· reeglina ökonoomsem (nimekirjad sageli homogeensete rühmade kaupa); · suuremat täpsust võimaldav (homogeensed kihid). Tõenäosuslike valimite alaliigid 4. Stratifitseeritud süstemaatiline juhuväljavõtt - üldkogumi nimekirjad järjestatakse stratifitseerivate tunnuste järgi ja seejärel teostatakse süstemaatiline juhuväljavõtt. · täpsus reeglina suurem kui lihtsa juhuväljavõtu puhul. Tõenäosuslike valimite alaliigid 5. Klastervalim - üldkogumit vaadeldakse kindlatest rühmadest ehk klastritest koosnevana. Juhuslikult valitakse mingi kogus klastreid, seejärel uuritakse kõiki valitud klastrisse kuuluvaid objekte. · ei nõua kogu üldkogumi nimekirjade olemasolu; · klastrid võiksid olla (aga ei pea tingimata olema) suhteliselt sarnase sisemiselt heterogeense struktuuriga (populatsiooni mikromudelid). Tõenäosuslike valimite alaliigid 6. Mitmeastmeline klastervalim - pärast
............ 12 3.4.2 Mitte valimi vead.........................................................................................13 3.4.3 Vaatlusvead ................................................................................................ 13 3.5 Lihtne juhuslik valim .........................................................................................13 3.6 Stratifitseeritud lihtne juhuslik valim ................................................................14 3.7 Klastervalim ...................................................................................................... 14 3.8 Kogumi usalduspiirid.........................................................................................15 3.9 Valimi mahu planeerimine................................................................................. 16 4 Statistiliste vaatluste liigitus......................................................................................18 .................................
Süstemaatiline valik (systematic sampling) sarnane juhuslikule valikule, kuid juhusliku mustri asemel valitakse uuritavad teatud kindla süsteemi järgi (nt. iga kümnes nimekirjast) Stratifitseeritud valim (stratified sampling) populatsioon jagatakse näiteks soo, vanuse jne alusel homogeensetesse rühmadesse, kus iga rühma seest valitakse liikmed edasi juhuslikult garanteerides, et rühmad saavad võrdse esindatuse. Klastervalim (cluster sampling) valimi saamiseks moodustatakse teatud muster. Mittetõenäosuslikud valimid: Mugavusvalim (convenience sampling) valimisse valitakse need, keda lihtne uurimusse saada (õpilased, tuttavad õpetajad). Rangeid üldistusi sel juhul teha ei saa. Kvootvalim (quota sampling) sarnaneb stratifitseeritud valikuga, kus populatsiooni homogeensetele rühmadele määratakse vastav kvoot.
........................................................................ 3 VALIMI KOOSTAMISE TÕENÄOSUSLIKUD JA MITTETÕENÄOSUSLIKUD MEETODID ......................................... 3 Lihtne juhuvalim ............................................................................................................................. 4 Kihtvalim ........................................................................................................................................ 5 Klastervalim ................................................................................................................................... 5 Mitmetasandiline valim .................................................................................................................. 6 Kõikne valim................................................................................................................................... 6 Mugavusvalim...................................................
nimekirja , millest valimisse arvatakse liikmed juhusliku loosimise käigus. Valimi moodustamisel kasutati iga 10. nimekirjas olevat Uurija arvab valimisse oma sõbrad ja tuttavad, kes omavad mugavusvalim uuritavas valdkonnas mingisugust kogemust ning tõenäoliselt oskavad küsimustele vastata. Kõige pealtt küsitakse ja siis küsitakse uuesti ja uuesti, kuni saadakse teatud tarbijad???midagi siukest Valimivõtumeetodite nimetused: lihtvalim, süsteemvalim, kihtvalim, klastervalim, omaotsustuslik valim, mugavusvalim, lumepallivalim, kvootvalim. 6. Millistest osadest koosneb müügitoetuse kompleks? Kirjeldage lühidalt iga kompleksi osa olemust ja tooge iga osa kohta üks näide (võte). Mis on iga müügitoetuse kompleksi osa eesmärk (miks seda on vaja müügitoetuses kasutada)? (2). Mis on müügi stimuleerimine. Nimetage 3 vahendit müügi stimuleerimiseks ja tooge iga ühe kohta üks positiivne ja negatiivne külg.
katse). 17. Turunduse andmete kogumise meetodid: vaatlus, küsitlus ja katse. 18. Turu-uuringu läbiviimiseks valimite moodustamine ja meetodid. Üldiselt jaotatakse valimid juhu ja mittejuhuvalimiteks. Juhuvalimites on kõigil võrdne võimalus osutuda valituks. Juhuvalimid jaotuvad: lihtvalim (igale omistatakse kindel number ja nende seast toimub loosimine), süsteemvalim (nt valitakse iga kümnes), kihtvalim (jaotatakse kindlate tunnuste alusel nagu sugu, vanus jne), klastervalim (jaotatakse erinevateks osadeks nii, et need tunnused on käsitletavad miniatuurse üldkogumina). Mittejuhuvalimi meetodid: omaotsustuslik valim (uurija oma arvamuse põhjal), mugavusvalim (lähikondlased, kes vastavad kriteeriumiel), lumepallivalim (kujuneb järk-järgult), kvootvalim (aluseks on tarbijate erinevad karakteristikud). 19. Turu-uuringu protsess. Turu-uuringu probleemi täpsustamine (uuringu objekti
Lähteühik võetakse tavaliselt juhuslikult. • Saab kasutada hästi tänavaküsitlustes. + lihtne, valikuraam pole piiritletud - varjatud perioodilisuse oht 3. Kihtvalim • Kiht – üldkogumi alajaotus • Üldkogum jagatakse üksteist välistavateks alamhulkadeks, millest võetakse lihtjuhuvalim, näit. vanuse, soo, tegevusvaldkonna järgi + eraldi tulemused iga kihi kohta + andmete kogumine lihtsam + suurem täpsusaste - eeldab rohkem ettevalmistust, infot iga kihi kohta 4. Klastervalim • Üldkogum jaotatakse alamhulkadeks ja valitakse alamhulkade juhuvalim. • Erinevus kihtvalimiga – kihtvalikuga võetakse igast alamrühmast ühikute valim; klastervalikuga alamrühmade valim. + pole vaja täielikku valikuraami teiseste valikuühikute jaoks - muutujad võivad varieeruda klastrite vahel ja täpsus väheneb Replication – kordusuuring Kordusuuring, sarnaste tulemuste kontroll; Skoobi ja piirangute laiendamine. Hüpotees:
Enamik kirjeldavate ja seletavate uuringute valimitest on sellised. Mittetõenäosuslikud valimid - indiviguaalseid valiktõenäosusi ei teata, mõnel juhul võib see ka olla 0.Kasutatakse teooriate empiirilisel kontrollimisel, pilootuuringutes, väikeste üldkogumite puhul. Tõenäosuslike valimite olulisemad liigid: 1 Lihtne juhuvalim 2.Süstemaatiline valim 3.Kihtvalim 2 Pesavalim ehk klastervalim Mittetõenäosuslike valimite liigid: 1. Kvootvalim 2. Ekspertvalim 3. ,,Lumepalli" meetod 3. Programmküsimused (tõestusküsimused) ja testküsimused, küsimuste lihtsama sõnastuse vajalikkus (lk. 24-25). Tõestusküsimusega püstitatakse ülesanne, testküsimus sisaldab küsimuse sellise sõnastuse nagu see küsitletavale esitetakse.
18.10.2011 Tõenäosuslikud valimid (4) (Tambur) Replication 4. Klastervalim · Replication on kordusuuring · Üldkogum jaotatakse alamhulkadeks ja valitakse · Kordusuuring, sarnaste tulemuste kontroll. ,,A alamhulkade juhuvalim. replication is defined as "a duplication of a
annaabi.ee 
