valitsevates ringkondades.Salongikunstoli esindatud salongides, salong võõrastetuba; ruum kunstinäituste jaoks. 9.Mis on klassika ja klassikalisus L.Priimäe arvates? Klassikaline kõrgeväärtuslik; antiikmaailma puutuv. 10.Klassikalise ajastu põhiteemad:(õilis lihtsus ja vaikne suurus, kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võtilema pahede vastu) 11.Apolloonilisus(A) ja dionüüsilisus(D). Aon klassikaline,selle puhul on inimene kunstnik, (Goethe maneer(maastiku maal),loodusväljendus(natüürmort) ja stiil. Dselle korral on inimene ise kunst ROMANTISM 1.Uus pargistiil loodus park.Taotletakse metsikust ja vaheldusrikast üldmuljet.Looduslik,seiklusrikas, ehitati varemeid, et olex romantilisem. 2.Maalikunsti näited: Inglaseda) William Blake (oma mütoloogia=piibel+antiik), b)William Turner(kuulsamaid marioniste e.mere maalijaid) 3
Kirjeldas võitlust inimloomuse 2 printsiibi vahel – laenas 2 jumalakuju sümbolit. Apollo ja Dionysos (apollooniline printsiip vs dionüüsiline printsiip) Apollo oli korrastaja, valvas piiride ja piiritluse, seaduste üle. Dionysos oli vastupidine – veinijumal; joobmuse, ekstaasi, ka viljakuse jumalus. Apollooniline printsiibi aluseks analüütilisus. On olemas asjade vorm, kuju andmine. Kõige apolloonilisemaks kunstiks skulptuur. Kaudsest luuakse kord. Dionüüsilisus lõhub inimese karakterit. Ekstaatiline loovus – individuaalse karakteri lõhkumine. Kõige dionüüsilisem kunst muusika. afekt(iivne) Mõlemad jõud olid Nietzsche jaoks olemas kreeka tragöödiates; teda huvitasid kõige rohkem ekstaasid, primitiivsed rituaalid. Tema arusaama järgi kr. tragöödiate olemus on mõista seda, et kõik, mis on sündinud, on ka surelik – arusaam tsüklilisusest. Imetleb selle tõttu, et tragöödiates seisavad inimesed
korrastaja, piiritleja, korrastas maailma. Dionysos oli seevastu ekstaasi, lõbu, viljakuse, veinijumal. Piiride lagunemise sümbol. Nii saabki nietzche puhul eristada kahte printiipi apollooniline ja dionüüsiline. Kunsti areng seotud sellega. Apollooniline – analüütilised eristused, vahe tegemine asjade vormi kaudu toetub sellele. Asjade vorm on apollooniline. Nähtusel on vorm, kuju. Kõige apolloonilisemaks kunstiks nim skulptuuri. Loome asjadele vormi kaudu identiteedi. Dionüüsilisus – piiride lõhkumine. Kui inimene on selle mõjuväljas, siis see tähendab tema karakteri lagunemist. Kõige dionüüsilisem kunst Nietsze jaoks on muusika. Muusika mõjub kehale, instinktidele vahetult, ei toimi mõistusele. Inimene allub muusikat kuulates jõule, mis on temast tugevam. Immanuel Kantil fraas, muusikal ei ole head kasvatust. Mõjub otse kehale. Astutakse muusika rütmis, isegi kui ei taha. muusika mõjub kehale. Saab mõistusest mööda minna.
Vaatab, mis tal võrreldes Gailiti või Allega puudu on. Kuidas suhtub tema oma kirjutamisse ja kuidas suhtuvad teised? Üldiselt võiks kõiki neid Augusteid pidada Tuglasele vastanduvateks. Tegemist selliste kujudega eesti kirjanduses, kes on kindlasti 20ndate ja30ndate boheemlustraditsiooni kandjad ja mitte nii hoolsad kirjanikud, ei arvesta oma kirjanikustaatust nii tõsiselt. Tuglase tõsidusele nende kolme tüübi kaudu vastandatakse dionüüsilisus. Legendaarsed on kahe sõbra Gailiti ja Visnapuu nädalatepikkused olengud erinevates vabariigi lokaalides. Ometi seesama teatud tüüpi kergemeelsus ei pärsi seda loomingulisust kõik kolm on kõigele vaatamata väga andekad. Ka see on Tuglasele selles tekstis probleemiks. Vaatepunkt see on teatud tüüpi sisekõne, kus Tuglas kõnetab ennast. Sisemonoloog. Natukene distantseeritud selle sina-vormiga. Kahestumine nii vormiliselt kui teatud lausete ja sisuliste hoiakutega.
annaabi.ee 
