Kiusajast ohvrini on lühike samm Katrin Karu IIKU Koolikiusamine on hetkel ülemaailma väga aktuaalne teema, ning on loodud palju ühinguid, et seda ennetada ning takistada. Iga inimene on vast kokku puutunud koolivägivallaga, kas siis vaimse või lausa füüsilise kiusamisega, olles ise kas kiusaja, kiusaja ohver või pealtvaataja rollis. Kõige rohkem tekitab mulle muret koolikiusamine põhikoolis, sest astudes põhikooli saame aluse oma teadmiste pagasile, mille omandame kogu oma elu jooksul ning õpime, mis on õige ning mis on väär. Jah, ka lasteaias hakkame ehitama alustalasid oma käitumisele, õpime teistega suhtlemist ning muid komeid kuid põhikoolis olev laps peaks veidi rohkem teadvustama endale seda, kuidas käituda teiste inimsetega tolerantselt. Kui vaid saaks juba esimesse klassi astudes rõhutama eetikat, usun et see muudaks palju. Kuid ometigi tehakse üsna palju selle heaks, et laps...
sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor vm) pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes (vt kontaktid http://lasteombudsman.ee/sites/default/files/IMCE/lasteombudsman_psuhh_abi_loplik .pdf) helista anonüümsele lasteabi telefonile 116 111 teavita vägivallajuhtumist politseid telefonil 110 NB! Kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks ja teda kardaks. Seepärast püüa kiusajast mitte välja teha, väldi kohti, kus on oht sattuda tema vägivalla ja kiusu ohvriks ning liigu koos sõpradega, mitte üksi. Eestis tegutsevad koolikiusamise vastased programmid ja liikumised Koolirahu: http://www.lastekaitseliit.koolirahu.ee/ Noorteühing TORE: http://www.tore.ee/ Kiusamisest vaba lasteaed (alates 2013. a ka koolides): http://www.kiusamisestvabaks.ee/ Sihtasutus Kiusamise Vastu: www.kivaprogram.net ja www.facebook
tal on lihtsalt igav 60% KIUSAJATEST SAAVAD KOHTULIKU KARISTUSE ENNE OMA 25NDAT SÜNNIPÄEVA Mida teha, kui oled langenud kiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse? Räägi sellest täiskasvanutele lapsevanemale, klassijuhatajale, koolidirektorile, psühholoogile. Väldi kohti, kus on oht sattuda kiusamise ohvriks. Liigu koos sõpradega. Kuna kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks, teda kardaks, siis püüda kiusajast mitte välja teha. Missugune see kiusaja on? palju energiat sõnaosavust, räägib musta valgeks hea arvamus enesest oskus teisi mõjutada ja ära käsutada näiline populaarsus, tegelikult teda ei sallita suur võimuvajadus hirm ise kiusatav olla Kasutatud kirjandus http://www.kuriteoennetus.ee/13254 http://www.politsei.ee/?id=990 http://www.lapsemure.ee/index.php? id=7,3,0,0,1,0 29.03.2009 11.00 12.00
võimelised seda õppimise või muude oskustega peale vägivalla saavutama. Tavaliselt on nad keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed. Osadel kiusajatel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Tihtipeale kiusatakse kaasõpilast koos teistega, kartes teistest erineda. Grupiviisilise koolivägivallaga võib tegeleda ka täiesti tavaline laps. Kuna kiusajale on tihtipeale oluline, et temast välja tehtaks ja teda kardetaks, siis on kiusataval oluline kiusajast mitte välja teha ja vältida olukordi ja kohti, kus on võimalik vägivalda tarvitada. Üksteise vastu võidakse olla uskumatult julmad ja vägivaldsed. Ei mõelda, mis tagajärjed sellistel tegudel ja käitumisel võivad olla, ning kuidas mõjub taoline kohtlemine ohvri psüühikale ja edasisele elule.
oskustega peale vägivalla saavutama. Tavaliselt on nad keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed. Osadel kiusajatel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Tihtipeale kiusatakse kaasõpilast koos teistega, kartes teistest erineda. Grupiviisilise koolivägivallaga võib tegeleda ka täiesti tavaline laps.Kuna kiusajale on tihtipeale oluline, et temast välja tehtaks ja teda kardetaks, siis on kiusataval oluline kiusajast mitte välja teha ja vältida olukordi ja kohti, kus on võimalik vägivalda tarvitada. Miks kiusaja kiusab? Tahab tähelepanu saada. Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. Ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. Tal on lihtsalt igav. Kiusamise liigid füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine ja asjade
suhetega perest; Halva õppeedukusega laps; Hüperaktiivne laps; Vähese stressitaluvusega laps. Kiusamise põhjused: Vanemate kasvatusstiil; Puudujäägid distsipliininõuetes ja järelvalves; Kardetakse ise saada ohvriks; Vanematel on vähe aega; Televiisori liigne vaatamine; Videomängude mängimine. Kes on ohvrid? On kolme liiki ohvreid: Passiivne ohver; Väljakutsuv ohver, Kiusajast ohver. Kiusamise tagajärjed Õpilased, kes on olnud kaasõpilaste poolt tõrjutud ja vihatud, on tulevikus suuremate kohanemisraskustega. Õpilased, kes teisi kiusavad, on täiskasvanu eas viis korda tõenäolisemalt kriminaalse käitumisega. Pikaajaline kiusamine avaldab mõju lapse mina-pildile. Langeb kiusatava õpilase enesehinnang. Ta väldib edaspidi suhtlemist teiste inimestega.
kuuluvate kiusajate kohta. Need kiusajad köidavad oma pooldajaid antisotsiaalse ja riskantse käitumisega, millega kaasneb ka kaaslaste hirmutamine. Mitte- nii tarkadel kiusajatel on sageli probleeme õppimisega ning nad suunavad oma viha inimestele, keda peavad endast nõrgemaks. Mõnikord muutuvad sellised kiusajad jõhkrateks, vahel isegi pöördumatult. 3. Kiusajast ohvrid on mõnes situatsioonis ise kiusajad, kuid teises jälle ohvrid. Nad ründavad endast nooremaid või väiksemaid, olles ise eakaaslaste või ka endast vanemate poolt sooritatud rünnakute ohvriks. Mõnikord juhtub, et koolis on nad kiusajad, kodus aga ohvrid. Kiusajatest ohvritega on kõige raskem tegelda, sest nad käituvad agresiivselt ja vastuvõetamatult, kuid on samal ajal ka kaitsetud ja kergest haavatavad. Olles ise kiusajatena
tähelepanu saavutada; · keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed; Mida teha, kui oled langenud kiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse? · Räägi sellest täiskasvanutele - lapsevanemale, klassijuhatajale, koolidirektorile, psühholoogile. · Väldi kohti, kus on oht sattuda kiusamise ohvriks. · Liigu koos sõpradega. · Kuna kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks, teda kardaks, siis püüda kiusajast mitte välja teha. 11 Lisa 2 Kelle mure on koolivägivald? 24.04.2007 Maarja Pedaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Artiklit kirjutama ajendas mind Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse esinaise Kadri Järve sõnavõtt, milles ta väidab, et koolivägivalla vastu võitlemist kõrgkoolides ei õpetata ning noorte õpetajate koolitamisel tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata
Samal ajal aga aitavad tabavad kirjeldused lugejal asetada ennast peategelase asemele ja vaimusilmas tegevustikku ette kujutada. 5. Minule meeldis antud teos väga, kuna puudusid igavad ja „kuivad“ kirjeldused, sündmustik oli vaheldusrikas ja alati oli midagi oodata, näiteks mis juhtub Kloostriööl ning kuidas ta „ruudus“ hakkama saab ja mis saab tema ja isa vahelistest suhetest. Samuti meeldis mulle jälgida Eriku arengut, kuidas kiusajast sai tark noormees ja ka Eriku ja Pierre vahelisi suhteid oli tore jälgida. 6. Ma ei ole lugenud Jan Guillou teisi teosed ega mäleta ka, et oleks sarnaseid teoseid varem lugenud - igatahes oli see väga värskendav. 7. Raamat ütles mulle kui lugejale, et iial ei või teada, mis toimub ühe kiusaja peas ning mis on tema motiivid – inimesed ei pruugi alati olla need, kes esmapilgul paistavad; enda eest tuleb seista ka siis, kui see on raske ja paistab lootusetuna. Ülesanne 2
(Lasteombudsman, 2014) 10. Selgita õpilastele, et igaühel on õigus ja kohustus kiusamisest rääkida, sest sel viisil seistakse oma ja teiste õiguste eest. Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine. Õigus ja kohustus kiusamisest rääkida on ka siis, kui nähakse, et kiusatakse kedagi teist. Selgita, et pealtvaatajatena on just neil kõige suurem võimalus kiusamist lõpetada kiusamine ei ole vaid kiusajast tulenev probleem, sellele aitab kaasa ka kõrvalseisjate passiivsus. (Lasteombudsman, 2014) 7. Vanemate roll kiusamisel? 1. Kiusaja ei ole halb laps ja sina ei ole halb lapsevanem. Kiusaja vajab abi ja selgitusi, millist kahju tema käitumine teistele tekitab. Kui tunned, et vajad nõu oma lapse toetamiseks, pöördu julgesti tugispetsialisti poole koolis või mõnes nõustamiskeskuses. (Lasteombudsman, 2014) 2
Soolisest jaotusest sain teada, et Rapla Ühisgümnaasiumis on tüdrukutest küberkiusu ohvreid 20% siis Tartu koolides oli kõikidest naissoost vastanute seas 59% ohvreid. Meie kooli poisse, kes on sattunud küberkiusu küüsi on 28% poistest. Tartu koolides aga 41%. Selle järgi tundub, et seal on küberkiusamise probleem palju tõsisem. Ka kiusajaid oli meie koolis vähem kui Tartus. Tüdrukutest kiusajaid oli Raplas 12%, Tartus seevastu aga 42%. Mõlemast võime järeldada, et kiusajast poisse oli rohkem. Raplas 32% ja Tartus 59%. Pärast kiusamist tavaliselt ignoreeriti kõike. 19 Kokkuvõte Pärast uuringu läbiviimist sain infot selle kohta, et Rapla Ühisgümnaasiumis on küberkiusamise osakaal väga kõrgel kohal ja sellega peab arvestama. Alustame sellest, et suurem osa vastanutest peavad oma internetialaseid teadmisi heaks ning tervelt 90% on on kodus internetiühendus mida kasutab väga sageli 78% vastanutest
Võib olla füüsiline ja psühholoogiline. Agressioon – akt, kus tehakse kehaliselt või vaimselt/hingeliselt kahju teisele. Vägivaldne käitumine – tähendab füüsilise jõu kasutamist kellegi vastu. Kiusamist iseloomustab 3 tunnusjoont: a) agressivne käitumine ehk tahtlik vale või kahju tekitamine teisele inimesele Füüsiline Psühholoogiline b) interpersonaalseid suhteid iseloomustab tasakaalutus võimu suhtes: Ohver on tegelikult kiusajast nõrgem Ohvrit tajutakse füüsiliselt või vaimselt nõrgemana Kiustava tahtlik sotsiaalsest grupist väljaarvamine, tagarääkimine, alusetute anonüümsete kuulujuttude /teadete rääkimine või saatmine Esineb arvuline esinevus Erinevus vanuses c) korduvus aja jooksul Arengu spiraal: 1 aste – vaatamine ja ootamine 2 aste – katsetamine 3 aste – kiusamine algab 4 aste – kiusamine muutub tõsiseks
annaabi.ee 
