagneerumise peamiseks põhjuseks peetaksegi partei täitevvõimu dubleerimist. Lisaks kuulusid erinevatel aegadel täitevvõimu struktuuri madalama tasemega komiteed, nt Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB). Mõned tegutsesid iseseisvalt, mõned olid mõne ministeeriumi haldusalas. Eesti NSV valitsusjuhid: 1944-1951 Arnold Veimer 1951-1961 Aleksei Müürisepp 1961-1984 Valter Klauson 1984-88 Bruno Saul 1988-90 Indrek Toome 20.03.12 Seadusandlik võim. Kõige olulisem moment selles osas, et antud juhul on tegemist kolmest võimust kõige nõrgema võimuga. Sisuline roll kõige tagasihoidlikum. Võimalik seadusandlikku võimu teostada seda kahel teel: 1. Ülemnõukogu istungjärkudel 2. Ülemnõukogu Presiidiumi tegevuse kaudu Ülemnõukogu oli NSV Liidus selline isntitutsioon, mis kinnitas varem paika pandud otsusi. Ülemnõukogust
Energeetikateaduskond Infotehnoloogia_teaduskond Keemia__ja_materjalitehnoloogia_teaduskond Majandusteaduskond Matemaatika_loodusteaduskond Mehaanikateaduskond Sotsiaalteaduskond Ehitusteaduskond Aare Kuusik III 415 620 2500 Ahti Lääne III A219 620 2408 Aive Evart III 202 620 3521 Alar Just IIIA 321 620 2402 Aldur Parts IIIA 232 620 2410 Aleksander Klauson III 228 620 2554 Alice Laanemägi IIIA 305 620 2403 Alo Mikola III 124 620 2510 Alvina Reihan III 416 620 2506 Anatoli Vassiljev III 216 620 2559 Andres Braunbrück III 229 620 2554 Andrus Aavik III 315 620 2600 Andrus Räämet IIIB 312 620 2561
annaabi.ee 
