vähem jääb järele iseseisvaid meediaettevõtteid ja mida rohkem sõltuvad need turuloogikast, seda vähemaks jääb ühiskonnas arvamuste mitmekesisust, erinevaid hääli. Tekib oht, et kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus kaovad. Neomarksism erineb poliitökonoomiast: neomarksistide järgi iseloomustab kapitalislikku ühiskonda klassipõhine domineerimine, valitsev klass saavutab üha suurema kontrolli. Marksismis aga eeldati et domineerimine viib koflikti ning klassisuhete ümberpööramiseni. Auditooriumi käsitletakse passiivse, mõjutatava ja valikuvabaduseta - meediasüsteemi kaudu on indiviidide emantsipatoorne potensiaal alla surutud. Frankfurdi koolkonna üheks keskseks probleemipüstituseks küsimus massimeedia mõjust inimesele. Mõjude mudel - ühiskond koosnev isoleeritud indiviididest, kes on meediasõnumitest kergesti mõjutatavad ning kes aktsepteerivad ilma küsimusi esitamata pakutud hoiakuid, arvamusi ja uskumusi.
tugevdamises) tekkis osalt reaktsioonina funktsionalistlikule teooriale. kapitalistlikku ühiskonda iseloomustab klassipõhine domineerimine, meedia on osa ideoloogia areenist, kus võideldakse erinevate klasside vaadete üle ning valitsev klass 4 saavutab üha suurema kontrolli (samas kui Marxi ideed olid, et domineerimine viib konflikti ning klassisuhete ümberpööramiseni). kuigi meediatöötajad näevad end autonoomsetena, on nad sotsialiseerinud ja internaliseerinud domineeriva kultuuri norme. Meedia toetub tõlgendustele, mis sobivad valitseva klassi huvidega, ja auditooriumidel, isegi, kui need mõnikord seavad need tõlgendused kahtluse alla, ei ole piisavat ligipääsu alternatiivsetele tähendussüsteemidele, mis võimaldaksid neil meedia antud tõlgendustele anda pidevalt vastupidiseid tõlgendusi.
veedavad onlines, toodavad nad kasumit suurtele korporatsioonidele, nagu Google, News Corp või Yahoo ja need Interneti reklaamid on sageli isikustatud ning seda tehakse peamiselt kasutajate tegevusi hinnates, vaadeldes ja kogudes arvutite ja andmebaaside abil - Interneti puhul on kasutajate sisu tarbimine lihtsamini saavutatav kui teiste massimeedia liikide puhul. Mõiste teadmiste töö, milles teostatakse tootmist online versioonis, on produktiivne ja tähendab seega, et kapitalistide klassisuhete all ollakse ära kasutatud kõik teadmistega seotud töötajad, tasustamata ja tasustatud on osaks ärakasutatute klassist. Peamine ärimudel, mis täna veebis domineerib, on reklaami mudel - müüakse teenuseid kasutajatele ja nende kahe kombinatsioonid, kus esimese mudeli domineerimist võib näha asjaolus, et üheksa kümnest enam kasutatavast veebi platvormidest kasutavad kapitali kogumist: Google, Yahoo.com, YouTube, Facebook, Windows Live Search, Microsoft Network, Blogger.com, Baidu
Olümpiamängud on viimase paari aastakümne jooksul välja kujunenud kasumit tootvaks spordiäriks just avatuse tõttu rahvusvaheliste korporatsioonide turundushuvidele. Kuid spordi spondeerimine ei ole seotud vaid turgude laiendamisega ning kasumi teenimisega. Selle tulemusena kujunevad välja ideed selle kohta kuidas sotsiaalset elu korraldada ning miks majanduslik ebavõrdsus ühiskonnas eksisteerib. Seetõttu ongi spordi sotsioloogil vaja mõista klassisuhete dünaamikat ka spordi sotsiaalse rolli lahtimõtrstamisel. Klassisuhete dünaamika Üheks võimaluseks, kuidas klassisuhete dünaamikat spordis lahti mõtestada, on mõelda sellele, kuidas vanus on seotud spordi harrastamisega. Ehkki lapsed on võimelised spontaanselt organiseeruma kehaliste tegevuste ja mängude sooritamiseks, on organiseeritud laste ja noorte spordiprogrammid ja
tuleb välja, et tema tarbimisetöö on pigem tootjatöö ning mees ja lapsed on need, kes lõpuks tarbivad. Ei saa valeks pidada seda, et naised tõepoolest ostavad asju, vaid see viitab sellele, et tarbimise juures tuleks vaadata erinevaid tarbimistsükleid. Tootmine--müük- tarbimine on üks tsükkel, müük-valmistamine-tarbimine on teine tsükkel. Erinevad majandussüsteemid. Kodune revolutsioon ja tarbimine: pigem negatiivne pilk Feministid seega ei arva, et tarbimine on majandus ja klassisuhete summa, vaid leiavad, et tuleb arvesse võtta ka soosuhteid. Ehkki asjad on muutunud tarbekaupadeks - kui ei uurita seda, kuidas nende tarbekaupade kasutamine on muutunud peres, naiste ja meeste vahel, ei ole kindel, kuidas tarbekaubastumine on mõjutanud ühiskonda tervikuna. Ehk mõned feministid leiavad, et modernne tarbimisühiskond ei ole paslik termin. Game ja Pringle (1984) tarbimiskultuuri või -ühiskonna tekkimine on käsikäes koduse
evolutsiooniteooria, nii arvas Marx, et tal õnnestus luua sotsiaalse elu evolutsiooniteooria. Henri Ellenberger on võrrelnud Marxi ja Freudi: Marx Freud Inimese tegudel on majanduslikud Inimese tegudel on seksuaalsed põhjused põhjused (libiido teooria) Kultuur on pealisehitus, mis tugineb Teadvus on pealisehitus, mis tugineb majandus ja klassisuhete baasile teadvustamatule ja teadvustamata jõudude konfliktidele Valitsev klass loob ideoloogia lähtuvalt Inimene arvab, et ta toimib vaba tahte alusel; oma klassihuvidest; lähtuvalt sellest tegelikult määravad käitumise teadvustama ideoloogiast usub ennast tegutsevat vaba kompleksid tahte alusel Alamad klassid on valitsevate kasside Ratsionaliseerimine on samal ajal ka üks
Ajakirjanduses kõlasid väga mitmesugused ja sageli vastakad seisukohad eesti ühiskonna arengu põhiküsimustes. Erinevalt suhtuti klassivõitlusse, revolutsiooni eesmärkidesse, erinevalt nähti eesti rahva osa. Tuntuim tollastest ajakirjanduslikest poleemikatest on kahe päevalehe Postimehe ja Teataja vastasseis, mida teatakse kui "aatemeeste" ja "majandusmeeste" vaidlust. Radikaalide ja liberaalide toimetatud Teataja soovitas aktiivselt revolutsiooniga kaasa minna, selgitas klassisuhete iseloomu, osutas klassivahedele eesti ühiskonnas endas. Postimees oli seadusliku tegutsemise poolt, taunis vägivalda ja rahva lõhestamist klassivaenu õhutamisega. Teataja sünd tõi poleemikasse diskussiooni ühiskonna arenguteede ja võimaluste üle. Nende vaidlustest Postimehega oli ainult kasu: õpiti elule ja toimuvale avaramalt vaatama, mõtteid täpselt väljendama, hinnanguid selgitama ja kaitsma. Aru 2008: 129)
annaabi.ee 
