Peruus. Mehhiko olmeegid Põlisameeriklased jõudsid Kesk-Ameerikasse umbes 9000 aasta eest. Nad kasvatasid maisi, ube ja kõrvitsaid. Tekkisid väiksed külad, kus valmistati keraamikat ning riiet. Sellelt pinnalt tärkas umbes 1500 eKr esimene Ameerika tsivilisatsioon. Linnadesse koonduvad olmeegid rajasid oma pealinna La Ventasse Lääne-Mehhikos. Olmeegid rajasid suuri mullast ja kivist püramiide, kus peeti usuteenistusi, samuti valmistasid nad hiiglaslikke kivikujusid ning kauneid nefriidist kujukesi. Paljudes skulptuurides esinevad üheskoos inimese ja jaaguari motiivid. Olmeegid kasutasid ka kirja ning töötasid välja keeruka kalendri. Nende naaberrahvad sapoteegid ja maiad lõid samuti oma tsivilisatsiooni. Andide tsivilisatsioon Lõuna-Ameerika esimesed kalapüüdjate ja maaharijate asulad tekkisid Põhja-Peruus. Umbes 2800 aasta eest tärkas juba arenenum Chavini kultuur. Selle kultuuri kandjad
nimelisi skulptuure püstitama. Ja tegi seda kuus sajandit järjest kuni ükskord sai otsa mets, mille palke nad kasutasid kujude edasivedamiseks. Metsa hukkudes kadusid ka saare põlisasukad. Varem lopsaka metsa ja viljaka mullaga saare asustanud inimesed elasid seal aastasadu rikkalt, aga rahvaarvu kontrollimatu suurenemine ja keerukad ning eelkõige inimkesksed usud viisid kiiresti täieliku hulluseni hõimud sõdisid pidevalt omavahel, püstitasid kuulsaid kivikujusid, võtsid maha metsa ja lõpuks seisid silmitsi metsatu ja viljatu saarega. Lihavõttesaare ökoloogiline häving kujutab endast seda, et saare elanikud raiusid saarel maha kõik puud, püstitamaks muuhulgas rannikule suuri puukujusid; seeläbi viis nende tegevus ökoloogilise katastroofini ja tsivilisatsiooni hukuni. Mitmed uuringud on näidanud, et saarel oli varem mets, kus võis leida ohtralt pöösaid, sõnajalgu ja kõrrelisi heintaimi. Katastroof viis väljasuremisele Tsiili
kalendri, lõid hästiorganiseeritud Olmeegi mask riigi ja ehitasid esimesed linnad · Olid nagu sumerid kuid ei leiutanud ratast · Kultuurist on vähe teada · Väikestes külades valmistati keraamikat ja riiet · Rajasid suuri mullast ja kivist püramiide, kus peeti usuteenistusi · kasutasid ka kirja ning töötasid välja keeruka kalendri · olmeekide hieroglüüfkirja ei suudeta tänini lugeda · valmistasid nad hiiglaslikke kivikujusid ning kauneid nefriidist kujukesi · mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead tähelepanuväärsemad mälestused · Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele · On arvatud et olmeegid on pärit Olmeegi Aafrikast hiigelpea Maajad · Elasid Yucatani poolsaare ürgmetsades · Kui hispaanlased saabusid Ameerikasse olid
Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagasi linna valitseja Gudea u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju Kõige rohkem on Mesopotaamia skulptuurist säilinud reljeefe Sumerid võtsid kasutusele väiksed silinderpitsatid, mis olid kaunistatud reljeefkujutistega allkiri Silinderpitsatitel kujutati tavaliselt loodust, linde, loomi jne 1800.a eKr sumerite rahvas seguneb teistega sumerite päritolu ja keele üle veel vaieldakse Keel sarnaned soome-ugri keeltega Akadlased tulid Araabia poolsaarelt
· Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud · Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha · Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad · Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid · 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur · Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree · Pole kindel, et see just Sargon I portree on · Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagasi linna valitseja Gudea u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju · Kõige rohkem on Mesopotaamia skulptuurist säilinud reljeefe · Sumerid võtsid kasutusele väiksed silinderpitsatid, mis olid kaunistatud reljeefkujutistega allkiri · Silinderpitsatitel kujutati tavaliselt loodust, linde, loomi jne · 1800.a eKr sumerite rahvas seguneb teistega · sumerite päritolu ja keele üle veel vaieldakse · Keel sarnaned soome-ugri keeltega
· Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide · Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud · Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha · Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad · Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid · 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur · Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree · Pole kindel, et see just Sargon I portree on · Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagasi linna valitseja Gudea u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju · Kõige rohkem on Mesopotaamia skulptuurist säilinud reljeefe · Sumerid võtsid kasutusele väiksed silinderpitsatid, mis olid kaunistatud reljeefkujutistega allkiri · Silinderpitsatitel kujutati tavaliselt loodust, linde, loomi jne · 1800.a eKr sumerite rahvas seguneb teistega · sumerite päritolu ja keele üle veel vaieldakse · Keel sarnaned soome-ugri keeltega
roht- ja puhmastaimi - lavendlit, rosmariini, münti, tüümiani; hiljem levis soodsa kliima tõttu pukspuu, mis tänaseni rohket kasutamist leiab. Sisepinnad soovitas ta täita lilledega - kannikeste, levkoide, võõrasemade või maikellukestega, seejuures mitte segu, vaid ainult üht sorti lilledega. Ümber parteri üksikosade tuli kasutada värvilist killustikku või liiva, et tagada hea väljanägemine erinevatel aastaaegadel. Lisaks pukspuust pügatud figuuridele kasutati ka kivikujusid, obeliske, püramiide, marmorist või mõnest poolvääriskivist kaunistusi. Erinevate mustrite valimine, taimede, värvide ja teiste kasutatud elementide harmooniline kooskõla olid efektse parteri loomise eeldusteks, mis oli nauditav eelkõige ülalt vaadatuna. Claude Mollet (u 1563 - u 1650) oli Henry IV ajal Fontainebleau aednik, andis välja samuti aiandusalase raamatu, kus toetub paljuski de Serresele. Mollet soovitas kasutada erinevatel
annaabi.ee 
