v Võlvid on lamedad, piklikud, neid toetavad tugikaared v Empoorid kaovad v Umbes aastast 1250 suurenevad aknad, nende postid ja raamistik muutuvad ikka mitmekesisemaks ja rikkalikumaks; v Trifooriumi taga olevasse müüri tekivad aknad v Prantsuse kõrggootika kauneimad hooneid on Amiens`i (valmis 48 aastaga), Chartres`i ja Reimsi katedraalid. Need valmisid põhiosas 13. sajandil. Reimsi katedraal on väljast justkui kivipitsiga kaetud. Amiens'i katedraali kesklööv Hilisgootika v Hilisgooti arhitektuur kaldus paljuClick to edit Master text styles liialdustesse. Second level v Tavalised ristroidvõlvid asendati Third level sageli palju keerukamate täht-, võrk- Fourth level või lehvikvõlvidega
· suured tornid · vitraazid · läänefassaadil 1-2 torni N: Cluni kloostri kirik · ida pool peenike torn · rohkesti skulptuure · kaetud justkui kivipitsiga · roosaken · portaalide kohal teravnurksed ehisviilud N: Reimsi katedraal, Doodzide palee Veneetsias
Hilisgooti arhitektuur kaldus paljus liialdustesse. Näiteks tavalised ristroidvõlvid asendati sageli palju keerukamate täht-, võrk- või lehvikvõlvidega. Teravkaare asemel kasutati ka muid kaaretüüpe (lansett-, korv- ja tuudorkaar). Akende raidraamistik koosnes sageli leeke või kalapõit meenutavatest kujunditest. Prantsusmaal ja anglosaksi maades nimetataksegi hilisgootikat leekestiiliks - 'flamboyant'- stiiliks . Hooned näivad sageli lausa kivipitsiga kaetud. Gooti ajastul kattus Lääne-Euroopa maaliliste linnustega. Nende juurde kuulusid arvukad tornid, sakilised ringmüürid ning tõstesillad üle veega täidetud kaitsekraavide. Müürid ümbritsesid ka tolleaegseid linnu, piirates nende kasvuvõimalusi. Seepärast olidki keskaegse linna tänavad nii kitsukesed ning majad väheldased ja tihedalt üksteise vastu surutud. Tavaliselt ehitati majad kõrge otsaviiluga vastu tänavat ning ruumi võitmiseks võisid
torni · ida pool peenike torn · rohkesti skulptuure · kaetud justkui kivipitsiga · roosaken · portaalide kohal teravnurksed ehisviilud N: Reimsi katedraal, Doodzide palee
Hilisgooti arhitektuur kaldus paljus liialdustesse. Näiteks tavalised ristroidvõlvid asendati sageli palju keerukamate täht-, võrk- või lehvikvõlvidega. Teravkaare asemel kasutati ka muid kaaretüüpe (lansett-, korv- ja tuudorkaar). Akende raidraamistik koosnes sageli leeke või kalapõit meenutavatest kujunditest. Prantsusmaal ja anglosaksi maades nimetataksegi hilisgootikat leekestiiliks - 'flamboyant'- stiiliks . Hooned näivad sageli lausa kivipitsiga kaetud. Gooti ajastul kattus Lääne-Euroopa maaliliste linnustega. Nende juurde kuulusid arvukad tornid, sakilised ringmüürid ning tõstesillad üle veega täidetud kaitsekraavide. Krak des Chevaliers' Carcassonne'i Lüübeki linn linnus Süürias linnamüür linnulennult Müürid ümbritsesid ka tolleaegseid linnu, piirates nende kasvuvõimalusi. Seepärast olidki
Itaalias ei kodunenud gootika üldse. Hilisgooti arhitektuur kaldus paljus liialdustesse. Näiteks tavalised ristroidvõlvid asendati sageli palju keerukamate täht-, võrk- või lehvikvõlvidega. Teravkaare asemel kasutati ka muid kaaretüüpe (lansett-, korv- ja tuudorkaar). Akende raidraamistik koosnes sageli leeke või kalapõit meenutavatest kujunditest. Prantsusmaal ja anglosaksi maades nimetataksegi hilisgootikat leekestiiliks - 'flamboyant'- stiiliks . Hooned näivad sageli lausa kivipitsiga kaetud. Gooti ajastul kattus Lääne-Euroopa maaliliste linnustega. Nende juurde kuulusid arvukad tornid, sakilised ringmüürid ning tõstesillad üle veega täidetud kaitsekraavide. Müürid ümbritsesid ka tolleaegseid linnu, piirates nende kasvuvõimalusi. Seepärast olidki keskaegse linna tänavad nii kitsukesed ning majad väheldased ja tihedalt üksteise vastu surutud. Tavaliselt ehitati majad kõrge otsaviiluga vastu tänavat ning ruumi võitmiseks võisid
EHITISMÄLESTISED Esimene gooti süsteemiga kloostrikirik ehitati 1144. aastal ja see kandis nime Saint- Denis. Peale selle kuulub varagootika kauneimate kirikute hulka veel Pariisi Notre- Dame (Jumalaemakirik). Siin on kõik gooti uuendused juba rakendatud. Prantsuse kõrggootika kauneimad hooneid on Amiens`i (valmis 48 aastaga), Chartres`i ja Reimsi katedraalid. Need valmisid põhiosas 13. sajandil. Reimsi katedraal on väljast justkui kivipitsiga kaetud. 2. Rokokoomaal Maalikunsti kõige tüüpilisemaks esindajaks võib pidada FRANCOIS BOUCHER`d [bus`ee] 1703-1770). Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. Tema maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod(tiivulise lapse kujutis kunstis) ja väikesed Erosed. Maalikunsti peamisteks toonideks olid õrnroosa ja helesinine.
Itaalias ei kodunenud gootika üldse. Hilisgooti arhitektuur kaldus paljus liialdustesse. Näiteks tavalised ristroidvõlvid asendati sageli palju keerukamate täht-, võrk- või lehvikvõlvidega. Teravkaare asemel kasutati ka muid kaaretüüpe (lansett-, korv- ja tuudorkaar. Akende raidraamistik koosnes sageli leeke või kalapõit meenutavatest kujunditest. Prantsusmaal ja anglosaksi maades nimetataksegi hilisgootikat leekestiiliks - 'flamboyant'- stiiliks . Hooned näivad sageli lausa kivipitsiga kaetud. Gooti ajastul kattus Lääne-Euroopa maaliliste linnustega. Nende juurde kuulusid arvukad tornid, sakilised ringmüürid ning tõstesillad üle veega täidetud kaitsekraavide. Müürid ümbritsesid ka tolleaegseid linnu, piirates nende kasvuvõimalusi. Seepärast olidki keskaegse linna tänavad nii kitsukesed ning majad väheldased ja tihedalt üksteise vastu surutud. Tavaliselt ehitati
annaabi.ee 
