Mh on arvesse võetud tagajärgede likvid keerukus!!! 4) tootenormatiivid (nõuded kk või tervist mõjut toodete suhtes) tagat toote kahjul mõju vältimine või hõlbust toote kasutamist, kõikidele tootjatele on need ühesugused võrdse konkurentsi tagamiseks, tav on ette nähtud üksnes toote normaalse ja eesmärgipärase kasut juhtudeks. Nt ohtlike ainete sis toodetes, toote klassifits, märgistamise ja pakend nõuded, tootest lähtuvate kktegurite piirmäärad (nt autode heitgaasid). Kkload Eesti kkõiguses puudub ühtne kkloa mõiste, so abstraktsioon (nt jäätme, ehitus, vee erikasutus, välisõhu saasteluba). E annab load välja kkminister, kkteenistus või KOV. Kklube väljast seaduses sätest juhtudel keskkonda saasteainete, jäätmete, energia või org viimiseks; org, toodete ja jäätmete riikide vahelisele & sisesele trasnpordile
Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpin-st püüab vedelik võtta max-lt kera kuju. Tahked ained: osa on võimalik temp. tõstmisega üle viia vedelasse ja gaasilisse olekusse, osa ainult vedelasse. Ainete ja materj omadused sõltuvad nende elementkoostisest ja struktuurist. Klassifikats toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifits-da eri tunnuste järgi, s.t. aine võib eri tunnuste alusel kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse (joonis). Ainete ja materjalide tähistamine: 1) Nimi a) nimi ei anna infot ei aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. (nt: kõikde elementide nimed, kriit, malm, lubi, vesi jne). b) nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta (nt: lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi jne). c) Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot (nt:
1)Fadh>Fkoh märgav vedelik tõuseb mööda kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdel. kapillaari
raadiusega (H=2/gr) 2) Fadh
Tegursüst. jälgim. on lähtepunktiks objektiiv. kuluandmete saam. e/v tegevustsükli iga etapi kohta. Eelduseks e/v tegevustsükli tehnol. kaardi olemasolu. Lõppkokku- võttes peavad e/v tegevuse eri staadiumide lõpu kulud olema objektiiv. mõõdet. Vajal. nii finants- arvestuse kui ka juhtimisarvestuse jaoks. Objektiivse maj.tulemuse kujunem. finantsarvestuses on vajal. tehtud kulude kompleksne ja ühetä- henduslik kajastam. ja liigit. Lähtudes arvestuse liikidest jaotat. kulude klassifits. eesm. 3 gruppi: 1) Kulude jaot. varade hindamiseks, eelkõige objektiiv. varude ja realis. toodete kulude kajast. Toimub fin.arvestuse jaoks. Siia kuuluvad: · aegunud/mitteaegunud kulud, · per. ja toote kulud, · tootmiskulude elemendid, · tellimuse ja protsessi kulu. 2) Kulude jaotam. juhtimisotsuste ettevalmistam. Eeldab kulude käitumislike aspektide avamist eri tegevustingimustes. Siia kuuluvad: · kulude käitum., · olulised kulud, · varemtehtud e. pöördumatud kulud,
org. spetsiif., eelist. ja töötasustamispol. Tugin. ka tööanal., eeldab töökirjelduste ja ameti- nõuete koostam., org. töökohtade omavah. võrdlemist. Võimald. vältida samanimel., kuid sisult eri töök. samastam. Töök. hindam.meetodid: 1) Mitteanalüütil. meetodid: · Töök. järjest. - otstarbekas on töök. esmalt grupeerida, siis järjest. või alagruppidesse jaot. Kasut. töö lihtsust/keerukust. Nt. paarisvõrdl. meetod (võrreld. töök. omavah.). · Töök. klassifits. - töök. jaot. klassidesse, tööt. välja vastavad klassikirjeld. Nt. madalaimasse klassi kuuluvad väiksemaid oskusi, initsiatiivi ja vastutust nõudvad töök., mis vajavad pide- vat juhend. ja järelevalvet. 2) Analüütil. meetodid: · Töök. hindam. faktormeetod - hinnat. tüüp- e. võtmetöök. Konkr. töök. uurim. pöörat vähem tähelep. Edukus sõltub tüüptöök. oskusl. valikust ja kasut. faktorite sobivusest. Faktorite ta-
Kui pooorsetes materjalides (punane tellis, betoon, poorsed paekivid) on soolad ja on tingimused monokristallide kasvamiseks, siis need materjalid hakkavad murenema. Võre parameetrid sidemete pikkused a, b ja c ja nende vahelised nurgad , , . ). Võre klassifitseerimine sõlmpunktides olevate osakeste ja paiknemise geomeetria järgi kuubiline, tetragonaalne, rombiline, heksagonaalne, monokliinne, trikliinne, trigonaalne. Sõlmpunktides olevate osakeste liigi järgi võre klassifits *aatom (teemant) võre sõlmpunktides neutr aatomid, mis on üksteisega seotud kovalentsete sidemetega; *molekul sõlmpunktides neutr molekulid, mis seotud nõrkade jõududega (naftaliin) (kõige pehmemad ja nõrgemad; enamik kristallilisi aineid); *ioon sõlmpunktides korrapäraselt vahelduvad katioonid ja anioonid; * metall sõlmpunktides on pos ioonid; *kihilised ahelalised kordinatiivsed võred erijuhud, kihtide vah sidemed nõrgad, kihis eneses tugevad. Enamik
sooritustest, millega on määratletud antud tööühiku töö sisu, mis on kirjeldatud tööjuhendis. TJP ühikuks = ajanormiühikuks on h/üh = töölise töötundide arv, mis kulub kvalifitseertud ja mittekvalifitseeritud töölisel ühe tööühiku valmistamiseks. Kogutöötundide arv muutub, kui töömaht muutub. Ajanormi all mõistetakse aega, millist tööline kulutab ühe tööühiku valmistamiseks. Pole olemas ühist ajanormi, vaid tööaeg klassifits. teat. süsteemi alusel ja on olemas erinevaid ajanormi mõisteid. Iga töö juurde kuulub paratamatult lisatöid (abitöid), Lk 31 (1. pool) Ajakasutuse täpsemaks kirjeldamiseks on kasutud mõisted järgmist tabelit. Sest aga töö puude kuulub teat: abitöö, mille tegemiseks kulub aega. Põhiaeg T1 Töömeetodi Töövahetuse Töökapi lisaaeg TL 1 lisaaeg TL 2 lisaaeg TL 3 töömeetodi lisaaeg Töömeetodi aeg T2
annaabi.ee 
