kristalli lisamine sade, kristalliseerus, sest üleküllastunud lahus on ebapüsiv. 1.4 KATSE 7 – NAATRIUMKLORIIDI PROTSENTSISALDUSE MÄÄRAMINE LIIVA-SOOLA SEGUS Töö eesmärk: Leida naatriumkloriidi sisaldus antud segus Töövahendid: Liiva-soola segu, kaal, 100 ml keeduklaas, destilleeritud vesi, klaaslehter, filtri paber, pesupudel, mõõtesilinder, termomeeter, areomeeter Töökäik: Juhendajalt saadud liiva-soola segu kaaluda tehnilistel kaaludel 100 ml keeduklaasi. Segu lahustada 25-50 ml destilleeritud vees, filtreerida läbi klaaslehtri asuva paberfiltri ja filtrile jäänud liiv pesta pespudelist filtrile suunatud veejoaga. Lahus ja pesuvesi koguda mõõtesilindirisse mahuga 100 ml ja jahutada kraanivee joas 20 .kraadini. Saadud lahuse maht määrata mõõtesilindril asuva skaala järgi
köögiviljas. Kuupäev: 09.04.2018 Töö eesmärk: 1. Taimse materjali karotenoidide ja klorofülli neeldumisspektri määramine; 2. Uuritava proovi karotenoidse koostise iseloomustamine; 3. -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis; 1. Klorofülli olemasolu kindlaksmääramine. Töövahendid: taimne materjal (porgand), liiv, veevaba Na2SO4, n-heksaan, nuga, riiv, uhmer, liiv, paberfilter (voltfilter), klaaslehter, 100ml kolb, mõõtesilinder, spaatel, kvartsküvett, pipett, spektrofotomeeter, elektrooniline kaal. 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Töö käik: kaalusime taimset materjali 1,99 g. Peenestasime riiviga progandi, asetasime porgandi uhmrisse koos pestud liivaga, mille asetasime sinna spaatli abil (umbes 1 spaatli otsa täis), uhmerdasime selle segu ühtlase massini. Lisasime proovile veel Na2SO4, et proovist siduda vett
sissehingamisel või neelamisel, R34 (põhjustab kõrvetuse) Väävelhape: H314 (põhjustab nahal kõrvetusi ja silmade ärritamist), P260 (mitte hingata tolmu/auru/gaasi) Naatriumkarbonaat: H319 (põhjustab rasket silma ärritust) Kasutatavad vahendid Statiiv, käpp, rõngaskäpp, muhv, ümarkolb, klaaslehter, spaatel, püstjahuti, kolbid, magnetsegaja, magnetsegaja pulk, jaotuslehter, õlivann, veevoolikud, jäävann, paber, lehter, vatt, jahuti, destillatsiooni pealis, alonz, destillaadi vastuvõtja, kumm, klotsid, rotaatorauruti, digitermomeeter, termomeeter. Eksperimendi kirjeldus 1. Asetan statiivi, selle külge muhvi koos käpaga. Statiivi juurde asetan magnetsegajat.
reaktsioonide põhjal välja arvutada vees tekkiva katlakivi massi. Töövahendid: 100 mL pipett 750 mL kooniline kolb 250 mL koonilised kolvid 25 mL büretid Täpsusklass: d = 1 mL Mõõtepiirkond: 0 .. 25 mL Täpsustemperatuur: 20 °C 25 mL mõõtesilinder Täpsusklass: d = 1 mL Mõõtepiirkond: 0 .. 25 mL Klaaslehter Klaaspulk Filterpaber Katseklaaside komplekt Na-kationiitfilter Elektripliit Võimsus: 1500 W Toitepinge: 230 V Mark: Rommelsbacher Tüüp: TL 1595 Etalonlahuste komplekt Kasutatud ained: 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks.
50 ml tuubi lisasin tõmbkapi all mõõtsilindriga mõõdetud 15 ml apolaarset solvent - petrooleeter. Järgnevalt peenestatakse materjal homogenisaatoriga 2 minuti jooksul tõstes esimese minuti jooksul sujuvalt pöördeid. Kui mass oli peenestatud, lisasin segule vee sidumiseks umbes pool teelusikat Na2SO4. Loksutasin ja panin seista 5 minutit. Järgnevalt viiakse läbi ekstrakti filtrimine ning selleks võtsin 25 ml kuiv mõõtsilinder, kuhu peale paigutasin klaaslehter ning kuiv paberfilter. Eelnevalt saadud segu filtreeritakse seejärel lisatakse tuubi veel 5 ml petrooleetrit, segatakse vortexil ning filtreeritakse. Viimane samm korratakse. Mõõtsin saadud lahuse maht ja sain V = 15,5 ml. Mõõdetakse lahuse neeldumisspekter spektrofotomeetriga lainepikkuste vahemikus 350- 650 nm. Tulemus Neeldumismaksimumid max (nm) Absorptsiooni väärtus (A)
Neutraalsed soolad ((NH4)2SO4 , MgSO4 , NaCl ja teised) põhjustavad pöörduvat denaturatsiooni. Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestumiseks on vaja soola küllastunud lahust. Sadestumisele mõjutavad valgu hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass,.. 1.2ml munavalgu 2.Lisasin 1ml (NH4)2SO4 küllastunud lahus 3.Loksutasin ja jäin 5 minutiks seisma 4.½ Globuliinide sade eraldasin filtrimise teel (filterpaber ja klaaslehter) 5.Saadud filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustu 6.Jälgisin albumiinide sademe moodustumist 7.Võrdlesin Alguses tekkis globuliinide sade, kuna nende denaturatsiooniks piisab poolküllastunud lahust, pärast filtrimist ja kristallide lisamist tekkis albumiinide sade. VALKUDE TERMILINE DENATUREERIMINE JA LAHUSTUVUSE SÕLTUVUS pH-st pl (valgu isoelektriline täpp) näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on
Teises katseklaasis toimus samuti üleküllastunud lahuses üleliigse aine sadenemine. Üleküllastunud lahuse puhul üleliigne aine sadeneb tavaliselt välja, kui lahust loksutada või viia lahusesse lahustunud aine kristall. Katse 7: Naatriumkloriidi protsentsisalduse määramine liiva-soola segus Töö eesmärk: Määrata naatriumkloriidi maht ning tihedus areomeetri abil, leida lahuse molaarne kontsentratsioon Kasutatud töövahendid: kaal, keeduklaas, klaaslehter, paberfilter, mõõtesilinder, areomeeter Kasutatud reaktiiv: liiva-soola segu, H2O, Töö käik: Juhendajalt saadud soola-liiva segu kaaluti tehnilistel kaaludel 100 cm 3-lisse keeduklaasi. Segu lahustati 25-50 cm3 destilleeritud vees, filtreeriti läbi klaaslehtril asuva paberfiltri ja filtrile jäänud liiva pesti pesupudelist filtrile suunatud veejoaga. Lahus ja pesuvesi (ca 60-80 cm3) koguti mõõtesilindrisse mahuga 100 cm3 ja jahutati kraanivee joas 20oC-ni
3) Arutelu: ja jooniste kirjeldamine kujundamine keeduklaas või fotosünteesi ja ja analüüsimine klasspurk ning sellesse hingamise mahtuv klaaslehter, seosed. katseklaas, mis sobib 4) Uurimuslik töö panna lehtri otsa, arvutimudeliga: tuletikud ja puupird(1);
annaabi.ee 
