vägivalda, füüsiline tugevus ( poisid ), vanempoolse soojuse ja seotuse puudumine, minna-laskev kasvatusstiil, range distsipliin, füüsiline karistamine, vanemliku järelvalve puudumine, sõbrad, kelle suhtumine vägivalda on positiivne, eakaaslaste kiusamismudelite järgimine, järelvalve puudumine vahetundides, õpetaja ükskõikne suhtumine, teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse. ( allikas Elliott jt., 2000, 24 ) Kiusajad jagunevad kaheks: Targad kiusajad Kes on üldjuhul populaarsed grupi liidrid ja õppeedukuselt eeskujulikud. Nad valivad välja ohvrid ja ässitavad teised kaasõpilased nende vastu. Neil on väga kõrged manipuleerimis oskused, suudavad jätta hea mulje nii õpetajatele kui ka vanematele. Mitte-nii-targad-kiusajad Keskpärased õpilased, kes kiusavad peamiselt füüsiliselt.
Termin mobbing on laenatud etoloogiast ja tähendab grupi loomade rünnakut teise liigi loomade vastu. Tänapäeval on uurimiste tulemusena välja kujunenud kiusamise kolm tunnusjoont: (1) korduv rünnak ohvri vastu toimub pika perioodi vältel; (2) tahtlik rünnak ohvri vastu, mis teeb ohvrile kahju kas vaimselt või füüsiliselt; (3) eksisteerib tasakaalutus võimusuhte kiusaja ja ohvri vahel. Lastekaitse Liidu projekti ''Ei vägivallale" raames viidi 2002. a läbi uurimus koolis kiusamisse suhtumisse ja selle probleemi mitmete teiste aspektidega seonduvasse. Uurimus viidi läbi seitsmes erinevas koolis üle Eestimaa, millest viis olid gümnaasiumid ja kaks põhikoolid, kasutades uurimusmeetodina küsimustikku. Uuritavateks oli kokku 1764 põhikooli õpilast (keskmine vanus 13,54), kelle sooline jaotus oli 1:1. Uurimuse eesmärke oli kaks: (1) uurida, kuidas põhikooli õpilased suhtuvad kiusamisse ja (2) vaadelda, mida õpilased peavad kiusamiseks ning kuidas
Koolikiusamine Koolikiusamine on läbi aegaede olnud üks väga suur probleem. Koolivägivalda esineb igas koolis, mõndades vähem, mõndades liiga palju. Kiusamisest saavad mõjutatud kõik lapsed, need, kes seda kannatama peavad, need, kes kiusavad teisi ja samuti puutuvad kokku ka need, kes otseselt ei ole kaasatud kiusamisse, aga näevad pealt. Sellest tuleks rohkem rääkida ja kiusamistele peaks jälile jõudma. Millised on tavaliselt need lapsed, kes teisi kiusavad ja miks nad seda teevad? Lapsed on koolis ja kodus tihti erineva käitumisega ning koolikiusamine võib nii mõnegi vanema jaoks ehmatava ja äkilise uudisena tulla. Kiusajateks on enamasti lapsed, kellel on mingi mure, kes on endaga rahulolematud, kadedad teiste inimeste peale ja ei oska nende tunnetega enam muul moel toime tulla
SISSEJUHATUS: Koolikiusamisega on kokku puutunud enamik meist, kes kiusajana, kes ohvrina, kes pealtnägijana, olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise, psühholoogilise või sotsiaalse kiusamisega. Kiusamine on muutunud viimaste aastakümnete sotsiaalseks probleemiks üle kogu maailma. Oma miniuurimuse aluseks võtsin Annika Põlgasti 2010 aastal valminud magistritöö teemal ,,Sekkumine kiusamiskäitumisse klassi tasandil", kus ta uuris, kas klassi tasandil sekkumine kiusamisse aitab vähendada kiusamist. Põlgast toob välja, et kool on ennetustöö ja sekkumise aspektist oluline keskkond. Kooli kontekstis on tähtis nii töötajate, õpilaste kui ka lastevanemate arvamus. KIUSAMINE: Mida kiusamise all mõeldakse? Kiusamisega on tegu siis, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel,
on valinud teatud õpilase omale pinnuks silma. Sellises olukorras võivad õpetajad üksteist kaitsta ning kiusamise tõestamine on võimatu. Õpetajapoolne kiusamine gümnaasiumi- ja kutseõppes võib muutuda nii metsikuks, et noor katkestab selle tõttu oma õpingud. Kiusav õpetaja võib vahel teatud õpilasse lihtsalt ükskõikselt suhtuda. Hoolimatus võib olla ka tahtmatu, põhjuseks õpetaja väsimus või isiklik mure. Samuti võib kiusamisena tunduda nii kiusamisse sekkumine kui ka sellesse sekkumata jätmine. Kindlasti mõjutab kooli tööõhkkond suuresti seda, millisel määral õpetaja oma õpilasi kiusab. Vahel võib halb õhkkond kiusamist esile kutsuda ning õpetaja teeb sama, mis kiusaja kiusatule: elab oma paha enesetunde endast nõrgema peale välja. Tööõhkkond mõjutab loomulikult ka seda, kuidas koolis kiusamisjuhtudesse sekkutakse. Hea atmosfäär mõjub
PEREGA SEOTUD Vanematepoolse soojuse ja seotuse Ülikaitsvad vanemad puudumine Minna-laskev kasvatusstiil Range distsipliin, füüsiline karistamine Vanemate järelvalve puudumine EAKAASLASTEGA SEOTUD KIUSAJA OHVER Sõbrad, kellel on positiivne suhtumine vägivalda Eakaaslaste kiusamismudelite järgmine KOOLIGA SEOTUD Järelvalve puudumine vahetundides Õpetaja on ükskõikne või aktsepteeriva suhtumisega kiusamisse Teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse TÕHUS SUHTLEMINE Interualiseeritud - Vaikne kuulamine - Toetavad reaktsioonid ja mitteverbaalne suhtmine - Aktiivne kuulamine - Ukseavajad Eksteraliseeritud: - Õpilaste käitumise muutumine – minasõnum
Õpetajate madalad ootused õpilaste suhtes (Pygmalioni efekt) Õpilaste individuaalsete õpistiilidega mittearvestamine (mitte laps ei peaks kohanema kooliga, vaid kool lapsega) Kooli suurus (suuremates koolides probleemidega tegelemine ja suhted teistsugused) 2) Kiusamiskäitumise riskifaktorid Kiusaja: Järelvalve puudumine vahetundides (ka garderoob, autode/busside peale minek) Õpetaja ükskõikne v aktsepteeriv suhtumine kiusamisse (kui õpetaja ei reageeri, siis võib tajuda, et kiusamine on okei) Teiste õpilaste ükskõikne v positiivne suhtumine kiusamisse Ohver: Samad kolm tegurit (järelvalve, sõnum, suhtumine) Agressiivselt käituvate eakaaslaste olemasolu III SÕPRADE JA EAKAASLASTEGA SEONDUVAD RISKIFAKTORID 1) koolist väljalangemine Kõrgem sotsiaalne aktiivsus väljaspool kooli Suhtlemine noorukitega, kes on koolist välja langenud
Ka lastevanemate koosolekuil teavitatakse programmist kord kooliaastas. Lastevanemate koosolekuil võib samuti koolikiusamist käsitleda, julgustada vanemaid vestlema lastega koolikiusamisest ning anda praktilisi näpunäiteid selle kohta, kuidas oleks vanematel võimalik toetada laste positiivset arengut. (Tallinn, Koolikiusamine) Töötamine rühmas või klassis - vastastikuse mõjutamise oskuste arendamine Klassi normid ja sotsiaalne struktuur mõjutavad seda, kuidas klassis kiusamisse suhtutakse. Õpetaja tegevusel on oluline tähtsus, kuidas õpetaja suhtub erinemisse, kui seotud on ta kiusamisprobleemi kõrvaldamisega ja kui hästi tunneb ta kiusamisprobleemi oma klassis ära. (Tallinn, Koolikiusamine) Klassis või rühmas on õpetaja juht. Juhi ülesandeks on leppida rühmaga kokku reeglites. Reegleid on hea luua koos klassi või rühmaga, sellisel juhul seotus reeglitega suureneb. Reegleid luues on tähtis arutada seda, miks kiusamine, diskrimineerimine ,
annaabi.ee 
