Omal ajal mõjutas jääaeg ka inimasustust inimesed elasid peamiselt Lõuna-Euroopas. Jääaegade perioodilise kordumise kohta pole otsest teooriat välja toodud, samas aga on toodud välja erinevaid võimalusi (maakera pooluste nihkumine, vulkaanipursked jms). Varasemal jääajavaheajal on olnud ka inimasustust. Lääne Soomes asub koobas Susiluola. See otsustati ära puhastada ja teha turistidele vaatamisväärsusesks. Kui aga hakati mulda ja setteid välja vedama, avastati koopa pinnalt kivikilde ja söetükke, mille kohta pakuti välja, et järkus on seal olnud enne viimast jääaega inimasula (neandertallaste asula). Need dateeringud, mis tänu nendele setetele oli võimalik teha, pakuvad isegi 130 110 tuhat aastat tagasi. Eestist pole võimalik taolist koobast leida, sest graniiti meil pole, meie kruusad ja liivad on tekkinud viimase jääaja tulemusel. Viimasest jääajast alates on olnud kliima muutused väga suured. See on mõjutatud olnud
kasutades selleks suuremaid kive. Alumine kiht trambitakse kinni. Kivide vahed täidetakse väiksemate kivitükkide ja mördiga. Enne järgmise kihi ladumist kaetakse laotud kivikiht umbes 2...2,5 cm paksuse mördikihiga. Paekivi vundament ja keldriseinad laotakse nn. "kahe poolega" müürina, s. o. välimisteks ja sisemisteks pindridadeks kasutatakse kive , mille pikem serv on enam-vähem sirge, ja kivivahe täitmiseks kasutatakse väiksemaid kive ja kivikilde. Iga kihi ladumiseks valitakse võrdse paksusega kivid , kusjuures järgmise kihi pindridade kivid peavad katma all asuva rea püstvuuke. Vundamendi (seina) lõhkivajumise vältimiseks peavad ühe kihi pindrea kivid siduma teise, vastasasuva pindrea kive. Vundamendi rajamisel erinevatele kõrgustele tuleb ladumist alustada madalamatest kohtadest, minnes ühelt sügavuselt teisele üle astmetega. Astme kõrguse ja pikkuse suhe võib tiheda pinnase
habilis hakkama keskkonnas, mis varem oli olnud primaatidele ebasobiv. Tööriistu kasutasid nad põhiliselt koriluse juures ja loomaraibete liha tükeldamiseks. Tööriistad olid väga lihtsad, ilmselt kaevekepikesed, millega kaevata välja söödavaid juurikaid ja uuristada lahti näriliste urge. Liha lõikamiseks kasutati mitmesuguseid ovaalseid või pirnikujulisi kivisid, mille üks ots teritati kildude ära löömisega hambuliseks teraks. Tööriistadena kasutati ka teravaservalisi kivikilde. H.. habilis oli vaid maapealse eluviisiga. Põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, teod, söödavad juured ja mugulad, linnumunad jms. Meelsasti söödi ka kiskjate poolt maha jäetud või vanadusse ja haigustesse surnud loomade korjuseid. Ise küttisid nad ilmselt väiksemaid ja ohutumaid loomi (närilisi, kilpkonni, linde). Algul oli küttimise osatähtsus väike, aja jooksul see suurenes. Homo erectus e püstine inimene (2 milj400 000 v 1,8 milj300 000a tagasi).
välikohviku õlletagavarad ja ekskurseerisme Curtea de Argesis asuvas kuulsas iidses kloostris, olime end kogemata selle kõrvale parkima sättinud. Klooser jättis võimsa ja harda mulje. Kuningatroon oli mustast puidust ja tipitud türkiisidega. Lihtne ja mõjus. Kuninganna Mariale ( Brani lossist ) tegin tema hauakivi juures vaikse kummarduse ja poetasin pisikese lille.. Pärast virutasime Ulrikaga salaja imeilusaid sillutiskatteks olevaid kivikilde, häbi! Olime kaotanud lootuse saada bulgaarlastelt mingit mõistlikku vastust kohtumisaja kohta. Saatsime neile ajuvabu kutsungeid à la Sibul kutsub Sellerit! Küsimus oli, kas minna linnast välja ööbima või mitte magama minna. Lõpuks vastati, et buss jõuab kella viieks hommikul, kästi teatada mingi füüsiline punkt, mida buss oskab vaadata. Lahkusime siis linnast jalgsi ja osaliselt bussikesega, kes viis meid järgmise küla taha veehoidla äärde
Tee, mis viib tema juurde, on orienteeritud päikesetõusule suvisel pööripäeval. On olnud oluline tähendus nii suvise kui talvise pööripäeva jaoks. Tegemist võis olla ka omaaegse observatooriumiga, kus oli võimalik ennustada nii päikese- kui kuuvarjutusi. Mõni arvab, et see on tulnukate tehtud, sest tol ajal ei oskanud inimesed selliseid asju teha. On peetud raviva otstarbega kohaks, kust inimesed käisid otsimas abi oma tervisehädadele. Ravimiseks hakati sealt endale kivikilde lööma. Üle Inglismaa käisid inimesed seal omale kilde võtmas, üks mees käis isegi Sveitsist. Muusikateadlased arvavad, et need kiviringid on väga hea akustikaga. Üks ameeriklane lasi ehitada täismõõdus betoonist koopia. Katsetati ja leiti, et selline rajatis on mingi imelise akustikaga. Eesti pronksiaeg 1800-500ekr: vanem pronksiaeg 1800-1100ekr, noorem 1100-500ekr. Eestist on leitud vaid 16 vanema pronksiaja pronkseset. Ühtegi kinnismuistendit ei teata. Üks odaots
On välja pakutud, et tegu oli rooma templiga või druiidide pühamuga (kumbki pole eriti võimalik). Uuringud näitavad selgelt, et Stonhenge`i rajajad olid head matemaatikud ja astronoomid. Kivid on korralikult paigaldatud ja tee, mis selle juurde viib on orienteeritud suvise päiksetõusu pööripäeva järgi. On leitud, et tegu võis olla observatooriumiga või et hoopis ufonaudid tegid. On avastatud luid selle lähedalt, st paik võis olla raviva otstarbega, kivid ravivad. Üritati kivikilde murda. Rahvast käis sinna üle Inglismaa. Muusikatedlased arvavad, et need kiviringid on väga hea akustikaga. Eesti pronksiaeg. Vanem pronksiaeg 1800 – 1100 ekr ja noorem pronksiaeg 1100 – 500 ekr. Vanemast suurt midagi ei tea, on olemas ainult 16 vanema pronksiaja eset, ühtegi kinnismuistist ei tea. Vanim pronks ese on odaots, mis leiti Muhu saarelt, mis tuli Uurali mägedest. Leidis üks kohalik talumees, kes kasutas seda seatapuks. Kivisaarest leiti sirp. Pole
2. Nimeta kipstooteid. 3. Nimeta kipstoodete eelised võrreldes teiste kivimaterjalidega. 4. Nimeta kipstoodete puudused teiste kivimaterjalidega võrreldes. 5. Kus kasutatakse kipsplaate? 6. Kuidas saadakse kipskiudplaate? 11.4. Ksüloliit Ksüloliidimassist pressitakse: põrandaplaate, treppide plaatastmeid, akna aluslaudu jne. Ksüloliit kivistub kuivas ja soojas õhus. Kui põrandaplaatidesse lisatakse kivikilde, saadakse mosaiik-ksüloliid. Ksüloliitpõrandad on: tugevad, kulumiskindlad, teistest põrandatest soojapidavamad. Ksüloliit ei talu pikaajalist niiskust. Neid ei saa kasutada märgades ruumides. 11.5. Kiud-tsementtooted 158 Kiud-tsementtooted valmistatakse mingist kiudainest, tsemendist ja veest. Need jagunevad: asbest-tsement-tooted,