"PAOLINA BORGHESE VEENUSENA" "KOLM GRAATSIAT" o Jean-Antoine HOUDON - prantslane ISTUVA VOLTAIRE'I KUJU Ka teised valgustajad USA esimesed riigijuhid o Bertel THORVALDSEN - taanlane Kõrgklassitsismi kuulsaim ja kõige tüüpilisem "KARJAPOISS" marmor Teinud ka religioosset skulptuuri Eeskujuks Weizenbergile · Varaklassitsistlik maalikunst o Rõhutati mehisust ja õpetlikkust o Jean-Baptiste GREUZE Joonistus täpne, aga koloriit vaene Sentimentalism o Elisabeth Louise VIGEE-LEBRUN Portretist "KUNINGANNA MARIE-ANTOINETTE" Ka autoportree · Kõrgklassitsistlik maal o Süzee antiigist o Pilt sümmeetriline ja rahulik · Maastiku- ja olustikukujutus o Vähem tähtis
KUNSTIAJALUGU 25.Klassitsism maalikunstis. Maalikunsti eeskujud: · Polnud antiikajast otsest eeskuju leida · Eeskuju võeti skulptuuridest, eriti reljeefidest · Silueti ja üldse joonistuse domineerimine · Värv jäi tagaplaanile Varaklassitsistlik maalikunst: · Hakkasid kehtima normid, millest üleastumist peeti lubamatuks · Mehisus · Eetilised väärtused · Kunst pidi olema õpetlik ELISABETH LOUISE VIGEE-LEBRUN · Rokokoo läheb üle varaklassitsismiks · Soojatundeline · ,,Kuninganna Marie Antoinette sinises sametkleidis" · Autoportree Kõrgklassitsistlik maalikunst: · Süzeed antiikajaloost, mütoloogiast · Armastati motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega
Materjaliks oli marmor Teemadeks olid mütoloogia ainelised süzeed Inimesi kujutati antiik kreeka stiilis näoilme, poos, riietus. Idealiseeritud, soliidne, range, suursugune. Poolakt või aktportree väljendas klassitsismi ajal antiigiimetlust. Skulptuure rakendati ka ehituses-reljeefsed kaunistused Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova ning taanlane Bertel Thorvaldsen ANTONIO CANOVA (1.nov. 1757-13 okt.1822 ) Tuntuim varaklassitsistlik skulptor, kelle töödes võib näha teatud rokokoolikku pehmust, sarmikust ja värskust. Tegi peamiselt marmorkujusid. Õppis ja töötas Veneetsias, aastatest 1779 elas peamiselt Roomas. Tuntuim teos on ,,Kolm graatsiat". Autoportree 1792 "Kolm graatsiat" 1814-1815 "Armastus ja Psyche" 1972 ,,Paolina Borghese Veenus" 1801 "Magav nümf" u.1820 "Paris" 1822-1823 "Perseus Medusa peaga" 1804-1806 "Vestal" "Orpheus"
Eestis: varaklassitsism:Saue ja Rägavere mõisahooned, kõrgklassitsism:Saku, Raikküla,Riisipere. Tartu Ülikool. Soomes: Helsingi Suurkirik. Kujutav kunst: 1)Skulptuur: Eelistatud materjal oli marmor. Tegelasi kujutati kreekapäraselt. Kasutati palju antiikmütoloogiast võetud süzeesid. Tuntumaid skulptoreid: Antonio Canova ,,Kolm graatsiat"; Jean-Antoine Houdoni istuv Voltaire kuju; August Weizenberg ,,Koit" ja ,,Hämarik". 2)Maalikunst Eeskujuks võeti skulptuure, eriti reljeefe. Varaklassitsistlik: mehisus, eetilised väärtused, moraliseeriv,õpetlik. Kõrgklassitsistlik: Süzeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast. Kompositsioon: Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pildi ülesehitus on sümmeetriline, tasakaalukas ja rahulik. Kaheplaaniline esimesse on koondatud kogu tegevus ja peaaegu detailideta taust. Maastiku- ja olustikukujutus: vähenes huvi selle vastu. Maastik oli enamasti kuiv ja vaese koloriidiga
Kabelitest on ilusaimad 1848. a. kalmistu peaväravasse ehitatud väikese kreeka templi kujulised sammastikfassaadiga hooned. · Kuurhoone Lossipargis asuv kuurhoone on rajatud 1889.a. linnaarhitekt C. Lorenzeni projekti järgi. Ristkülikukujulise põhiplaaniga ehitis jaguneb funktsionaalselt kolmeks osaks: keskel restoran-kohvik, paremas tiivas kontserdisaal ja torn koos vaateplatvormiga, vasakul abiruumid. · Nikolai Kirik Apostliku õigeusu Nikolai kirik on silmapaistev varaklassitsistlik ehitis, mis on Saaremaa vanim seda tüüpi hoone. Valmis aastatel 1786-90. · Vaekoda Asub keskväljakul, Raekoja vastas. Valminud 1663.aastal. Kuressaare linna vaekoda on selle hoonetüübi ainus säilinud esindaja Eestis. · Vabadussõjas langenud saarlaste monument Asub Saare Maavalitsuse hoone vastas. Amandus Adamsoni pronksskulptuur avati 29. juuli 1928. a. Eesti Vabadussõjas langenud saarlaste mälestuseks (1918 -1920).
Vogeli projekti järgi. · 1793-1795 ehitati mõisahoone Gideon Ernst von Focki eestvedamisel ligi kaks korda pikemaks ja sellele anti hilisbarokne väliskuju. Samal perioodil rajati ka peahoone esise väljaku ääres paiknevad kõrvalhooned, ning valmis peahoone taga asuv tiik. 19. sajandi lõpus uuendati mõisahoone interjööri ja lisati tagaküljele rõdu. · Sagadi mõisa uhkeimaks ehitiseks on 18. sajandist pärit varaklassitsistlik peahoone ehk härrastemaja. · Mõisakompleksi hakati 1977. aastal ulatuslikult restaureeima, ning tööd lõpetati 1980. aastate lõpus. · 1857 - Mõisa keskuses tegi tööd 24 teenijat, 7 toatüdrukut, 3 toapoissi, 3 kutsarit, 1 kokk, 1 aidamees, 1 aednik, 2 tislerit, 1 valvur, 1 karjus, 2 karjanaist, 2 linnu- ja 2 loomatalitajat. · 1929 - Sagadi algkool kolis härrastemajja. Esialgu kasutas Ernst von Fock sellest veel ühte
Asukoht · Aaspere on küla Lääne-Virumaal Haljala vallas. · Aaspere asub Rakverest u 20km kaugusel Tallinna poole. Aaspere Keskus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vene Aeg 2012 Aaspere Mõis · Aaspere mõisa (saksa k Kattentack) on esmamainitud 1583.a · Mõisa varaklassitsistlik kahekorruseline peahoone valmis 1770.80. aastatel. · Väga suurejooneliselt kujundati ka mõisapark ning kõrvalhooned. Tähtsamad majandushooned - ait, tall-tõllakuur jt - püstitati peahoone esise avara pikliku väljaku äärtele. Väljaku lõpetab tiik, mille taha rajati veel mitmeid kõrvalhooneid - laut, kuivati, valitsejamaja (varemetes), sepikoda jt. · Praegult seisab mõis tühjana. Aaspere Mõis Click to edit Master text styles Second level
Tõstamaa mõis Tõstamaa mõis on rüütlimõis, mis asub Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas. Praegu asub seal Tõstamaa keskkool. Esmakordselt on mõisa mainitud 1553. aastal. 17. sajandi algul vahetas mõis mitmeid kordi omanikke. Peahoone ehitati Helmersendide ajal. Kahekordne peahoone oli varaklassitsistlik, kui see valmis 1804. Wilhelm Fromhold Staël von Holstein lasi 1860. ja 1870. aastatel peahoone põhjalikult ümber ehitada. Häärber ehitati ümber historitsistlikus stiilis, mis on retrospektiivne ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile. Selle stiiliga lisas
Sinine tuba on samuti saanud oma nime domineeriva värvi järgi. Sinises toas on sobitatud omavahel kokku eri mööblikomplektidest pärit biidermeierstiilis sisustus. Roheline tuba on saanud oma nime toa seinte ja mööblikanga värvi järgi. Rohelist esindussalongi kaunistab 19. sajandil Toompea lossi jaoks disainitud ampiirstiilis mööblikomplekt. Puidust varaklassitsistlik ühekorruseline Einmanni mõisahoone on valminud 1820. aasta paiku, olles Eesti üks stiilsemaid puitklassitsismi esindajaid. Hoone fassaadi keskosas paikneb nelja sambaga portikus, millel on kolmnurkfrontoon. Nii frontooni kui ka räästakarniisi kaunistab hammaslõige KÕRGKLASSITSISM EHK AMPIIRSTIIL Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Näiteks klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja
..........................13 KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Kehra................................14 3 KEHRA AJALUGU Kehra küla (Jägala jõe ääres) on esmakordselt mainitud Taani hindamisraamatus 1241. aastal. 1620.–1630. aastatel rajati külast kilomeeter lõuna poole, varasema Karukse veskikoha juurde Kehra mõis. Praeguseni säilinud varaklassitsistlik puidust mõisahoone ehitati 1820. aastatel ning arvatakse, et see on linna vanim ehitis. 1850. aastal alustas tegevust Kehra Vallakool, millest kujunes hiljem välja Kehra Gümnaasium. 1870. aastal avati Tallinna–Peterburi raudteeliin ning 1876 ehitati Kehra raudteejaam. Selle tulemusena hakkas Kehra arenema suvituskohana. 4. jaanuaril 1919 toimus linna lähedal Eesti Vabadussõja ning lahinguid, mis peeti siin nimetatakse erinevat moodi: Kehra lahing Vikipalu lahing
Tuntumad skulptorid Bertel Thorvaldsen (1768-1844) Karjapoiss Klassitsistliku maalikuntsi eeskujud Antiikajast polnud maalikunstile otsest eeskuju leida. Maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti reljeefe. Domineerisid siluett ja joonistus. Värv (kui väljendusvahend) jäi tagaplaanile. Mõned maalitud meenutavad koloreeritud joonistusi. Renessansi päevil ei ulatunud lineaarsuse ja plastilisuse taotlus maalikunstis nii kaugele. Varaklassitsistlik maalikunst Kehtima hakkasid normid, millest üleastumist peeti lubamatuks. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. Jean-Baptiste Greuze arvates ei pidanud kunst pakkuma silmailu ja vorminaudingut, vaid kunst pidi inimeste tundeelu mõjutamisega neid vooruslikule eluviisile suunama. Elisabeth Louise Vigee-Lebrun (1755- 1842)
mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus · Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme · Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. · Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. · Ornamendid olid taas sümmeetrilised. Ääsmäe mõisa varaklassitsistlik interjöör Roosna-Alliku mõisa interjöör Klassitsism Prantsusmaal · Jagatakse kolmeks etapiks: · 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil · 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil · 3. 1800-u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik) · e. Louis XVI stiil · Kuulsaim arhitekt oli Jacques Germain Soufflot, kelle tuntuim teos on Pariisis Panteon. · ehitusmeister Jaques Ange Gabriel, kes kujundas Concorde'i väljaku Jean Francois Chalgrin
otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus moodustas piduliku ansambli. (Panoraamvaade Virginiale) 4) Ümarkaare ja kupli kasutamine. 5) Sisekujunduses taimornamentika asendub sümmeetriaga, sõltuvalt kreeka ja rooma eeskujudest. a) Hammaslõige b) Munavööt c) meander Ornamendi elemendina armastatakse rippuva vaniku ja nn. trofeekimbu (lipud, mõõgad, kiivrid) motiive (paremal Ääsmäe mõisa varaklassitsistlik interjöör). Roosna-Alliku mõisa interjöör, 1786. Klassitsistlik arhitektuur Prantsusmaal. Jacques Germain Soufflot. Pariisi Pantheon. (varaklassitsism) Jacques Ange Gabriel. Väike-Trianon, loss Versailles pargis (varaklassitsism). Barthelemy Vignon. Madeleine`i kirik Pariisis (ampiirstiil). Etoile, Tähe võidukaar Pariisis. Jean Francois Chalgrin. Tähe võidukaar Pariisis. C. Percier ja P.A. Fontaine.
Palju ehitisi Peterburis Admiraliteedihoone, Smolnõi palee, Kaasani kirik, Vene Muuseum, Maneezi näitusesaal, Teaduste Akadeemia hoone jne. Tegutses nii vene kui itaalia arhitekte (Carlo Rossi, Giacomo Quarenghi). Eesti Klassitsism valitses 1780-1840. Stiil on just arhitektuuris oluline. Tartus tegutses ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause: ülikooli peahoone, Vana anatoomikum, tähetorn, toomkiriku varemete ümberehitus. Tallinna näiteid: kubermanguvalitsuse hoone Toompeal (ilus varaklassitsistlik Valge saal), aadlielamu Kohtu 6 (nimekas arhitekt Johann Carl Ludwig Engel). Rohkesti klassitsistlikke mõisaid: Riisipere, Saku, Pirgu, Hõreda, Kolga, Räpina jt.
hoone jne. Tegutses nii vene kui itaalia arhitekte (Carlo Rossi, Giacomo Quarenghi). Kaasani kirik Peterburis Eesti Klassitsism valitses 1780-1840. Stiil on just arhitektuuris oluline. Tartus tegutses ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause: ülikooli peahoone, Vana anatoomikum, tähetorn, toomkiriku varemete ümberehitus. Tallinna näiteid: kubermanguvalitsuse hoone Toompeal (ilus varaklassitsistlik Valge saal), aadlielamu Kohtu 6 (nimekas arhitekt Johann Carl Ludwig Engel). Rohkesti klassitsistlikke mõisaid: Riisipere, Saku, Pirgu, Hõreda, Kolga, Räpina jt.
Seda heitlemist erinevate stiilisuundade vahel dokumenteerib ka Tartu raekoda. Kolmekorruseline kõrge kelpkatuse ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni; viimasest on inspireeritud ka 17. sajandil ehitatud Narva raekoda. Samuti on barokne 1784. aastal valminud torn, millele sekundeerib rokokoostiilis kartuss peafassaadi viiluväljal. Seevastu seinte kujunduses, eriti aga interjööris on valdav tollal ülimoodne varaklassitsistlik stiil. Raekoda täitis üheaegselt mitmeid ülesandeid, mistõttu tema planeering on äärmiselt kokkusurutud. Võlvitud keldrikorrusel ja esimese korruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvurite ruumiga. Parempoolses tiivas seal, kus 1922. aastast on apteek paiknes aga vaekoda. Selleks, et koormatega saaks kaalu juurde sõita, olid taga- jakülgfassaadil väravad, mille jäljed on ka pärast kinnimüürimist märgatavad.
Harilaiu loodusarada 8 km. Liivame ja klibune poolsaar, mitmekülgse taimestiku ja loomastikuga. Loona- Kuusnõmme loodusrada 10 km. Loometsad, võõrpuuliigid, vaatetorn. Elda-Soeginina loodusrada 6 km. Elda ja Soeginina pangad, rannikukooslused ja linnud. Loona Harilaiu loodusrada 20 km. Loodusrada asub osaliselt Vilsandi rahvuspargi territooriumil 1. Loona mõis asub Lümanda ja Kihelkonna vahelisest maanteelõigust lääne pool. 19.saj. algul kujunes härrastemajast varaklassitsistlik hoone, mõisaansamblisse kuuluvad ka kiviait, aiamaja ja park. Mõisa lähedal on vana rannaasula, mis on dateeritud II aastatuhandesse, samas asub 4 kiviristkalmet, mis kuuluvad hilisemasse ajajärku. 2. Kihelkonna alev oma 550 elanikuga paikneb samanimelise lahe idarannikul. Kihelkonna kirik, mis valmis 1260.a., kuulub Eesti Vanimate hulka, kirikutorn on Saaremaa kõrgeim. Kirikust paarsada meetrit eemal paikneb 1638.a. ehitatud kellatorn, ainuke taoline, mis on säilinud Baltimaades. 3
Üle kolmesaja aasta tagasi oli raekoda Kuressaare linnuse kõrval linna üks suursugusemaid ehitisi. Hoone ehitamisaeg langeb stiilide vahetusperioodile, mis teatavasti pole kunagi täpselt määratletav ja selgepiiriline. Itaalia renessansist vahetult lähtunud barokk oli Eestis domineerivaks stiiliks umbes 1630-1775 aastail, kuid see oli kainem, antiiksetest eeskujudest (eriti Rooma) lähtuv klassitsistlik barokk (nn. varaklassitsistlik), mis Hollandi ja Skandinaavia vahendusel meile levis. Kuressaare raekoda on kõrge kahekorruseline kelpkatusega hoonega. Ehituskehand on kuubikujuline, krohvitud paekivist seintega, lihtne ja range, kuid suursugusena mõjuv nn. põhjamaade barokki esindav hoone, mille ehteks on raidportaal dateeringuga 1670. Raidportaal on tugeva profiiliga, talumkivid ulatuvad seinale lõpetamata kujul, mis on andnud
suveresidentsid Sankt-Peterburi lähistel: Peterhof/ Petrodvorets/ Tsarskoje Selo/ Puskin/ Oranienbaum/ Lomonossov. Peterhof 18.-19.sajand Prantsuse stiilis alumine park koos Suure lossiga. Arc. B.Rastrelli ja N.Michetti. Inglise stiilis ülemine park koos lossidega 18.saj lõpul-19.saj I poolel. Tsarskoje Selo 18.-19 sajandi pargid Pariansambel: Vana aed, Inglise aed, Aleksandri park(klassitsistlik). Oranienbaumi paleed ja pargid - Suur palee ja barokkstiilis alumine park(1710- 1725), varaklassitsistlik Hiina palee koos inglise stiilis maastikupargiga(1762-1768). 7.Eesti: Kadrioru lossi ja barokkstiilis pargi rajamine 18. Sajandil (Peeter I). 8.Rootsi: Drottningholm Kuningaloss Mälari järve saarel, pargiplaan valmis 1681.a. Prantsusmaalt laenatud detailide omanäolise kompositsioonina. 9. Taani: Frederiksborg Kuningas kindluslossi parterite ja boskettidega barokkstiilis aiad a. 1720-1740, arhitektuurikompleks asub kolmel saarel, mis on seotud omavahel sildadega.
aastani Alliku nime asub ju Türi linn suuresti Alliku mõisahärralt Baranoffilt ostetud maadel. Türilt Viljandi ja Pärnu poole kulgevate teede risti kerkis 1611. aastal Särevere mõis. Praegune kaunis mõisahäärber valmis 19. sajandi teisel poolel, seal asuvad Türi tehnika ja maamajanduskooli õppeklassid, vastuvõtusaal ja raamatukogu. Türilt Rapla suunas asub Kolu, Paide poole jääb Kirna mõis. Kabala mõisa esinduslik varaklassitsistlik mõisahoone valmis 1774. aastal. Oisu mõis püstitati 1851. aastal. Ümbruse kõige noorem on Laupa mõis Türilt kuue kilomeetri kaugusele Pärnu jõe kaldapealsele jääv pseudobarokkstiilis iludus. 1905. aasta detsembris, kui Türi kihelkonnas põletati või rüüstati enamus mõistest, langes tuleroaks ka toonane Laupa mõis. Praegune väliselt sefiiritordina särav kivihoone valmis arhitekt Rosenbaumi jooniste järgi 1913. aastal, omanikuks
Kõrts 1 TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 taastati 90 ndate algul, kuid hoone on tervikuna korda tegemata. Hetkel töötab Piiri kõrts toitlustuskohana (Piiri kõrts... 2009). · Väimela mõisa kohta varasemad teated pärinevad 1590. aastast. Von Richterite ajal 19. sajandi algul välja ehitatud sümmeetriline varaklassitsistlik mõisakompleks on ümbruskonna üks kaunimaid. Mõisa peahoone põles maha Vabadussõjas 1919. aastal. Hiljem hoone taastati, kuigi algse ühekorruselise asemel kahekorruselisena. Aastakümneid on seal tegutsenud mitmesugused õppeasutused. Kaasajal kasutab mõisakompleksi Võrumaa Kutsehariduskeskus (Väimela mõis... 2009). Mõisa juurde kuulub suur park ja kaks kaunist järve Alajärv ja Mäejärv. Alajärve
Vitruvius Pollio- Rooma arhitekt, insener ja planeerija. Frank Lloyd Wright- Ameerika arhitekt, algselt õppis linnainseneriks. 19. Mis stiilis või mis ajastutest pärinevad järgnevad aiad/ pargid: Alhambra- Islamiaed Belvedere-Barokk Daisen-in-Jaapani aed Generalife-Islamiaed Het Loo- Barokk Kadriorg- barokk stiilis Keila-Joa- neogooti stiilis Kunda- varaklassitsistlik Padova botaanikaaed- Renessans Palmse- barokk stiilis Peterhof- Barokk Raadi- pärineb keskajast. Nii välis- kui ka sisekujunduses domineerisid neorenessanss ja neobarokk. Sangaste- Gooti stiil Sanssouci- Rokokoo Stourhead- itaalia stiilis Stowe- inglise stiil Suuremõisa- Barokk Toila Oru- renessanss Vaux-le-Vicomte- Prantsuse stiil Versailles- Barokk Villa d´Este- renessans
lünetikujulise valgmikuga välisuksed. Arhitektuurilt rangem on kõrge metallkiivri ning kõik nelja fassaadi kaunistava ajanäitajaga torn, mis on 3-astmeline ja tihedalt pilastritega liigendatud. Põhiplaan on telgsümmeetriline. Tervikliku ning harvaesimnevalt valgusküllasena mõjub suur peegellaega kirikusaal. Sisustuses barokselt kurvleva joonega orelväär kümnel toskaana sambal, kirikuga üheaegselt valminud stiilne varaklassitsistlik altarisein ja 19.sajandist II poolest pärit kantsel, historitsistlikud lühtrid ning plekahjud. (Raam, Eesti arhitektuur (Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa), 1999) Kirikus asub üks paremaid saksa orelimeistri Friedrich Ladegasti oreleid. Friedrich Ladegast on 19. saj. tuntuim orelimeister Gottfried Silbermanni järel. Tema oreleid on veel Merseburgis, Leipzigis, Weissenfelsis, Schwerinis, Poznanis, Tallinna Toomkirikus, Valmieras ja Vilniuses. Seda orelit on restaureerinud
muusikariist – paljude kaunistustega spinett (väike klavessiin). Mööblimeistreid: J. F. Oeben, R. Dubois, G. Jacob, F. H. Jacob Desmatter, Mööblijooniseid tegi ka maalikunstnik J. L. David. Biidermeieri ajal rajati esimesed tuntud mööblitööstused nt. Joseph Danhauseri firma Viinis. Sealsamas alustas oma tegevust ka Michael Thonet. Tuntuimad stiilid klassitsismis Louis XVI stiil. Prantsuse kuninga Louis XVI valitsemisajale (1774-92) iseloomulik varaklassitsistlik stiil sisekujunduses ja tarbekunstis. Domineeriv oli vormide sümmeetria, antiigi mõjutused, klassitsistlik ornament ning külmad värvid. Zopfstiil (< sks. Zopf 'pats') e. palmikstiil, Saksamaal aastail 1765-95 valitsenud üleminekustiil rokokoolt varaklassitsismile, kus varaklassitsistlike joontega segunesid mõningad barokist ja rokokoost pärinevad elemendid. Direktooriumistiil (< pr. directoire), klassitsismi suund Direktooriumi-aegse (1795—99) Prantsusmaa
Seda heitlemist erinevate stiilisuundade vahel dokumenteerib ka Tartu raekoda. Kolmekorruseline kõrge kelpkatuse ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni; viimasest on inspireeritud ka 17. sajandil ehitatud Narva raekoda. Samuti on barokne 1784. aastal valminud torn, millele sekundeerib rokokoostiilis kartuss peafassaadi viiluväljal. Seevastu seinte kujunduses, eriti aga interjööris on valdav tollal ülimoodne varaklassitsistlik stiil. Raekoda täitis üheaegselt mitmeid ülesandeid, mistõttu tema planeering on äärmiselt kokkusurutud. Võlvitud keldrikorrusel ja esimese korruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvurite ruumiga. Parempoolses tiivas - seal, kus 1922. aastast on apteek - paiknes aga vaekoda. Selleks et koormatega saaks kaalu juurde sõita, olid taga- ja külgfassaadil väravad, mille jäljed on ka pärast kinnimüürimist märgatavad.
aastast. 17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, peale Põhjasõda oli see aga Carl Magnus von Posse valduses. 1780tel aastatel omandasid mõisa von Stackelbergid, kelle kätte see jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni (Eesti mõisaportaal, 2017). Mõisasüda asub praegusest Abja alevikust kilomeetrike kirdes, kõrge veeru serval. Esinduslikult ehitati ta välja 18. sajandi teisel poolel Friedrich Adolph von Stackelbergi ajal (Eesti mõisaportaal, 2017). Varaklassitsistlik, 2-korruseline krohvitud kiviseinte ja lameda plekk-katusega hoone. Vasakpoolne ots omapäraselt poolümar, sarnanedes Polli härrastemajaga. Paremal ärklikorrusega historitsistlik juurdeehitus. Esifassaad on lihtsa kujundusega, keskosal lame kolmnurkfrontoon segmentkaarse aknaga viiluväljas. Ruumid on anfilaadsed, sisekujundus (sh. väärispuidust uksed, seinatahvlid) pärineb valdavalt 19.s. lõpust (Kultuurimälestiste riiklik register).
Prefektuur. TARTU ÜLIKOOLI EHITUSLIK ARENGULUGU ARHIDEKTIDE JÄRGI Esikohal Tartus sel ajal töötanud arkitektide hulgas seisab Krause. Krause suurem ja parem töö on ülikooli peahoone,14 ehitatud a. 1803-1809. Selle hoone jaoks on Krause teinud hulga kavandeid (mis aga kahjuks mitte kõik pole säilinud) enne kui leidus rahuldav lahendus. Esimene kavand (tehtud 4-8 märtsini 1803) on oma üldiseloomult kaunis varaklassitsistlik-palladiaanlik (1. joon.). Ehitis, kaunis laia frondiga, on kavatsetud kolmekordsena; fassaadi keskmise osa moodustab kuuest dooria-tuski sambast koosnev portikus; sambad seisavad seina vastu asetatud ja alumise korra kõrguseni ulatavatel rusteeritud postamentidel motiiv mis esineb äärmiselt harva klassitsistlikus arkitektuuris; sammastele on asetatud viil; postamentide vahel on kolm sissekäiku. Portikusest pahemal ja paremal pool olevad
Hoone nurki ja kerglet eenduvaid keskrisaliite kandivad komposiitkapiteelidega pilastrid, verikaalset rütmi lisavad akendevahelised liseenid. Põhikujus esindab hoone Madalmaade barokse linnapalee traditsiooni, kuid tööde käigus asendati algselt kavandatud barokne dekoor osaliselt varaklassitsislikuga. Tartu raekoda dokumenteerib tänu sellele väga hästi üleminekut uuele kunstistiilile. Puitdekooriga azuurne haritorn on barokkvormides. Seevastu kahe poole peauks on väljapeetult varaklassitsistlik kujundatud akantusrosettide ja rippuvate girlandidega pilastritena, mis paiknesid kõrgel põimdekooriga soklil. Samuti liigendavad azuursed vanikud valgmikku.2 Tulenevalt hoone mitmetest ülesannetest oli raekoja põhiplaan erinevalt suurejoonelisest fassaadikompositsioonis kokku surutud ja komplitseeritud. Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav graniitastmete ja azuurse puitvõrega trepp
peegleid, laemaale, mööbel oli kumerate raskete vormidega, kohati oli vihjeid eksootikale. Rooma Peetri kirikut kujundati ümber: põhiplaan koosnes ovaalidest, saades ladina risti kuju, kõrge fassaadi planeeris arhitekt Carlo Maderna. Linnaplaneerimisel püüti kõike suurema ja illusoorsemana näidata. Ovaalse Peetri kiriku esise väljaku sammaskaaristu ja selle peal olevate kõigi pühakute kujudega loob Lorenzo Bernini. Prantsuse arhitektuur ei ole just barokilik, vaid pigem varaklassitsistlik. Claude Perrault kujundatud kuningalossi Louvre'i idafassaadi kaunistab paarissammaste ilus rütm ja korrapära. Versailles'i lossi põhiplaan pikerguse hoone ja kahe eenduva tiivaga, mille vahel oli avar õu, sai kogu Euroopale eeskujuks. Park oli loomuliku looduse parandus: allutamine, sümmeetria, kujud, purskkaevud, reeglipärane teedevõrk ja geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud, põõsad ja hekid. Saksamaale jõudis barokk Itaalia mõjutustega, oli rokokoolikum
annaabi.ee 
