Suurt tähelepanu pööratakse ka kivide valikule, paigutusele ja rühmitamisele. Koostas: Jaana Vaino 1 2 märts 2008 Nii kujunesid aja jooksul välja kiviktaimlad, mis hiljem levisid Kiviktaimla ajaloost Euroopasse ja olid väga eelistatud aiamotiiviks. Eesti talupoeg on juba minevikust saati rassinud kividega, on korjanud neid põldudelt piirete rajamiseks ja Esimesed kividega aiad loodi kasutanud kive ehitusel ja teede katteks. Hiinas, kust nad levisid 20.-30
pigem rõõm kui kohustus on, võiks endale ühe sellise valmis teha küll. Pean tunnistama, et ise olen oma lillepeenrasse mõningad kivid asetanud ja ka peenra ääriseid maa kividest teinud, kuid taimede valik on väga laialdane. Ei saa öelda, et mul oleks korralik kiviktaimla või alpiaed. Kuid ma kindlasti üritan teha. 7 Kasutatud kirjandus M. Laane Iluaianduse käsiraamat L. Mänsson Kiviktaimlad H. Hackstein & W.Wehmeyer Kiviktaimla leksikon http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=81 8
väljatöötatud detailid. puud. Müürid, terrassid, tiigid, köögiviljadega. Värviteooriate Eri liikidena ka taluaed, metsik aed, pergolad jne. Teise äärmusena rakendamine peenardel. woodland-garden. loodusesse üle minev aed looklevate Kiviktaimlad seoses radadega sõnajalgade vahel... mägiturismi populaarsuse kasvuga. Funktsionalism ja Püüti reformida ühiskonda ja elulaadi. Modernism: kompositsioon Taimed vaid dekoratiivseks
looduslikku paiknemist ja asetust. Kivid takistavad vee aurumist, pinnas kivide all ja vahedes püsib jahe ja niiske. Paljud mägitaimed talvituvad kivide vahel paremini ja kasvavad ilusamad. Ehitusstiililt jaotatakse kiviktaimlad kaheks: vabakujulised ja korrapärased. Vabakujuline kiviktaimla on maastikuala, kus ebakorrapäraselt paigutatud kivirühmad esinevad harmoonilises kooskõlas taimedega. Loodusliku mägimaastiku jäljendamiseks on hakatud lisaks mägitaimedele istutama kääbuspuid ja -põõsaid, mis toovad meeldivat vaheldust vormidesse ja värvidesse. Kivide paigutamisel tasub jälgida, et moodustuks astanguline või lame küngas või
pööratakse ka kivide valikule, paigutusele ja rühmitamisele. KIVIKTAIMLA EELISED: Kiviktaimla võimaldab kasvatada piiratud alal palju erinevaid taimi nii, et see ei tundu kuhjamisena. Kiviktaimla motiivid lasevad väikese pindala paista märksa suuremana ja mitmekesisemana. Kiviktaimla võib olla kenaks taustaks paljudele kääbuspõõsastele ja püsililledele. KIVIKTAIMLA PUUDUSED: Harilikult on tasasele maale rajatud kiviktaimlad moodustatud kahest-kolmest kividega ääristatud astangust. Pinnasena on kasutatud rammusat aiamulda. Sellisesse kiviktaimlasse jääb vesi liiga kauaks pidama. Taimed saavad ka ülemäära palju toitaineid, mistõttu nad ei moodusta kompaktseid padjandeid. Sageli kasvab kiviktaimla kõrval mõni suur puu, mille okstelt tilgub veel hulk aega pärast vihma lõppemist taimedele vett.
Uute taimede sissevedu. 19.saj esimesel poolel: Vastandus Inglismaal maastikupärasele kujundusele uusklassitsistlik aiakunst. Fookusse tõusis korrapärase plaseeringuga lille- ja/vüi arhitektuuresete elementidega aed. Kodanlase aed eeslinnas või maavillas oli lihtne, suuruselt vähem kui 1 ha ja stiililt sageli varasemate kujundussuundade süntees. Kasutusele võeti renessanssparterid(prnts, hollanid ja inglise stiilis lillepeenrad). Uus nähtus- kiviktaimlad ehk alpinaariumid. 20.saj alguse aiakunsti tunnusjooned: Korrapärane aiakujundus ja intiimne mõõtkava. Peenelt väljatöötatud detailid. Kohalike looduslike materjalide kasutamine. Kodumaiste ja ,,vanaaegsete" taimede kasutamine 18. Pargid ja aedlinnad (19.-20. saj). 19 saj. Oli toimunud regulaaraia ,,tagasitulek"; 19-20 saj. vahetusel jätkus maastikuaia ja regulaaraia vaheline võitlus;
tundlikum kui sabiina ja hiina kadakas. Kirju kadakas, roomav kadakas ja virgiinia kadakas on meil levima hakanud suhteliselt hiljuti (20 ... 30 aastat tagasi üksikutes kollektsioonides). Roomav kadakas on ca 5 cm paksuse vaibana mööda maapinda leviv ja juurduv, valdavalt sinaka soomusja okastikuga pinnakattetaim, mis talveks omandab purpurja värvuse. Kuna talvitub lume all (lumeta talvedel on hõlbus kuuseokstega katta), on ka külmakindel. Sobivateks kohtadeks on kiviktaimlad, kiviklibu või kooremultsiga kaetud alad, nõlvad või kallakud. Kirju kadakas (vanemas kirjanduses tuntud ka soomuskadakana) ning tema sordid pakuvad oma sinaka või hallika okastikuga huvitavat kontrasti rohelise või kollase okastikuga okaspõõsastele, lilledele või õitsvatele põõsastele. Et kirju kadakas on siiski veidi külmaõrn ning nõuab karmimatel talvedel katmist, võiks teda soovitada eelkõige koduaedadesse.
valmis. (Maiste) Oru park Toilas. Neorenessanss-stiilis loss (Peterburi arhitekt Baranovski) ehitati 1897-99 looduslikult väga kaunisse kohta, kõrgele pankrannikule, Pühajõe kaldale. Omanik Peterburi suurkaupmees Jelissajev. Hoone ja suur osa pargist hävis 1941.a. Park kavandati Riia linnaaedniku Kuphaldti poolt 1900-1901. a. Maja ees vaatega jõeoru poole kunstlikud ja looduslikud terrassid. Lossi lähem ümbrus on korrapärase kujundusega, hekid, roosipeenrad, kiviktaimlad, muruparterid, puuderead. Lossi idatiival talveaed - poolkaarjas kasvuhoone, selle ees basseiniga iluaed. Sellest lõunas kuldsete kuplitega väike vene kirik. Paekaldasse tuli puude istutamiseks raiuda augud. Viljapuuaed. Lossi läheduses ja jõeorus on kasutatud palju võõrpuuliike (okaspuudest seedermändi, lehist torkavat kuuske) ja ilupõõsaid, kaugemal mere ääres ja lääne pool looduslik männimets. Jõe läänekaldal, Lipu mäel on vaatepaviljon, kust paistab loss õhtuvalguses