mitmeid variante ja koostisosi. Kiudained taimse päritoluga aine, mida leidub kõige enam teraviljatoodetes, puuviljades, aedviljades, seentes, marjades ja pähklites. Kiudained on head hammastele ja igemetele, kuna nende koostis nõuab palju närimist. Kiudained on head ka peen ja jämesoolele, kuna hoiavad sooled mürkidest puhtana. Nad tekitavad täiskõhutunde ja kannavad endas vett. Siiski ei ole kiudainetel energiaväärtust. Kartulipüree valmistamine kooritud ning väiksemateks tükkideks lõigatud kartulid tuleb panna juba keevasse soolaga maitsestatud vette. Kui nad on pehmed, siis tuleks vesi ära kurnata ning pehmed kartulid pudrunuia või mõne muu abivahendiga puruks sõtkuda. Et tegevus oleks lihtsam, lisage hulka veidi sulavõid ja kuuma piima, mis muudavad pudru veidi vedelamaks. Piima asemel annab hea efekti ka kartulikeeduvesi, mis sel juhul ei läheks raisku
sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Vees lahustuvaid kiudaineid on palju köögiviljades, puuviljades ja marjades. Neid leidub ka kaeras, rukkis ja odras. Lahustuvad kiudained pidurdavad glükoosi imendumist peensooles ja langetavad vere kolesterooli taset. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed), kaunviljades ja köögiviljades. Kiudainetel on oluline roll inimese seedetalitluses. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete kogus lastel grammides on võrdne lapse vanus aastates + 5, näiteks 10-aastasel 15 grammi. 4 - 6- aastastel poistel on keskmine süsivesikute vajadus 230 g ja tüdrukutel 200 g 7 - 9- aastastel poistel 260 g, tüdrukutel 230 g 10-13- aastastel poistel 300 g, tüdrukutel 250 g 14-18-aastastel poistel 365 g ja neidudel 280 g.
aega täis. Tagajärjeks on ülesöömine ja rasvumine. Keha võtab rasva vastu kui kütuse, mis tuleb panna reservi, et seda saaks vajadusel võtta ja kasutada. Kuna keha ei anna ajule signaali selle kohta, et kütust on piisavalt, tahame seda aina juurde. Süsivesikute mõju on vastupidine nad tõstavad vere glükoosisisaldust, andes infot, et kütust on juba saadud piisavalt ning seega söömine tuleks lõpetada. Suur küllastusjõud on valkudel ja kiudainetel. Kõige suurema küllastusjõuga on sellised valgurikkad toidud nagu kala, liha, kaunviljad ja munad. Seejärel süsivesikuterikkad toidud nagu täisteraleib ja teraviljasaadused, makaronid, riis. Proteiinid (valgud) päästavad näljast pikemaks ajaks kui süsivesikud. Puu- ja köögiviljadel, eriti keedetud kartulil, on samuti suur küllastusjõud. Kiudainerikkuse ja madala kalorsuse tõttu on just köögiviljad eelistatuimad liigsöömise vältimiseks.
imendumine verre · Glükoos on parimaks energiaallikaks peaaegu kõikidele keharakkudel · Vere glükoosisisalduse tõusule reageerivad maks ja pankrease hormoonid, hakates seda talletama ja kasutama · Nii saavutab vere glükoosisisaldus peaaegu esialgse taseme ca 2-3 t möödudes Soovitused kiudainete tarbimiseks · Kiudainetel on oluline roll inimese seedetalitluses · Toidukiudained on süsivesikute osa, mis ei seedu ja väljuvad enamasti täpselt samal kujul, kuid on väga vajalikud organismi normaalseks seedetegevuseks · Kiudained suurendavad toidukördi mahtu, kiirendavad selle edasiliikumist peensooles ja soodustavad lima eritumist jämesooles · Kiudainerikka toidu osakaalu menüüs peab suurendama pikkamööda ning seejuures peab organism saama piisavalt vett
Toitumissoovituste eesmärk on anda juhiseid toidu koostamiseks. Sokolaaditahvli asemel tuleks süüa puu- ja köögivilju ning toidu kõrvale tuleks kindlasti juua piima või tarbida muul viisil piimatooteid. Toidukorra ajal tuleks alati alustada madala glükeemilise indeksiga toiduainete söömisest. Võrreldes eelmise püramiidiga on muutunud kartuli, valge riisi ja liha asukoht. Eelmises püramiidis olid nad alumisel korrusel, kuid nüüd ülemisel. Kiudainetel on oluline roll meie elus ning nad aitavad kaasa seedimisele. Kasutatud kirjandus 1. http://www.eestitoit.ee/?page_id=13&language=et Tervise Arengu Instituut 2. http://www.tervitus.ee/index.php?page=toitumissoovitused-2 Tervituse OÜ 3. http://www2.ti.ttu.ee/index.php/eng/Eesti-Toitumisteaduse-Selts/5-korda-puu-ja- koeoegivilja-paeevas TTÜ Toiduainete Instituut 4. http://www2.tai.ee/Terviseinfo/Trykised/Toitumiss_noortele_vaatefail.pdf
puu-või köögivilja. Maks ja neerud on põhilised elundid mis osalevad jääkainete ja mürkide eemaldamisel organismist.Kahjulikud ained võivad tekkida kehas normaalse seedeprotsessi ja ainevahetuse kõrvalproduktidena või sattuda organismi väljastpoolt,nagu ravimid ja narkootikumid. Kui maksa aj neerude talitus on häiritud, hakkavad verre kuhjuma jääkained, põhjustades tõsiseid haigus seisundeid. 6 Puu- ja köögiviljas leiduvatel kiudainetel on ärritatud soole sündroomi korral väga hea ja soodne mõju. Toit ja kehakaalu jälgimine Rasvumine on arenenud tööstusriikides üldlevinud nähtus. Hoolimta inimeste kasvavast terviseteadlikusest, näitab ülekaaluliste inimeste arv pidevat tõusutendentsi. Lisaks sellele, et liigne kehakaal on südame isheemiatõve oluline riskitegur ,suurendab see haigestumist ka paljudess teistesse haigustesse,näiteks diabeet reumadoidariit ja mõnedesse vähktõve alaliikikdesse
Kuna nende funktsioonid organismis on erinevad, peaks toit sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Vees lahustuvaid kiudaineid on palju köögiviljades, puuviljades ja marjades. Neid leidub ka kaeras, rukkis ja odras. Lahustuvad kiudained pidurdavad glükoosi imendumist peensooles ja langetavad vere kolesterooli taset. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed), kaunviljades ja köögiviljades. Kiudainetel on oluline roll inimese seedetalitluses. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete kogus lastel grammides on võrdne lapse vanus aastates + 5, näiteks 10-aastasel 15 grammi. 4 - 6- aastastel poistel on keskmine süsivesikute vajadus 230 g ja tüdrukutel 200 g 7 - 9- aastastel poistel 260 g, tüdrukutel 230 g 10-13- aastastel poistel 300 g, tüdrukutel 250 g 14-18-aastastel poistel 365 g ja neidudel 280 g.
väärtuslikum on leib. Seda tingimust täidavad eriti hästi need rukkileivad, mille jahu koosseisu ei ole lisatud nisujahu vaid on valmistatud ainult rukkijahust. Rukkileivas on märkimisväärses koguses vitamiine ( B1, B2, E ja foolhape) ja mineraalaineid (tsink, raud, fosfor, magneesium, kaalium, seleen). B-grupi vitamiine vajab inimese närvisüsteem ning nahk. B-grupi vitamiinidest on enim kasu, kui neid kõiki tarbida koos. Oluline tähtsus rukkileiva koostises on kiudainetel. Kiudaine on kasulik seedimisele, ta imab vedelikke, annab pikaks ajaks täiskõhutunde, viib endaga kaasa kahjulikke aineid. Kiudained vähendavad vere kolesteroolisisaldust, hoiavad normis veresuhkru taseme ning mõjuvad soodsalt hammastele ja igemetele. Päevane kiudainete tarbimise soovitus on 20- 30 g , mille saab kätte, kui süüa 250 g rukkileiba või 200 g täisteraleiba. Seega on näha, et kõige kiudaineterikkamad on täisterajahust toidud. Paljud dietoloogid pooldavad
annaabi.ee 
