· Kategooriline imperatiiv-Immanuel Kant oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse moraaliseaduse, mis on sama objektiivne kui loodusseadused- ''Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks.'' Kant järeldas ka oma üldfilosoofiast lause eetikasse, mis ütleb, et kaasinimest tuleks kohelda kui eesmärki iseenesest, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (nt. rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta) 3. I. Kant- Tõeliselt hea tegu on see, mis on tehtud vabast tahtest. Ta ei tegele probleemiga, kuidas seda omadust inimeses kujundada. · Et inimene saaks moraalselt tegutseda peaksid nii õigused ka kohustused tasakaalus olema. · Iga õigus sünnitab kohustuse · Kohustused tulenevad õigustest · Õiguste teooria iidseks variatsiooniks on kuldne reegel- käitu teistega nii
suurust ? näiteks elu ei saa taastada. Kategooriline imperatiiv-Immanuel Kant oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse moraaliseaduse, mis on sama objektiivne kui loodusseadused- ’’Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks.’’ Kant järeldas ka oma üldfilosoofiast lause eetikasse, mis ütleb, et kaasinimest tuleks kohelda kui eesmärki iseenesest, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (nt. rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta) 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv Kanti õiguste ja kohustuste teooria Inimese moraalseks tegutsemiseks peaksid õigused ja kohustused tasakaalus olema. Iga õigusega kaasneb kohustus. . kuldne reegel- käitu teistega nii nagu tahaksid, et nad käituks sinuga Õigus on eetiline miinimum.
aeg enne seda. Lubada palgast maha arvata vaid siseriiklike õigusaktide või kollektiivlepingute või vahekohtuotsustega määratud tingimustel ja ulatuses. 5. Õigus ühineda Et tagada või suurendada töötajate ja tööandjate vabadust moodustada oma majandus- ja sotsiaalhuvide kaitseks kohalikke, üleriigilisi ja rahvusvahelisi organisatsioone ning nende organisatsioonidega ühineda, kohustuvad lepingupooled tagama, et siseriiklikud õigusaktid ega nende rakendamine ei kitsendaks seda vabadust. Siseriiklikud õigusaktid määravad selles artiklis ette nähtud tagatiste kehtivuse ulatuse politsei puhul. Siseriiklikes õigusaktides määratakse kindlaks kuidas ja millises ulatuses need tagatised kehtivad relvajõududesse kuuluvate isikute suhtes. 6.Õigus pidada kollektiivläbirääkimisi Soodustada töötajate ja tööandjate ühiskonsultatsioone. Soodustada vajaduse korral protseduuride loomist tööandjate või tööandjate
valitsust. Seejuures seab ta kõrgemast võimust osavõtu sõltuvusse vääramatutest kodanikuõigustest, mitte aga valitsuste tahtest. Spinoza piiras riigivõimu võimutäiust vabaduse ja mõistlikkuse nõudmisega. Ta oli arvamusel, et võim, mis suudab inimesi valitseda ainult hirmu abil, ei saa olla kõlbeline. Inimesi on vaja juhtida nii, et neile näiks, et neid ei juhita, vaid nad elavad omaenese mõistuse ja vaba tahte järgi (2: 165). Täiuslik riik kitsendaks oma kodanike võimu ainult niivõrd, kuivõrd need võiksid saada üksteisele kahjulikuks . Vabadus on riigi eesmärgiks, sest riigi ülesandeks on soodustada kasvamist ja kasvamine oleneb vabast arenemisruumist (1: 130). KOKKUVÕTE Filosoofia progressiivne arenemine on aset leidnud maailma erinevates maades, selles on osalenud paljude riikide mõtlejad, püsiva ideevahetuse ning rahvaste, nende kultuuride, teadusalase ning ühiskondliku mõtte tihenevate seoste olukorras.
kategoorilise imperatiivi, mis on sama objektiivne (meie tahtest sõltumatult kehtiv) kui loodusseadused: "Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks." 5 Lisaks järeldas Kant oma üldfilosoofiast eetikasse lause, et kaasinimesi tuleb kohelda kui eesmärke iseenestes, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (näide rahalaenajast, kes ei kavatsegi tagasi maksta). Õigused saavad olla positiivsed või negatiivsed. Gerald Cavanagh 6 õigust, mis saavad olla aluseks ka normatiivsele eetikale ( sh. ärieetikale). Neist esimene on peamise kaaluga, teised võrdselt tähtsad: 1. elu ja turvalisus; 2. tõde, tõepärasus; 3. privaatsus; 4. vabadus kuuluda; 5. sõnavabadus; 6. eraomand. Õiglusprintsiibid Õiglusprintsiipidel baseerub kompromisslahendite filosoofia
· valuuta pakkumine majandusele; · kommertspankade juhtimine; · rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine. Rahapoliitika kolm põhilist vahendit on: 1. diskontomäär s.o. intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Majanduslanguse ajal võib ta seda alandada, et kommertspank saaks rohkem 32 laenu võtta ja tarbijale välja laenata. Tõstmisel ta aga kitsendaks laenuvõtmist ja vähendab raha pakkumist (see omakorda piirab kogunõudmist). 2. kohustusliku reservi nõue s.o. kohustuslikult sularahana reservis hoitavate hoiuste protsentuaalne osa. See on kehtestatud selleks, et pangal on võimalus igal hetkel hoiustajale sularaha välja maksta ja et ta seda kõike välja ei laenaks (erinevates riikides on see erinev, N.: Eestis 10%, Suurbritannias 0.45%, Hollandis puudub üldse). Kui keskpank alandab
avada. G. Holmes meenutas, et kes iganes kella helistas, oli mõrvar ning märgates, et vihmamantlis mees oli ruumis ainus, kes oleks ulatunud kellanöörini, järeldas, et vihmamantlis mees oli süüdlane ning tormas seepeale teda relvituks tegema. Kõnepult. Kui masinad jms on intentsionaalsed süsteemid samas mõttes nagu inimene, siis kas üldse leidub midagi, mis kitsendaks intentsionaalsete süsteemide klassi? Miks ei ole kõnepult intentsionaalne süsteem? Dennett: Intentsionaalse strateegia rakendus kõnepuldile ei kasvata ennustuslikku võimsust. Sellele uskumuste omistamine ei aita ennustada selle tegevust paremini. Objektiivsus. Kas strateegiate rakendamine sõltub meie teadmistest? Nt tavainimene kasutab intentsionaalset strateegiat arvutitel, samas kui insener lähtub kavandatuse seisukohast. Veel targem füüsik aga füüsikalisest seisukohast
annaabi.ee 
