Säästev areng maj, sots, kk pooled. Mõisted: Keskkond 1) elus ja eluta loodusressursid (õhk, vesi, pinnas, floora, fauna + nende omavahelised suhted), vara, mis mood osa kultuuripärandist, maastiku isel elemendid (1993 Lugano kkkonv) 2) biootilised ja abiootilised loodusressursid, tehiskk elemendid, maastiku olulised elemendid, elukvaliteet, niivõrd kui see mõjutab/võib mõjutada in heaolu ja tervist (1994 Euroopa kkkaitse näidisseadus) 3) ökosüsteemid ja nende koostisosad, kõik looduslikud ja füüsilised ressursid; sots, maj, est ja kultalased tingimused, mis ise mõjut kk või mida mõjutavad muutused kks (1986 UusMeremaa kkseadus) 4) loodus, tehis ja inimkk (in heaolu, toidu kvaliteet, ohutuse ja tervise kaitse) (J.Salter). Seega: kõik loodusressursid, kk kui terviku kaitse,
Igal maastikul on oma, selle teket ja arengut kajastav struktuur. Inimühiskonna jaoks on maastik ressursse tootev, keskkonda taastootev ning geenifondi säilitav süsteem, seega peamisis säästliku loodvatakasutuse ja keskkonnakaitse objekte. 7. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Kkkaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Kkkaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Kkameetmed kujundatakse kkpoliitika abil. Kkkaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete
Varustatus elutähtsate võrkudega Maakonna teemaplaneeringute teemad: Roheline Võrgustik, Väärtuslikud maastikud Keskkonnamõjude hindamine. Ajalugu Keskkonnamõju hindamine on kavandatava tegevuse vastavuse kohustuslik hindamine keskkonna nõuetele ja säästva arengu põhimõtetele. Eesmärgiks on optimaalse lahenduse leidmine otsuse ettevalmistamise käigus. Keskkonnamõju strateegiline hindamine hõlmab: Poliitika Tegevuskava Programm Planeering Eesmärk tagada kõrgetasemeline kkkaitse, edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Mõisted: “keskkonnamõju”, “oluline keskkonnamõju”. Keskkonnamõju liigid:
organisatsprints-i ja tunnust E OVkorporats-del OVõ-te olemasolu. Otsustusõigus jääb riigile. Sisuliselt PS 14. ptk standard. o EKOH KOV-e üksuse tegevuses osalemise õ-t käsitlev lisaprotokoll (EE rat 2011) o Terr-te kogukondade ja võimuorganite vahelise piiriülese koostöö E raamkonvents ja selle lisaprotok tunnust kohalike ja regionaalete võimuorganite õ-t teha piiriülest koostööd avalike teenuste tagamisel ja kkkaitse alal. (EE ei ole ühinenud). o Välismaalaste kohalikul tasandil avalikus elus osalemise konvents toob välismaalastest alalistele elanikele progresseeruvalt kodaniku- ja pol õ-te andmise printsiibi. (EE ei ole ühinenud). Kohalik tavaõigus: viide kohalikule tavaõigusele AÕS § 191 lg-s 1 (karjatamisservituut; pühad). KOV põhimõisted ja -seosed OV mõiste, liigid ja funktsioonid
määratletud kvoote. Kyoto protokoll loob üleilmse heitmetega kauplemise turu. See turg loob võimaluse mitte üksnes vähendada heitmeid majanduslikult efektiivsel moel, vaid ka aidata arenguriike heitmete koguse vähendamisel. Mitte üksnes riikide, vaid ka rahvusvahelisse kkõiguse arengu seisukohalt oli pöördepunktiks Stockholmi 1972. a. kkkonverent, kus 113 riiki jõudsid ühisele arusaamisele tähtsamates kkkaitse põhiprintsiipides. Printsiip 21. Riikidel on vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipidele ja ÜRO hartale suveränne õigus kasutada oma loodusvarasid vastavalt oma keskkonnapoliitikale ja kohustus tagada, et nende jurosdiktsiooni või kontrolli all olevatest tegevustest ei tekiks kahju teiste riikide kk või aladele, mis ei allu riigi jurisdiktsioonile. Printsiip 22. Riigid teevad koostööd rahvusvahelise õiguse edasiarendamiseks selleks, et tagada kaitse
Külm sõda – tänapäev: NSVL lagunemisega kadus vastasseis endise sotsialistliku bloki riikide ja lääneriikide vahel. USA positsioon tugevnes- maailmapolitseinik, aidates kaasa tülide lahendamisele, rahu säilitamisele ja rv õ jõustamisele (selektiivselt ja lähtuvalt enda huvidest). ÜRO osatähtsuse langus ja sõjaliste liitude (NATO) osatähtsuse tõus, samuti suund regionaliseerumisele. Probleemideks vabakaubanduse edendamine, tuumadesarmeerimine, terrorismivastane võitlus, kkkaitse, etniliste, rassiliste ja usuliste konfliktide vältimine. Õigusvaldkondade seotuse ja mõju kasv. Väärtused, nagu inimõigused ja vajadus aidata kaasa ühisk arengule, mõj oluliselt teisi rv õ-se valdkondi. Põhiprintsiibid (8) Kirjas 1945 ÜRO põhikirjas ja 1970 ÜRO resolutsioonina vastu võetud rv õ-se prints deklarats-s. kuna dek mittesiduv, siis prints jur siduvuse kindlakstegem-ks tuleb pöörduda rv-se praktika ja jur siduvate rv-ste dok poole
Looduskaitse väljaspool looduskaitsealasid LK arenguetapid Eestis …1910- akadeemiline lk ilma kaitsealadeta 1910…1935- akadeemiline lk kaitsealadega 1935…1944- riiklik lk Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel 1944…1957- akadeemiline lk ilma võimude toetuseta 1957…1994- riiklik lk Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: lk ja metsamajanduse „kooselu“ Alates 1994- riiklik lk Eesti Vabariigis: lk ja kkkaitse „kooselu“ 20. sajand jääb tähistama paljude looduskaitseliste tegevuste algust Eestis: esimene kaitseala, esimene looduskaitseseadus, esimene rahvuspark, esimene punane raamat, esimene ratifitseeritud looduskaitsekonventsioon. 22. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika areng Rooma Leppes (1957) ei sisaldanud keskkonnakaitsesätteid ja veel 60-ndatel aastatel polnud ükski Euroopa riik oma keskkonnapoliitikat selgelt määratlenud.
annaabi.ee 
