62 Tsiliaatide sugulist protsessi nimetatakse konjugatsiooniks 63 Tsiliaatide vegetatiivne pajunemine toimub raku jagunemise teel ristitastapinnas 64 Tintinniidid on rühm heterotroofseid tsiliaate [oligotrihhseid tsiliaate] 65 Kaelusflagellaadid on loomade (Metazoa) sõsar-rühm [loomade viimane ühine eellane] 66 Kaelusflagellaadid toituvad peamiselt fagotroofselt 67 Ophistokontidega tähistatakse loomade ja seente ühist klaadi kuhu kuuluvad ka kaelusflagellaadid 68 Kaelusflagellaadid on juba primitiivselt hulkraksed [kolooniad ja esineb teatud rakkude diferentseerumine] 69 Kaelusflagellaadid on morfoloogiliselt sarnased käsnade koanotsüütidele 71 Eukarüoodid on monofüleetiline takson 72 Plastiidi ja endosümbiondi erinevus on peamiselt genoomi redutseerituse astmes 73 Mitokondri eellane oli endosümbiontne vetikas [endosümbiootiline alfa-rühma purpurbakter] 74 Mitokondrid on kaetud kahemembraanilise kattega ?
Nagu nimetuski viitab, on kõigil selgroogsetel selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgroo ülesanne on kaitsta seljaaju. Selgroogseid on kirjeldatud üle 57 700 liigi. Eestis on umbes 500 liiki selgroogseid. Laiemas tähenduses on selgroogsed kõik keelikloomad. Tinglikult jaotatakse selgroogsed viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klaadi kuhu kuuluvad ka tetrapoodid. Varasemates klassifikatsioonides oli kasutusel ka kalade klass, kuid tänapäeval seda ei tunnustata. Kõikidele selgroogsetele on omane kõrgem närvisüsteem ja suletud vereringe. Selgroogsete keha jaotub selgmiseks ja kõhtmiseks pooleks, kus esimeses asub alati peaaju ja teises pooles süda. Kalad on selgroogsed loomad. Selgrootud ehk evertebraadid ehk invertebraadid (Invertebrata) on kõik selgroogsete alamhõimkond mittekuuluvad loomad.
95. Nukleomorf esineb osadel sekundaarsete plastiididega vetikatel. 96. Eugleniidid kuuluvad protistide hulka millel on ketasjaste kristadega mitokondrid 97. Fototroofsed eugleniidid on pigmentatsioonilt sarnased rohevetikatega, neil klorofüll a ja b 98. Eugleniitide rakku katab pellikula 99. Eugleniitide plastiid kui see esineb on tekkeliselt. 100. Eugleniidid on fülogeneetiliselt seotud 101. Ühisesse monofüleetilisee klaadi kuuluvad rohevetikad ja eugleniidid 102. Eugleniidide vibur peenikeste karvakestega 103. Eugleniidne liikumine eugleniidile omane persitaltiline raku kuju muutumine 104. Haptofüüdid on rakuehituslikult hulkraksed ja koloonialised 105. Haptoneema on haprofüüdidele iseloomulik organell 106. Kokolitoforiidid on (soomustega haptofüüdid) haptofüüdid, mida katavad lubjastunud soomused 107
programmile vastava käsu anname, neid lihtsalt ignoreeritakse. See lihtsus- tab ja ka kiirendab analüüsi. 8.4. Kladogrammide koostamisel "joonistatakse" tunnuste ajas muutumist rekonstrueerides selline puu, mille harutippudeks on uuritavad taksonid ja mille tüve alusel (juuritud puu puhul) on hüpoteetiline ühiseellane - liik. Ühise päritoluga (sünapomorfidega iseloomustatud) liigirühmad moodustavad puu ühe "oksa" ehk klaadi. Iga tunnusemuutust (üleminekut plesiomorfsest tunnusest apomorfseks, reversiooni ehk taandarengut tagasi plesiomorfseks, sama tunnuse paralleelset teket arengupuu eri harudes (parallelismi) loen- dame ühe sammuna; sammude koguarv näitab kladogrammi (puu) pikkust. 8.4.1. Olenevalt uuritavate taksonite (harutippude) arvust võime konst- rueerida suure hulga erineva harunemisega puid. Kui kasutame binaarseid (kaheastmelisi) tunnuseid, on võimalike puude arv: taksonite arv - puude arv
Nad omavad sarnasusi nii rõngusside kui lülijalgsetega. Veel hiljut peeti küüsikloomi vahelüliks nende kade hõimkonna vahel. Paljud küüsikloomade tunnused esinesid ka lülijalgsete eellastel. See teeb küüsikloomad käepäraseks lülijalgsete arengu uurimisel. Eriti kuna nad on Kambiumist saadik vähe muutunud, samas kui nenede siseanatoomia ja embrüoloogi on lihtsalt kättesaadavad detailseks uuringuks. Küüsikloomad ja lülijalgsed koos loimuritega moodustavad klaadi panarthropoda. 3 Küüsikloomad Küüsikloomad on troopilistel aladel levivad, ainult maismaal elavad ussilaadsed loomad. Oma nime on nad saanud iseloomulike kolme küünisega jalgade järgi (Kreeka keeles onyches küünised). Tegemist ei ole siiski päris jalgadega, vaid keha seina väljakasvuga. Jalapaaride arvu järgi saab öelda mitme segmendiline antud küüsikloooma keha on.
15. Kirjelda kolme põhilise eludomääni kujunemisperioodi ja fülogeneetilisi põhisündmusi lühidalt. Kolme elu domääni põhiharud (arhebakter, eubakter, eukarüoodid) ehk riigid kujunesid välja rohkem kui 2 miljardi aasta eest arhaikumi lõpus ja proterosoikumi alguses. Suurim osa eukarüootide domääni alghargnemistest kujutavad endast ainuraksete ehk protistide erinevaid põlvnemisteid. Protistide fülogeneesipuu eraldiseisvatest harudest kujunesid välja kolm hulkraksete klaadi ehk riiki: seened, loomad ja taimed. Eukarüoodid tekkisid endosümbioosi käigus arhebakteri ja eubakteri vahel. Eukarüoodid tekkisid kõige hiljem, tõenäoliselt 2,5 miljardit aastat tagasi endosümbioosi teel mitokondri omastamisega. Seetõttu olid nad suutelised ka ellu jääma, kui samal ajal tekkis keskkonda tsüanobakterite elutegevuse käigus vaba hapnikku. Sel ajal surid hapniku toksilisuse tõttu väga paljud prokarüoodid. Plastiidi (ehk
csgE periplasmaatiline seondub CsgG-ga ning oluline normaalse amüloidpiili formeerumiseks csgF periplasmaatiline, seondub ka CsgG-ga, kuid rakk moodustab mõningaid amüloidpiilisid, fenotüüp sarnaneb csgB- fenotüübiga Curlisid ekspresseeritakse enterobakterites madalal temperatuuril soolavaeses keskkonnas (N, P ja Fe). CU-piilid (chaperone-usher) ehk fimbriad on biofilmi moodustumisel olulised adhesioonimolekulid. CU-piilid jaotatakse 6 klaadi, mis omakorda jagunevad alarühmadeks. CU (chaperon-usher) piilid transporditakse periplasmasse ning polümeriseeritakse välismembraanis asuva värativalgu (ingl k usher) abil pikaks mitteharunenud polümeeriks. Silinderjas polümeer võib küündida kuni 2 mikromeetri pikkuseks. CU-piilide hulka kuuluvad nii P-piilid kui ka tüüp 1 piilid, mõlemad kirjeldatud uropatogeensel E. coli'l. CU-piilide põhiosa koosneb umbes 1000 piliini subühikust, mis kinnitub välismembraanile. Piliini