● Ning katust kandsid omakorda veel sambad või ka piilarid. Katuse kuju ● Aatriumi katust sai ehitada kahte moodi: 1) kui nelinurkne katus oli sissepoole kaldu paiknes katuseava all nelinurkne bassein, kuhu koguti vihmavett. 2) ning juhul, kui aatriumi vihmavett ei kogutud, oli katus väljapoole kaldu. Lundi Ülikooli aatrium Aatrium Roomaaegses majas Prantsusmaal ● Tänapäeva arhitektuuris nimetatakse aatriumiks klaaskatusega kaetud õue. Kasutatud kirjandus ● http://et.wikipedia.org/wiki/Aatrium Tänan kuulamast! :)
Colosseumis on kasutatud korraga ka kõiki kreeka arhitektuuri stiile- Dooria, Joonia ja Korintose stiili vastavalt korrustele. Erinevalt kreeklastest oskasid roomlased kasutada ehitusel ka mörti, millega seoti omavahel kive. Mörti kutsuti hellitavalt ka ''Rooma betooniks''. (http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm 06.04.2010) Vana-Rooma arhitektuuris tähendas aatrium elamu keskel olevat ruumi, kuid tänapäeval on tähendus veidi teine- klaaskatusega kaetud õu.( http://et.wikipedia.org/wiki/Aatrium - 06.04.2010) Tähenduste muutumine on paratamatu, kuna aeg läheb edasi ja midagi ei säili päris nii, nagu see oli kaua aega tagasi, kuid jäänud on siiski kindlad elemendid, millest kinni peetakse. Roomas olid kasutusel ka ühepereelamud, kuid seda vähesel määral. Neid on leitud väljakaevamistelt Pompeijst ja Herculaneumist- kahest linnast, mis jäid Vesuuvi tuha alla ja on kaevatud välja paksu tuhakihi alt.
taevalaotust, õigustab end, kuna on kõigi planeedinimega jumalate tempel- jumalatele pühendatud. Tänapäeval ei püstitata enam monumente ega ehitata templeid jumalate austamiseks. Naos tähendab erinevates maades erinevaid asju. Roomas tähendas see kas näoga tänava poole olevat poodi või templisisest kambrit. Teistes maades tähendab see aga hoopis midagi muud. Vana-Rooma arhitektuuris tähendas aatrium elamu keskel olevat ruumi, kuid tänapäeval on selle tähendus natukene teine- klaaskatusega kaetud õu. Tähenduste muutumine on parandamatu, kuna aeg läheb edasi ja midagi ei säili päris nii, nagu see oli kaua aega tagasi, kuid jäänud on siiski kindlad elemendid, millest kinni peetakse. Antiikajal olid Itaalias kaks linna, Pompei ja Herkulaneum, mis jäid Vesuuvi, vulkaanipurske, tõttu viimase mürgise ja kuuma tuha alla. Tänu tuhale säilisid paljud ehitised paremini kui nad oleksid ilma tuhata säilinud. Tänapäeval
Kunstiteadlane Leo Gens on öelnud: ,,Sangaste lossi arhitektuuriline lahendus tähistab olulist vaheetappi klassitsistliku mõisahoone ja kodanliku individuaalhoone vahel. Selles säilib püüd esinduslikkuse ja seisusliku üleoleku väljendamiseks ning silmnähtav taotlus omaks võtta uue kujuneva elustiili suuremat intiimsust ja inimlikku mastaapi. Sangaste loss on küpse historismi musternäide. Oma välisilmelt on loss tüüpiline "tudoristlik" ehitus. Uuest elustiilist annab tunnistust klaaskatusega talveaed, mis pole säilinud. Ka sisearhitektuur erineb tunduvalt traditsioonilise mõisahoone interjöörist." Hoone peauks asub kolmelt poolt lahtise võlvitud katusealuse seinas, mille kohal paikneb vaatetorn. Peauksest sisendes satutakse suhteliselt tagasihoidliku suurusega, kuid kaunilt kujundatud vestibüüli, kust pääseb edasi peasaali, jahihalli või teisele korrusele. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente
taotlus omaks võtta uue kujuneva elustiili suuremat intiimsust ja inimlikku mastaapi. Sangaste loss on küpse historismi musternäide. Oma välisilmelt on loss tüüpiline "tudoristlik" ehitus. Sissekäiku rõhutab väravatorn, loomulikult ilma langevõre, rippsilla ja kaitsekraavideta. Lossi maalilise silueti loovad erikujuga tornid, trepiviilud, ärklid ja fassaadi ette ja tagasiasted kujundavad vahelduva, rikkalikult liigendatud hoonemassi. Uuest elustiilist annab tunnistust klaaskatusega talveaed, mis pole säilinud. Ka sisearhitektuur erineb tunduvalt traditsioonilise mõisahoone interjöörist... Sangaste ansamblisse kuuluvad ka tornikindlust meenutav sõjakas veetorn ja "kastellitüüpi" hobusetallid. Kõik ehitused on punasest tellisest, mis samuti on tüüpiline pseudogooti mõisahoonetele. Ilus park ja maalilised tiigid moodustavad hoonete ansambliga orgaanilise terviku." Projekteerimine venis
Katel asub katlaruumis. Välisseina tuleb teha õhuvõturest. Ruumis asub ka fibokorsten. Teine korsten asub leiliruumi ja elutoa vahel ja see on saunakerise ja kamina suitsu jaoks. Kamin elutoas on õhukütte-kamin. Kööki tuleb keraamilise plaadiga elektripliit Terrassid Hoone lõunapoosele ja läänepoolsele küljele on projekteeritud terrassid. Idapoolsel küljel on majandusterrass pesu kuivatamiseks ja küttepuude kuivatamiseks. Lõunapoolne terrass on kaetud klaaskatusega. Seal on ka välikamine ahitamise võimalus. Trepid Sissepääsuterrassi trepp on betoonist, astmed on kaetud graniitplaatidega. Teisele korrusele viib keerdtrepp. Aknad, uksed 3 Elutoa ja veranda maast laeni ulatuvad aknad on selektiivklaasiga klaaspakettidest, mitteavatavad. Hoone kõik ülejäänud aknad ja rõduuksed on liimpuidust, avatavad ja avatavad ka tuulutusasendisse. Aknalauad on liimpuidust. Välisuksed on liimpuidust, soojustatud. Klaasist välisuksed on karastaud klaasist,
Akende arvu, asendi ja konstruktsiooni valik. Lõunamaades, kus päike teeb liiga, peidetakse aknad seinaorvudesse; ehitatakse fassaadi suhtes nurga alla, või kaetakse petuseinaga, mis tõelisele majaseinale varju heidab. Põhjamaades oleks hea, kui akende paigutus oleks selline, et päike võimalikult pikalt (tumeda kattega ) põrandat soojendaks. Viimasel ajal kasutatakse suuremates ühiskondlikes hoonetes pealt klaaskatusega kaetud siseõuesid, kuhu avanevad ümber õue paiknevate tubade aknad. See võte lubab laiendada päevavalguse kasutamist. Viimasel ajal on võetud kasutusele heliokollektorite demonstreerimine dekoratiivse elemendina maja välisilme kaunistamisel. Hea on dekoratiivsetel eesmärkidel kasutada vertikaalselt paiknevat helioseina, kaldasendis paigaldatud termilised heliokollektorid ja VP- paneelid tuleb jätta katusele. (Tomson, 2000)
päikesevalgus. Põranda keskel oli väike bassein katuseavast sisse sadava vihmavee kogumiseks. Ainult nelja sambaga aatriumi nimetatakse atrium tetrastylicum (neljasambaline aatrium). Aatriumi, mille katuseava kannab palju sambaid, nimetatakse atrium corinthicum (Korintose aatrium). Väiksemates majades oli ka täielikult katusega kaetud aatriume, mida nimetati atrium testudinatum. Tänapäeva arhitektuuris nimetatakse aatriumiks klaaskatusega kaetud siseõue. Pildil aatrium nn. Traagilise poeedi majas Pompejis. Rekonstruktsioon. 12 Peristüül (kr. k. Peristylon - ümberringi sammastega piiratud) 1) antiikelamu keskel asuv nelinurkne sammastega ümbritsetud õu, kust pääses eluruumidesse. Peristüüliga maja oli hellenismiaegne nähtus. Roomlased hakkasid neid tegema kreeklaste eeskujul ning kombineerisid neid aatriummajadega
Hippius kopeeris peaaegu täpselt kuulsa inglise Windsori lossi arhitektuuri. Oma välisilmelt on loss tüüpiline ,, tudorstiili" ehitis. Sangaste lossi sissekäiku rõhutab väravatorn, loomulikult ilma langevõre, rippsilla ja kaitsekraavita. Lossi maalilise silueti loovad eri kujuga tornid. Treppviilud, ärklid, fassaadi sisse- ja väljaulatuvad osad moodustavad vahelduva, rikkalikult liigendatud hoone. Uuest elustiilist annab tunnistust klaaskatusega talveaed, mis pole säilinud. Sisearhitektuur erineb tunduvalt traditsioonilise mõisahoone interjöörist. Vestibüülist vasakul asub dekoratiivse roidvõlvikuga kuppelsaal, mida valgustab katuslatern. Ballisaali poolel kõrgusel on muusikute rõdu. Saaliga liitub nisi- või ekseedritaoline puhkeruum. Seinu kaunistavad hobuserauakujulise kaarega hispaaniamauri arhitektuurist laenatud petiknisid, mille stalaktiitdekoor tuletab meelde kuulsat Alhambra lõvideõue Hispaanias Granada lähedal.
annaabi.ee 
