*Rabedus (siiski hästi modifitseeritavad elastomeeride ja termoplastidega) ja plastifitseeritavad (dioktüülftalaat). Probleemideks on epoksüplastide jäikus ja rabedus elastomeeridega segamine näiteks ei anna piisavalt efekti. Multifunktsionaalsed epoksüüdid Näide 1: Epoksüdeeritud novolakid baseeruvad epikloorhüdriiniul ja PF vaigul. Eelisteks on parendatud termiline ja keemiline vastupidavus, võrreldes klassikalise epoksüvaiguga; klaasistumistemperatuur on kõrgem. Keemilise püsivuse tõttu kasutatakse seda materjali konservi-purkide sisepinna lakina. (Massikasutuse maatriksvaik). O O / / CH2 CH CH2 O O CH2 CH CH2 O - ... I I I Ar CH2 [- Ar - ]- CH2 Ar
· Plastide mehaanilisi omadusi kirjeldab hästi deformatsiooni sõltuvus temperatuurist konstantse koormuse korral. Graafiliselt esitatuna nimetatakse neid sõltuvusi termomehaanilisteks kõverateks. · Polümeerse materjali lihtsustatud termomehaanilisel kõveral eristuvad kolm piirkonda, mis vastavad aine järgmistele olekutele: klaasjas ehk kristalne olek elastne olek plastne ehk voolav olek Klaasistumistemperatuur temperatuur, mille juures plastid lähevad klaasjast olekust elastsesse olekusse. Voolamistemperatuur temperatuur, mille korral plastid lähevad elastsest olekust voolavasse olekusse. Enamik plastitöötlusmeetodeid baseerub plasti vormimisel tama plastses ehk voolavas olekus. PLASTIDE OMADUSED; EELISED JA PUUDUSED: Plastide põhikomponendiks on polümeerid - kõrgmolekulaarsed ühendid, milles makromolekul on ehitatud
metallidel. Polümeeride tõmbetugevus võib olla väiksem või suurem kui elastsuspiir. Polümeeride elastusmoodul ja tõmbetugevus võivad olla väga väikesed ja ka küllalt suured. Polümeeride venitatavus võib olla väga suur. Temperatuuridel üle 40 kraadi muutub materjal täiesti plastiliseks. Amorfsed termoplastid võivad sõltuvalt temperatuurist olla kolmes olekus: klaasitaolises, viskoelastses ja viskoosses olekus. Sulamistemperatuur ja klaasistumistemperatuur määratakse nagu klaasidel ruumala muutuse alusel sõltuvana temperatuurist. Osaliselt kristalselt polümeeril esinevad mõlemad temperatuurid. Tavaliselt on klaasistumistemperatuur võrdeline ligikaiudu 2/3 sulamistemperatuurist. Mida väiksem ahelatse painduvus ja mida rohkem on ristsidemeid, seda kõrgem on klaasistumistemperatuur. Mida suurem molekulmass, seda kõrgemad mõlemad temperatuurid.
d) Polüvinüükloriid (PVC) Polüvinüükloriid (PVC, polükloorvinüül, vinüül jm) valge värvusega plastmass, vinüülkloriidi termoplastiline polümeer. Eristub keemilise püsivuse poolest leeliste, mineraalõlide, paljude hapete ja lahustite suhtes. Õhus ei põle, kuid on vähese külmakindlusega (-15C). Kuumutamiskindlus: +65C. Keemiline valem: [-CH-CHCl-]n. Rahvusvaheline märgistus PVC. Füüsikalised omadused: Molekulaarmass 10-150 tuh.; tihedus 1,35-1,43 g/cm³. Klaasistumistemperatuur 75-80C (kuumuskindlatel markidel kuni 105C), sulamistemperatuur 150-220C. Raskesti kuumutatav. 110- 120C temperatuuri juures kaldub lagunema eraldades kloorset vesinikku HCl. Lahustub tsükloheksanoonis, tetrahüdrofuraanis, dimetüülformamiidis, diklooretaanis, piiratult bensoolis, atsetoonis. Ei lahustu vees, piiritustes, süsivesinikkudes; püsiv leeliselistes-, happelistes- ja soolalahustes. Tugevuspiir venitusel 40-50 Mpa, murdetugevus 80-120 Mpa. Elektriline
b. Polükondensatsioon/ahelakasvu polümerisatsioon c. Oligomeeride/monomeeri liitumine d. Ioonne/vabaradikaalne 7. Kumb tunnus iseloomustab plokk-kopolümeeri. a. Homogeensus/mikroheterogeensus b. Üks/kaks pehmenemistemperatuuri c. Füüsikalised/keemilised ristsidemed d. Termoplastsus/termoreaktiivsus e. Jäikus/kõrgelastsus f. Sitkus/haprus 8. Kuidas mõjub plastifikaatori lisamine polümeerile. a. Alaneb/tõuseb klaasistumistemperatuur b. Paraneb/halveneb külmakindlus c. Halvenevad/paranevad töötlemisomadused d. Suureneb/väheneb plastne deformatsioon e. Kasvab/kahaneb sitkus 9. Moodustage sobivad paarid sõltuvalt polümeermaterjali olekust ekspluatatsioonis. a. Klaasiolek PMMA b. Kummiolek CR c. Valdavalt kristalliline PTFE d. Mõõdukalt kristalliline PEEK e. Vedelik PDMS 10. Moodustage sobivad paarid kasutusvaldkonna alusel. a
· LDPE madaltihe polüetüleen · LLDP lineaarne madaltihe polüetüleen · HDPE kõrgtihe polüetüleen · UHMWPE ülikõrge molaarmassiga polüetüleen Polüetüleeni kasutuskohad: · Spordivahenditest suusatalla materjalina, kuna PE on elastne, ja madala hõõrdeteguriga lumel · Pakkekilede valmistamisel, kuna PE kiled on läbipaistvad, neid on lihtne valmistada. · Pudelite, pakendite valmistamisel, kuna on madal klaasistumistemperatuur, hea vormitavus, keemiline inertsus, vastupidavus. · Toidupakendtena kasutavates laminaatides, näiteks tetrapakend, mis koosneb alumiiniumist ja ja kartongist, kus pakend on kaetud nii seest kui ka väljast polüetüleeniga. Kartong teeb pakendi jäigaks, polüetüleen vähendab vee ning alumiinium hapniku permeatsiooni ja sellega toote kvaliteeti · Mahutite valmistamisel, kuna PE omad keemilist inertsust ning hästi vormitavust. Polüetüleeni miinused:
- ei pehmene ega sula kuumutamisel - lahustites ainult punduvad - jäigad ja mittevoolavad - taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri 64. Mis on kummid ja elastomeerid? Kummi ( rubber) on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone. 65. Mida iseloomustab plastide klaasistumistemperatuur? temperatuur, mille juures plastid lähevad klaasjast olekust elastsesse olekusse Klaasistumistemperatuuril Tg toimub üleminek polümeersest klaasiolekust kummiolekusse või vastupidi. 66. Millised on plastide põhilised omadused? Plastidel on väike tihedus, suur korrosioonikindlus, väike hõõrdetegur (enamikul), head dielektrilised, soojusisoleer- ja sumbuvusomadused. Lisaks sellele nad vananevad. Nende
JOONIS 13 (vulkaniseerimine) pikkade ainete omavaheline sidumine kuumutamise/surve avaldamise (kõrvalahelate abiga) kopolümeerid VF2/HFP VF2/HFP/TFE VF2/PP · ahelad on nõrgalt seotud pikad paindlikud ahelad, väha hargnevusi 9 Monday 1 October y ahelate vahelisd jõud on väikesed klaasistumistemperatuur on madal · VF2 on 40C · VF2/HFP on 20C · JOONIS 14' kasutustemperatuuri lagi on 210C tihendeid tehakse peamiselt · kohtades kus on keemiliselt rasked olud või kõrge temperatuur lahustuvad polaarsetes solventides Homopolümeeridena on neljal fluoroalkaanil tähtsust Vedelkristallid Kolesterüülbensoaadil on "kaks sulamistäppi" 146.6 sulab, vedelik muutub häguseks. 16..
joonis levimist. Kõik need meetodid 5) tegemiseks, mida annavad tulemuseks eri kasutatakse haiglates, tüüpi polüeteeni. Sõltuvalt köökides ja teistes kristallilisest koostisest ja kohtades molekulmassist on steriilse keskkonna sulamistemperatuurist või hoidmiseks. Üha enam klaasistumistemperatuur toovad kilematerjale sisse erinev. Temperatuur, mille ka moedisainerid, kes juures need tekivad varieerub kasutavad olenevalt polüeteeni seda oma loomingu tüübist. Tavalistel (keskmise mitmekesisemaks või kõrge tundlikkusega) muutmiseks. polüetüleenidel on sulamispunkt 120-130 kraadivahel.
vees. Tähtis on lahusti polaarsus ja lendumise kiirus. Kõvendid on ained, mis liimainele lisatuna reaktiveerivad liimi kõvenemisprotsessi reageerides liimainega. Tüüpiliselt toimub reaktsioon liimaine ja kõvendi funktsionaalsete rühmade vahel. Täiteained kindlustavad vajaliku voolavuse, vähendavad mahtkahanemist ja sisepingeid, tõstavad kuumusekindlust. Plastifikaatorid tõstavad kõvenenud liimi plastsust, vähendades sisepingeid, alaneb klaasistumistemperatuur ja kasvab külmakindlus. Naket tõstvad lisandid parandavad liimi naket substraadiga. Nake on liimi omadus, mille tõttu moodustub mõõdetava tugevusega liimliide kohe, kui liim ja substraat puutuvad kokku vähese rõhu all. Stabilisaatorid tõstavad liimi püsivust termooksüdatsiooni suhtes ja kindlust biokahjustajate suhtes. Pöörduva liimi kõvenemine on füsikokeemiline protsess, keemilist reaktsiooni siin ei teki
Antud plasti omadused saavad määravaks, kus on tegemist kõrgete temperatuurideg, kus PTFE mehaanilised omadused ei vasta nõutud tingimustele. 4)klorotrifluoroetüleen (ECTFE) on etüleeni ja klorotrifluoroetüleeni kopolümeer. Materjali iseloomustab hea ilmastiku- ja kemikaalikindlus. e)Polüstüreen (PS) PS polüstüreen ABS akrüülnitriil-butadieen-stüreen SAN stüreenakrüülnitriil 1)polüstüreen (PS) on rabe, klaasjas (Tk = 100°C) (Tk klaasistumistemperatuur) ja läbipasitev polümeer. Teda on kerge töödelda ning tal on hea mõõtmetepüsivus. Seevastu on PS-l väga madal kemikaalikindlus ja ta on tundlik ultraviolettkiirgusele. 2)akrüülnitriil-butadieen-stüreen (ABS) on akrüülnitriilist, butadieenist ja stüreenist koosnev kopolümeer. ABS on heade mehaaniliste omaduste, eriti löögisitkuse ja hea mõõtmetepüsivusega. On keemiliselt vastupidav paljudes hapetes, leelistes ning õlide (petrooleum) baasil valmistatud lahustites
annaabi.ee 
