· Inimesed võivad enda positsiooniga rahulolematud olla, kuid tervet süsteemi vaidlustatakse harva. 28. Miks Marxi tulevikuennustused ei täitunud? Põhjuseks võis olla: · Kapitalistliku klassi fragmenteeritus, · "Valgekraed" ja kasvav elatustase, · Tööliste parem organiseeritus, · Parem seaduslik kaitse 29. Millised on Max Weberi väitel ühiskondliku ebavõrdsuse kolm dimensiooni ja kuidas on nende dimensioonide tähtsus ajalooliselt muutunud? 1. Majanduslik ebavõrdsus klassipositsioon, 2. Staatus sotsiaalne prestiiz, 3. Võim Ajalooline muutus: 1. Põllumajanduslikes ühiskondades on olulisimaks staatus (ühiskondlik prestiiz), 2. Tööstusühiskonnas muutub kõige olulisemaks majanduslik ebavõrdsus klassierinevused, 3. Bürokraatia kasvades muutuvad riiklikud bürokraatiad järjest võimsamaks ja oluliseks muutub võimu dimensioon (seda eriti sotsialistlikes riikides). KRIITIKA: arvestades üleilmset ja riikidesisest jätkuvat ja kasvavat sissetulekute
Näiteks: kui palju kaupa tuleks mingi summa raha eest vastu anda, mis peaks olema kuritöö ja karistuse vahekord. 4. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! * vaba kapitalism * sotsialism * heaoluliberalism - ümber jagada rikastelt neile, kellel on halvemini vedanud 5. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda! Kujuteldav olukord, kus inimestel lasub nn. teadmatuse loor, nad ei tea midagi oma võimetest, annetest, kohast ühiskonnas (klassipositsioon, rahvus, sugu), mis on ,,hüve" ja mida ihaldatakse (kuigi on teada, mida eelistatakse rohkem). Inimesed oleksid võimelised tegema erapooletuid otsuseid ja ratsionaalselt valiksid a) võrdsed põhivabadused (kuna pole arukas kedagi diskrimineerida, kui ei teata, kus ise paiknetakse) b) võimalikult hea olukorra kõige kehvemale positsioonile (kuna pole teada, kas päris-elus ollakse rikas või vaene) 6. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte?
kultuur, mida „massid” tarbivad „massiühiskonnas”; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid.
Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida ,,massid" tarbivad ,,massiühiskonnas"; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid.
kultuur, mida „massid” tarbivad „massiühiskonnas”; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid.
25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Chicago koolkond: subkultuur kui elu, kui reaktsioon keskkonnale. Võitlus ressursside pärast. Birminghami koolkond: töölisklassi sümboliline võitlus a) oma olukorra vastu ja b) oma positsiooni hoidmise eest ümberkorraldatavas linnas. Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. 26
nn "Wollheimi dilemma". Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust 2.Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? mingitest põhjendustest lähtudes? Kujuteldav olukord, kus inimestel lasub nn. teadmatuse loor, nad ei tea midagi oma -Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik võimetest, annetest, kohast ühiskonnas (klassipositsioon, rahvus, sugu), mis on ,,hüve" ja rääkida kunsti staatuse "omistamisest," sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad mida ihaldatakse (kuigi on teada, mida eelistatakse rohkem). Inimesed oleksid võimelised kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on. tegema erapooletuid otsuseid ja ratsionaalselt valiksid -Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga.
Poliitikud räägivad ka enamasti keskklassist, kui toimuvad valimiskampaaniad Töölisklass · On omandanud kesk- ja kutsehariduse ning töötab haridusele vastaval töökohal · Elab kortermajas · Palk on madalam keskklassi omast, aga piisav põhiliste modernsete hüvede nautimiseks · Elustandard on palju kõrgem kui 19. sajandi töölisklassil Stratifitseerimise alused Mille alusel inimesi klassidesse jaotada? Karl Marx - inimese klassipositsioon määrab tema suhe tootmisvahenditega. Ühedimensiooniline stratifitseerimise teooria · Kapitalistid need, kellel on tootmisvahendid (kapital, maa, tööriistad) · Töölised need, kellel pole tootmisvahendeid (peale enda tööjõu) Max Weber inimesi võib kihtidesse jaotada kolme tunnuse alusel. Mitmedimensiooniline stratifitseerimise teooria. · Majanduslik jõukus tootmisvahendite, rikkuse omamine · Staatus teiste inimeste poolne respekt
aspektist : tootlikud jõud ja tootmissuhted. tootlikud jõud on tooraine, tehnilised vahendid. tootmissuhted on suhted inimeste vahel, mis määravad ära tootmise iseoloomu näiteks orjandus : ori on pmst keegi, kes on surnud, aga millegipärast elab. ta peaks olema tapetud, aga ta miskipärast jäeti. seega, ori algab kõigega peale nullist. tema eelnev elu on maha kustutatud. alus on seega orja ja peremehe suhe. kapitalismis kodanluse ja proletariaadi suhe. iga inimese klassipositsioon tuleneb sellest, mlline on inimese suhe tootmisviisi. probleemid tulevad sellest, et tootmissuhted jäävad tootlikele jõududele jalgu : sellest sünnib revolutsiooniline muutus. yhiskondliku teadvuse vormid, mis tekivad pealisehituse vormides. aga selle määramise kujundab baas. marx, nagu näete, ei anna pealisehitusele mingit autonoomiat. ta ütleb, et kõik determineerib baas. see ajab mõningaid teoreetikuid vihale, just neid, kes tahaks näha, et kultuurlistel nähtustel on
Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või teaduslik ajalugu, kus termineid mittetundva inimese jaoks jääb tekst arusaamatuks.
annaabi.ee 
