Elatusalade muutumisest muinasaja vältel Terve muinasaja vältel oli inimeste palju elatusalasid , millega ennast ära elatati. Inimesed arendasid enda oskusi ja tööriistu millega harida maid ja endale vajalikku valmistada. Millega siis inimesed ennast ära elatasid? Muinasaeg algas Mesoliitikumiga ehk keskmise kiviajaga mis oli umbes 9000-5000 eKr. Inimesed hakkasid otsima endale eelkõige elukohta kus oleks lihtne küttida, kalastada ja korilusega tegeleda, kuna see oli inimeste põhiline elatusala. Põhilised elukohad oli veekogude ääres, kus oli hea kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Inimesed , aga ei jäänud paikseks kuna tahtsid otsida paremate saakide ja soodsamate elamisvõimalustega kohti. Hakati ka valmistama algelisi
arvestades keraamika oskuste levikusuunda võib eeldada ,et kõige vanemad Narva kultuuri asula kohti ei ole Eesti aladelt veel leitud .Narva kultuuri alla kuuluvadki eesti vanimad keraamika leiud. Keraamika valmistamise oskus ja narva kultuuri tekkimine ei toimunud järsku. Arvatavasti levisid teadmised savinõude tegemise kohta aeglaselt mitme inimpõlve vältel, Eestis tõenäoliselt lõunast-põhja suunas. Paljud neist asuvad, sarnaselt keskmise kiviajaga, veekogude ääres. Suur osa asulatest asub mererannal. Narva kultuuri asulad paiknevad Narva jõe ääres, Põhja-Eesti rannikul, Saaremaal, Hiiumaal ja Ruhnus, Kagu-Eestis ning Emajõe suudmes. Tuntumad Narva kultuuri asulad on Kääpa, Narva Joaoru, Akali , Riigiküla, samuti Kõpu, Vihasoo ja Kõnnu. Enamasti on neis asulais säilinud tuleasemeid, selgemaid hoonete jälgi ei ole säilinud. Eestist on leitud ka paar Narva kultuuri matust, Saaremaalt ja Narva jõe äärest.
viis. Haridus on võimaldatud igale riigikodanikule ning on põhiosas muudetud ka kohustuslikuks. Ühiskondlik norm on omada vähemalt põhiharidust. Selline on kohustuslik üldharidusmiinimum, mis on meie riigis haridusseadusega paika pandud. Üks asi on kohustus omada haridust, kuid mida hariduse omamine tegelikult annab tulevikuvõimalusi, eelduse arenemiseks ja võime hakkama saada ühiskonnas, mille korraldus on võrreldes kiviajaga mitmeid tuhandeid kordi keerulisem. Haridus annab need kõik. Teine asi on hoopis see, kuidas haridust käsitleda. Kas pidada seda eesmärgiks nii enese kui ka teiste heaolu nimel või näha hariduse omandamises vaid hariduse omandamist ja sellest edasi kulgevat head elu, tööd ning õnnelikku vananemist hoolimata nende ümber toimuvatest ühiskonna protsessidest. Eesti Päevalehe lugejakirjandis: Mats Volberg ,,Haridus- eesmärk või vahend" on kirjas:
veesidusus kaduma, oluline oli hea põllumaa olemasolu. Kasvatati otra, nisu, kaera. Alepõllud. Asulad väiksemad, ilmselt elati koos ühe perena – taluline asustus. Kalmistud kõrgematel kohtadel, elu-paikadest eemal. Madalad hauad, surnu hauas kägaras. Panusteks ehted tööriistad ja relvad. Kiviaja lõpul tekstiilkeraamika – muster vajutatud riidega. d) Pronksiaeg alates 1800 kuni 500 a eKr: pronksiaja algus sarnane kiviajaga. Metalli väga vähe, esimesed pronksist esemed on kirved. Maaharimine, karjakasvatus, jaht, kalapüük. U aastal 1100 eKr murrang. Põhja ja Lääne – Eestis kindlustatud asulad (Asva, Kaali), esimesed teadaolevad põlispõllud (Saha-Loo), maapealsed kalmistud. Sisemaa pronksiajast andmeid vähe. Kivikirstkalmed: surnu asetati maa peale ehitatud ringmüüriga ümbritsetud kivist kirstu. Kivikirstkalmed tavaliselt rühmiti. Panuseid väga vähe
midagi üles kirjutanud. Kirjalikud allikad pärinevad põhiliselt teistelt rahvastelt ning seetõttu pole need arvatavasti sajaprotsendiliselt objektiivsed. Üheks tuntumaks allikaks on Läti Henriku ,,Liivimaa kroonika", kuid Eesti alasid on maininud ka roomlaste teosed ja Skandinaavia rahvaste saagad. Muinasaja kolm perioodi: I. Kiviaeg II. Pronksiaeg III. Rauaaeg I. KIVIAEG Eestis algas mesoliitikumi ehk keskmise kiviajaga. Soome aladelt on leitud, et seal oli ka juba paleoliitikumi ajal inimasustus, kuid Eestis seda tõestada ei saa taganev jää võttis kõik tõendid endaga kaasa. Mesoliitikumile ehk Kunda kultuurile iseloomulik: asustus siseveekogude ääres (magevesi joogiks, loomadele; liikumisteed), korilus ja küttimine + kalapüük, sesoonne küla (muutis asupaika teatud piirkonnas vastavalt loodusoludele). Peamised jahiloomad olid põder ja kobras.
Muinasaega on võimalik uurida esemeliste, kirjalike (teiste rahvaste omad, seetõttu teave väga väike, Läti Henriku Kroonika, üksikud Vana-Vene kroonikad, Vana-Rooma kirjalikud allikad, Skandinaavia kroonikad) ajalooallikate kaudu. Peamine võimalus kindlaks määrata esemete vanust on radiosüsiniku meetod, aga tänapäeval kasutatakse kalibreeritud radiosüsiniku meetodit (täiustatud). Teine võimalus puude aastarõngaste järgi = dendrokronoloogia. Eesti muinasaeg algab keskmise kiviajaga ehk mesoliitikumiga 9000 eKr - 5000 eKr. Vanemat kiviaega pole, sest ei tea kas Eesti oli sel ajal üldse asustatud, sest Eesti ala oli pikka aega kaetud jääga (see polnud pidev, temas oli ka lühemaid soojemaid perioode, ehk vb oli ka sel ajal asustus, aga selle kohta pole mingeid kindlaid tõendeid).Viimase jääaja lõpp algas 13000 eKr, kui jää hakkas taanduma kagu-loode suunas, 10500 eKr oli Eesti jääst vaba. Pärast seda tekkis kõigepealt taimestik, siis loomad, siis inimesed.
Henriku kroonikat peetakse tänapäeval tähtsaimaks allikaks Liivimaa ristisõdade kohta. *Antropogenees- inimese kujunemise lugu *Arheloogid jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks: kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Kiviaeg jaguneb omakorda kolmeks- vanemaks (paleoliitikumiks), keskmiseks (mesoliitikumiks) ja nooremaks kiviajaks (neoliitikumiks. Pronksiaeg kestis vaid ligikaudu kaks tuhat aastat.. *Eesti ajalugu algab keskmise kiviajaga. Kiviajale järgnenud rauaaeg jaguneb neljaks: varaseks rauaajaks, vanemaks ehk rooma rauaajaks, keskmiseks rauaajaks ja nooremaks rauaajaks. *Vahetult muistsele vabadusvõitlusele eelnenud ajajärku nooremaks rauaajaks siiski tavaliselt ei nimetata, pigem kõneldakse muinasaja lõpust või lõpusajandeist. 2 *Euroopa kontekstis peetakse viikingiajaks 8.-11.sajandit. Eesti viikingiaeg kestis sellest
välimuse. 3 VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG Vanimad pronksesemed Eesti territooriumil on leitud Muhu saarelt ja Võrtsjärve äärest, nende vanuseks on umbes 3500 aastat. Siiski ei toonud pronksiaeg algul olulisi muudatusi elanikke ellu ja mitu sajandit jätkus kiviajaga võrreldav elukorraldus. Peamised pronksriistad olid kirved ja noad, neid muretseti naabritega kaupu vahetades. Tuntavad muudatused leidsid aset ca 900-700a eKr. Siis hakati Eesti aladel asulaid kindlustama paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseintega. Tuntuima leiukoha, Asva (Saaremaal) järgi nim seda kultuuri Asva kultuuriks. Asulate kindlustamine viitab teatud väärtuste (toidutagavarad, pronks) tekkimisele ja nende kaitsmise vajadusele.
annaabi.ee 
