Tehniliste osade (konstruktiivne osa, küte ja ventilatsioon, veevarustus ja kanalisatsioon, elektripaigaldus, nõrkvoolusüsteemid, turva- ja valvesüsteemid) lahendused anda põhimõtteliste skeemidena ja seletuskirjana. Eelprojekti mahus teostada keskkonnamõjude ja keskkonnariskide hindamine. Põhiprojekt: Põhiprojekti mahus peab olema üheselt määratud kõigi teostatavate tööde maht ning nõutavad kvaliteeditasemed. Põhiprojekti staadiumis tuleb anda köögiruumide, pesuruumide, klassiruumide jne tehnoloogilised lahendused koos seadmete spetsifikatsioonidega. Lahendada jäätmekäitluse tehnoloogia. Põhiprojekti koosseis: Asendiplaan Arhitektuuri osa Sisekujundus Sisseehitatud ja eritellimusel valmistatava sisustuse joonised põhiprojekti mahus (riietehoid, eriklasside {füüsika, keemia...} tehnoloogilised lauad jne) Ehituskonstruktsioonide osa Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa Kütte- ja ventilatsiooni osa Elektri ja nõrkvoolu paigaldise osa Haljastus, heakord
moodsas, aga stiilses, hoones. Hoone ise võiks olla mõnda rõõmsat värvi, et muuta õpilaste igapäevast argielu natukenegi rõõmsamaks. Koolimajade juurde võiks kuuluda veel korralik spordikompleks staadioni, korvpalliväljakute ja sisehalliga. Koolimajad peaks ka seestpoolt olema mõnda rõõmsat värvi, sest koolielu on niigi raske, eriti noorematele. Klassiruumid on minu nägemuses ruumikad, suurte akendega ja pimedal ajal hästi valgustatud. Peale klassiruumide peaks igas koolimajas olema ka eraldi söökla. Sööklates toitlustamist peaks jälgima koolikokk, kes vastutaks õpilaste tervisliku toitumise eest. Kindlsti peaks sööklas valitsema puhtus. Kooli juhtkond ja õpetajad peaksid olema noored ja hea hariduse saanud. Töötajate jaoks on olemas eraldi kortermaja, kuhu saaksid noored elama asuda, kui nad peaksid kooli tööle tulles kolima. Koolis peaks toimima õpilasomavalitsus, kuhu kuulub igast klassist kaks õpilast.
aknad, mis lasevad suhteliselt palju valgust sisse ning loodusvaade akendest on ka päris ilus. Lisaks meeldib mulle, kuidas on asetatud projektori ekraan kõrgemale tavalisest tahvlist. See võimaldab õpetajal samal ajal tahvlile kirjutada ja ei pea nägema vaeva iga kord ekraani alla tõmbamisega. Väike meeldiv detail on ka see, et tahvlite jaoks on eraldi valgustus tahvli kohal. Lisaks tahvlitele ja laudadele on ka huvitav see, et klassiruumide seinad on eredat värvi, mis tekitab sellise efekti, et ruum oleks valgem ja valgust rohkem. Olen samuti tähele pannud, et aknalauad on mõnusat tibukollast värvi, mis on väga mõnus silmadele. On ka palju asju, mis ei ole väga meeldivad ruumide puhul. Üksiklaudu on küll kerge liigutada ja ruumi mahub ehk rohkem inimesi, aga asjad ei mahu laua peale väga hästi ära. Isiklikult
10 3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS 3.1. Üldandmed Käesoleva tööga käsitletakse Valgu 5 (Valgu külas) uue koolimaja püstitamist. 3.2. Arhitektuuri lahendus 3.2.1. Hoone arhitektuuri üldkonseptsioon Koolimaja on kedriga ja pööninguga. Katus on lahendatud viilkatusena. Hoone koosneb kahest osast: kahekorruseline klassiruumide osa ja ühekorruseline aula/spordisaal koos inventeerimisruumiga. Ruumid on lahendatud viie sessepääsuga: peasissepääs tänava poolt, parklast trepikoja, parklast inventeerimisruumi, põhjapoolt korridori, ning põhjapoolt teisele korrusele korridori. Pääs 2. korrusele on lahendatud trepiga (22 astmed h=15,0 cm, b=28cm), trepi puhas laius on vähemalt 1,2m. Pääs põhikatusele on ettenähtud luuk-redeli kaudu (1400x1000mm) pööningust. Pääs pööningule on 2
vastu tulla, on kujundatud lapse ümbruses ruum, kus on rikkalikult käegakatsutavat laadi kogemusvõimalusi. Sest õppimine, mis on seotud keha ja meeltega, nõuab vahetult kehaorganitega kogetavat ümbrust. Arvesse tuleb aga mitte ainult meeleline, käegakatsutav asjade ja ruumide kvaliteet. Siin on oluline ka vähem silmatorkav faktor, nimelt ümbruses valitsev kord ja usaldatavus. Laste elutunde jaoks on otsustava tähendusega eile nähtut täna jälle kohata. Meie klassiruumide sisstses on lähtutud eelkirjeldatust ning iga ruum kajastab kindat maa elementi (maa, õhk, tuli, vesi). Maa- puit, kivid, muld, erinevad rohelised taimed sh. kindlasti sõnajalad, roosa kvarts jne. Õhk- avar, valgusküllane , heledates toonides ruum. Tuli - elektri kamin ja elektriküünlad, (tuleohutust arvestades), soolalambid. Vesi- väike sisekjunduses kasutatav kosk, milles voolav vesi, sinised pehmed toonid jne.
Seeaga andis ajale voolavuse. Koike seda moistis ka Sobakov, kuj ta, pè>è>ramata pilku raamatult, mille taha oli peitunud meie varakups lugeja, toi kuuldavale kaks kat- kendlikku, kuid seda veenvamat lauset: "On vist parem... kuj poiss kogu aja kodus pole. Talle kuluksid... veekumblused ara." Me pole midagi unustanud - jarelejaanud kahest votmekimbust oli keskmine koige kaalukam, seal rippusid koikide klassiruumide (neid oli kokku kuus: kolm all, kolm uleval), opetajatetoa ja saali (kust viis uks raamatukokku, nU et votmeid oli kolm) avajad. Kolmandas kimbus olid koos kuuri, keldri ja pè>è>ningu ning Passi-perekorteri voti, viimane neist koige pisem, selline, mis avab pigem laekaid voi millega keeratakse ules seinakelli. Lihtne arvutustehe utleb, et votmeid oli kokku viisteist. Raamat, mida Passi-poissravi maaramise ajalluges ja millel Sobakovi pilk peatus, oli "Pruun katk"
Kõrgkool kasutab turustamisel peamiselt otsest müüki, kuid ainult selle kasutamine võib väga tugevalt piirata haridusteenuste realiseerimise turu ulatust. Võimalike lahendustena võib olla näiteks vahendajate (agentide) teenuste kasutamine või ka frantsiis. Otsese müügi puhul mängib väga suurt rolli koht, kus seda müüki teostatakse. Määravateks võivad saada sellised kriteeriumid nagu kõrgkooli asukoht linnas, õppehoonete seisund (nii seest kui väljast), klassiruumide kaasaegne sisustus jne. Turunduskommunikatsioon (Promotion) kõrgkooli haridusteenuste kommunikeerimiseks on mitmeid viise ja vorme. On võimalik reklaamida end ajalehtedes, ajakirjades ja teistes massiteabevahendites; välja anda infovoldikuid ja jagada neid üldhariduskoolides; korraldada lahtiste uste päevi, karjääripäevi jne. Näiteks Eestis on kõrgkoolidel väga hea võimalus ennast reklaamida ja näidata õppelaadal (Teeviit), mis toimub igal aastal, ja mida külastavad paljud
Garderoobid jäävad peaustest kahele poole küljele ümber nurga. Koolil on 1-3 korrust, lisaks veel pööning ja sammastel tehnilinekeldrikorrus. Kasutatud on monteeritavaid raudbetoonelemente paksusega 300mm. Karkasshoone puhul on kasutatud ka silikaattellist ja väikeplokke. Kahe ning kolmekorruselit õppekorpust katab roheline eterniitkattega viilkatus. Ülejäänud hoonel on lamekatus. Eksterjöör on kaetud valge värviga sileda krohvitud seinapinna peal. Klassiruumide suured ja tihedalt paigutatud aknad loovad korrustele visuaalselt suure valgmikuga seinapinnad. Tiibade otstel asuvad rõdud mustaks võõbatud puitpiiretega. Söökla ja võimlakorpuse välisissekäikude juures asuvad terrassid, millele toetub sammastel 2. korrus. 8.8 Türi Majandusgümnaasium 19 KAASAEGNE ARHITEKTUUR Kaasaegne arhitektuur on 20. sajandi arhitektuurist minimalistlikum ja jätab
kohaldada kutsealast õiglustunnet ja emotsionaalset pädevust varajasest, minimaalsest sekkumisest kuni kõige raskematele õpilastele ja pingelisematele olukordadele reageerimiseni. Ta soovitab ka mooduseid, kuidas töötajad saaksid üksteisele toetavamat keskkonda luua – sealhulgas mentorlust. Mul pole küllalt sõnu, et „Käitumist klassiruumis“ kiita. Kõik õpetajad tunnevad ära Billi kirjeldatud olukordi. Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest. Siiski suudab ta ühtaegu aduda õpetajate muresid ja neile esitatavaid nõudmisi ning kaitsta õpilasi, kõnetades nende vajadusi, pädevusi ja õigust Autorist lugupidavale lävimisele. Ta teeb seda selguse, elujõu ja huumoriga. Iga õpetaja vajab seda raamatut ja igal õpilasel on vaja, et tema õpetajad oleksid seda lugenud.“
annaabi.ee 
