soojuskiirguse (toast lähtuv soojus) Sihuke klaas võib lasta ühes suunas valgust rohkem läbi. 7. Peegliklaas saadakse kõrgemasordilisest klaasist tema mõlema külje ülelihvimise teel. Saadakse moonutustevaba klaas, mida kasutatakse esinduslikumates hoonetes ukse- ja aknaklaasidena. 8. Klaasplokid tehakse kahest kausikujulisest poolest, millised vormitakse eraldi ja pressitakse poolsulas olekus kokku. Külgede sisepinnad on reljeefsed, seetõttu lasevad läbi ainult hajutatud valgust. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. 9. Profiilklaastooted võivad olla karpraua või karbikujulise ristlõikega . Nende sisepind on kergelt sooneline, lasevad hajutatud valguse. Klaasprofiile kasutatakse valgust läbilaskvate seinte, aknaavade, katusakende ja teiste avade täiteks. 10. Klaaskeraamika saadakse klaasisulami reguleeritud kristalliseerumisel. On väga tugevad tooted. Sellest on tehtud seina- ja põrandakatteplaate.
sajandi teisel poolel, ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Modernism võttis väga erinevaid vorme, enne kui ta betooni, terase ja klaasi hoovusena üle maailma sööstis. Modernistliku arhitektuuri iseloomustavad kõige paremini raudbetoonist kaldteed, välisrõdud, horisontaalsed aknad, avatud seinad, klaasplokkidest seinad ja betoonkuplid. [1] 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) loobusid arhitektid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistustest. Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu ja modernistlik arhitektuur mõjutas ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid (joonis 36). [29] Joonis 36
arhitekti Toivo Korhoneni Tampere ülikooli ühiskonnateaduste instituudi moodsat, pikaks venitatud korpusega ehitist, mida ta oli näinud 1964.aastal Soome reisil. Kadrioru kohvikule lisasid looduslähedust madalad paekivimüüritised, majaalune ruum oli kaetud dolomiitplaatidega, mis määrasid maja juurde kuuluva kontrollitava ruumi, ilma et oleks vaja olnud piirdeid. Dolomiitplaadid jätkusid fuajeede põrandatel, sidudes nii sisemuse välisega. Kerge kohvikutrepi seinaks oli dekoratiivne klaasplokkidest sein, mille autor oli klaasikunstnik Aet Andresma. 1990.aastatel hakkas legendaarne kohvik kiratsema, selle ruumidesse topiti mitmeid kauplusi. Selle asemel, et hoone stiilse kohvikuna taas üles töötada, otsustati maja hoopis lammutada. Paljude inimeste meelehärmiks see 2008.aasta suvel toimuski. Kohvik oli Kadrioru mark linna piiril, miss obis oma kohale hästi ning mille inimesed olid omaks võtnud. (Hallas-Murula, Arhitekt ja tema aeg Voldemar Herkel, 2009)
Selektiivklaas peegeldab pika lainepikkusega soojuskiirgust tagasi. Soojaisolatsiooni omadustelt selektiivklaas vastab kolmekordsele aknale, aga on halvemate heliisolatsiooni omadustega. Klaaspaketid ja isoleerivad klaasid. Klaaspakett valmistatakse 2-st või enamast klaaslehest, mille vahe suletakse õhukindlalt. Vahel on gaas või kuiv õhk Klaasplokid tehakse kahest kausikujulisest poolest, millised vormitakse eraldi ja pressitakse poolsulas olekus kokku. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Plokid ühendadakse omavahel spetsiaalse klaasiliimiga. 50. Lehtklaasi tooted- floatklaas, karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine) Floatklaas - on alustooteks tervele tööstusele, seda on võimalik töödelda paljudel erinevatel viisidel. Seda saab katta, et ta kaitseks nii külma kui sooja eest. Seda saab kasutada klaaspakettides, helisummutus, turva ja ohutusklaasidena. Seda võib nii lamineerida kui ka termotöödelda ja kuumutada.
Klaasplokid tehakse kahest kausikujulisest poolest, millised vormitakse eraldi ja pressitakse poolsulas olekus kokku. Saadakse seest õõnsad plokid suurusega 194x194x98 või 294x294x118mm. Ploki külgede sisepinnad on reljeefsed. Seetõttu lasevad nad läbi ainult hajutatud valgust. Plokkide valguse läbilaskvus on 6...75%, survetugevus vähemalt 4N/mm2 ja soojaerijuhtivus ca 0,4W/mK. Klaasplokkide värvuseid on mitmeid. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Plokid ühendadakse omavahel spetsiaalse klaasiliimiga. 50. Klaasi valmistamine toorained, põhilised tootmisviisid ja tootmisetapid Peamised klaasi toormaterjalid on liiv (57%), sooda (19%), lubjakivi 14% (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse, termilise paisumise koefitsiendi muutmiseks jm omaduste andmiseks klaasile. Põhilised klaasivalmistamise viisid:
tagasi. Läbi laseb lühikese lainepikkusega päikese ja soojuskiirguse. Klaasi pinnal on metallioksiidi kiht, mis annavad klaasile värvuse. Valguse läbivus 56-65% 24. 3. KLAASPLOKID tehakse kahest kausikujulisest poolest, mis vormitakse eraldi ja pressitakse poolsulas olekus kokku. Saadakse seest õõnsad plokid. Ploki külgede sisepinnad on reljeefsed, seetõttu lasevad nad läbi ainult hajutatud valgust. Värvuseid on mitmeid. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Plokid ühendatakse klaasliimiga. 25. 50. Lehtklaasi tooted- floatklaas, karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine) 26. LEHTKLAAS on sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väljatõmmatava sula klaasimassi valtside vahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis lõigatakse lehtedeks. 27. FLOATKLAAS Lameklaasi valmistamine: sula klaasimass tõmmatakse vannist otse veega jahutatavatele valtsidele, kus ta jahtub
Metallioksiidid annavad klaasile värvi. Valguse läbivus 56-65%. Klaasplokid tehakse kahest kausikujulisest poolest, millised vormitakse eraldi ja pressitakse poolsulas olekus kokku. Saadakse seest õõnsad plokid suurusega 194x194x98 või 294x294x118mm. Ploki külgede sisepinnad on reljeefsed. Seetõttu lasevad nad läbi ainult hajutatud valgust. Plokkide valguse läbilaskvus on 6...75%, survetugevus vähemalt 4N/mm2 ja soojaerijuhtivus ca 0,4W/m0C. Klaasplokkide värvuseid on mitmeid. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Plokid ühendadakse omavahel spetsiaalse klaasiliimiga.
17.3. Muud klaastooted Klaasplokid tehakse kahest kausikujulisest poolest, millised vormitakse eraldi ja pressitakse poolsulas olekus kokku. Saadakse seest õõnsad plokid suurusega 194x194x98 või 294x294x118 mm. Ploki külgede sisepinnad on reljeefsed. Seetõttu lasevad nad läbi ainult hajutatud valgust. Plokkide valguse läbilaskvus on 60...75%, survetugevus vähemalt 4 N/mm 2 ja soojaerijühtivus ca 0,4 W/m.°C. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Pikemate seinte puhul asetatakse vuukidesse sarrus. Profiilklaastooted võivad olla karpraua või karbikujulise ristlõikega. Nende sisepind on kergelt sooneline. Seetõttu lasevad läbi hajutatud valguse. Klaasprofiile käsutatakse valgust läbilaskvate seinte, aknaavade, katusakende ja teiste avade täiteks. Profiilide vahelised vuugid täidetakse mingi hermeetikuga. Klaastorusid toodetakse tõmbamise või valtsimise teel
Valguse läbivus 56-65%. 05.05.2014 · Klaasplokid tehakse kahest kausikujulisest poolest, millised vormitakse eraldi ja pressitakse poolsulas olekus kokku. Saadakse seest õõnsad plokid suurusega 194x194x98 või 294x294x118mm. Ploki külgede sisepinnad on reljeefsed. Seetõttu lasevad nad läbi ainult hajutatud valgust. Plokkide valguse läbilaskvus on 6...75%, survetugevus vähemalt 4N/mm2 ja soojaerijuhtivus ca 0,4W/mK. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. 62. Lehtklaasi tooted- floatklaas, karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine), jääklaas- · Floatklaas (Pilkingtoni meetod) Lameklaasi valmistamine sula klaasimass tõmmatakse vannist otse veega jahutatavatele valtsidele, kus ta mõnevõrra jahtub, seejärel läheb klaasimass sulatina pinnale, kus ta ebatasasused välja vajuvad. Saadakse
soojust. Klaas võib olla ka valgust eraldav. Sel juhul laseb ta ühelt poolt rohkem valgust läbi kui teiselt poolt. 234 Klaaspaketid. Need koosnevad kahest või kolmest klaasist, mis on õhukindlalt (hermeetiliselt) ühendatud. Klaaspaketi ühendusliistu õõnsus on täidetud mingi niiskust imava ainega (absorbendiga). See hoiab ära paketi sisepindade niiskumist. 17.3. Muud klaastooted Klaasplokid. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Pikemate seinte puhul asetatakse vuukidesse sarrus. Profiilklaastooted. Nende sisepind on kergelt sooneline. Klaasprofiile kasutatakse valgust läbilaskvate seinte, aknaavade, katuseakende, teiste avade täitmiseks. Profiilidevahelised vuugid täidetakse mingi hermeetikuga. Klaastorud. Need on metalltorudest siledamad ja keemiliselt vastupidavamad. Puuduseks on see, et klaastorud on haprad.
annaabi.ee 
