RÄPINA AIANDUSKOOL TORKAV KUUSK Referaat Räpina 2009 SISSEJUHATUS Kuuse (Picea) prk-a kuulub u 40 liiki puid põhjaparasvöötmes (eriti rohkesti liike on Ida- Aasias ja Põhja-Ameerikas). Sgk: männilised ( Pinaceae); alamsgk: nululised (Abietoideae). Kuuskede juures jälgitavad tunnused: · Võra. On see lai- või kitsaskoonusjas, kas oksad ripuvad või on püstised ? · Koor. Kas korp on plaatjas või soomusjas? · Võrsed. On need karvased või paljad? Mis värvi nad on? · Okkad. On need rombjad või lamedad? Kui pikad, millise tipuga ja mis värvi nad on? Kuuse käbid valmivad sama aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid jagatakse seemnesoomuste kuju ja iseloomu järgi kahte tüüpi, seemnesoomused on avanemata käbil
kuni 50 m kõrguseks, Eestis tavaliselt kuni 30 m. Kuuse eluiga on harilikult kuni 250 aastat, maksimaalselt 500 aastat (Harilik kuusk, 2011). Kuusk on ühekojaline taim. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, emaskäbid 8-16 ja läbimõõduga 3-4 cm. Kuusk on tuultolmleja ning tolmleb mais. Seemned on varustatud lendtiivaga ning levivad tuulega, valmivad ning varisevad sügisel. Kuuse okkad on 1,3-2,5 cm pikkused ning tüvi kuni ühe meetrise läbimõõduga. Võra on kitsaskoonusjas ja oksad paiknevad peaaegu horisontaalselt (Harilik kuusk täiendav info, 2011). 2.2. Levik Harilik kuusk on levinud peaaegu terves Põhja-Euroopas ja suurel määral Aasias (Harilik kuusk, 2011). Eestis on väga sagedane puuliik. Kuuseenamusega puistud moodustavad Eesti metsadest 25% (Harilik kuusk täiendav info, 2011). Kasvab tavaliselt segapuistutena koos arukase, hariliku haava, hariliku männi jt liikidega. Puhtkuusikud on
Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja vastupidav puit. Harilik kuusk näiteks ei ole üldse haljastuses hea kasutada. Ei ole haljastusväärtusega. Puu võra- Suured, lai kuni kitsaskoonusjas Okkad- Kinnituvad näsadele, kui okka ära võtta oksa küljest jääb oks konarlikuks, nulul aga jääb siledaks. Okkaid on rombjaid ja lamedaid. Käbid- Liibuvalt või kohevalt. Käbid ei pudene. Linnatingimusi ei talu har kuusk, taluvad torkav, Engelmanni ja serbia kuusk MÄND Pinus Mullastik- Hea juurestiku tõttu suudavad kasvada väheviljakatel, kuivadel, liivastel muldadel Niiskus- Valgus- Väga valgusnõudlikud Haljastusväärtus- hea omadusega Puu võra-
tekkima korp. Oksad korrapärastes männastes ja kahekaupa, sinakasrohelised. Käbid piklikmunajad, pruunikad või hallikad (käbide värvus on üsna varieeruv tunnus). Täiesti külmakindel aga väga valgusnõudlik. Mullaviljakuse ja -niiskuse suhtes väga tolerantneon, väga laia ökoloogilise amplituudiga liik. Puit väärtuslik mehaaniliste omaduste poolest. Lülipuit punakas, maltspuit kollakasvalge. Ehituses, mööblitööstuses. Haruilik kuusk Picea abies Sirgetüveline. Võra kitsaskoonusjas, oksad männastes, enamasti horisontaalselt. Okkad tumerohelised. Koor noores eas sile vananedes tekib suhteliselt õhuke soomusjas korp. Juurestik maapinnalähedane, mis põhjustab põuakartlikkust ja tormiheidet. Noored käbid violetjad, vanemad punakas-helepruunid. Noorelt aeglase kasvuga. Külma ja pakasekindel. Noores eas tundlik aga hiliskülmade suhtes. Ehitusmaterjalina, paberitööstuses, mööblitööstuses, haljastuses. Harilik kadakas Juniperus communis
Saksamaa territooriumist) ja suurel alal Aasias. Eestis väga sage, kuuseenamusega puistute pindala moodustab metsade kogupindalast 25%. 2. Suurus: 30-50 (60) m kõrge. Vanus harilikult kuni 250 a., maksimaalselt kuni 500 a. Ühekojaline. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 80-90 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Sirgekasvuline, läbimõõt kuni 1 m. Koor noorelt sile, 40-aastaselt tekib soomusjas korp. Värvus hallikaspruun. Võra on kitsaskoonusjas, oksad paiknevad peaaegu horisontaalselt (eriti noorelt). Noored võrsed kollakas- või punakaspruunid. Pungad teritunud tipuga, pruunid, vaiguta. 4. Lehed ja pungad: kinnituvad võrsel olevale puidust näsale, 1,5-2,5 cm pikad, terava tipuga, valguse käes neljatahulised, varjus lamedad. Püsivad puul kuni 10 aastat. 5. Õied ja viljad: Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad
Mullaviljakuse ja -niiskuse suhtes väga tolerantne - kasvab kuivadel kasvukohtadel (luiteliivad, looalad), samuti liigniisketel aladel (rabades). Tormikindel, kiirekasvuline. Puit väärtuslik mehaaniliste omaduste poolest. Lülipuit punakas, maltspuit kollakasvalge. Võib saada 300-400 a vanaks. Harilik kuusk Picea abies Sirgetüveline, tavaliselt - 30 m, soodsatel tingimustel 50-60 m kõrge. Võra kitsaskoonusjas, oksad männastes, enamasti horisontaalselt. Koor noores eas sile vananedes tekib suhteliselt õhuke soomusjas korp. Juurestik maapinnalähedane, mis põhjustab põuakartlikkust ja tormiheidet. Õitseb mais. Seemned valmivad oktoobris, varisevad järgmisel kevadel (märtsis). Noorelt aeglase kasvuga. Soodsates tingimustes võib saada 250 a vanaks. Tundlikud juurepessu suhtes. Külma ja pakasekindel. Noore eas tundlik hiliskülmade suhtes. Varjutaluv. Harilik kadakas Juniperus communis
Vesipaju Salix triandra Süstjad, teritunud tipuga lihtlehed Näärmeline saagjas leheserv Vesipaju Salix triandra Vesipaju Salix triandra Sobib väga hästi erinevate punutiste tegemiseks Hekitaimed Harilik elupuu Thuja occidentalis AREAAL Põhja-Ameerika idaosas, Suure Järvistu ümbruses SUURUS 15-25 m, tüve läbimõõt kuni 0,9 m. VÕRA Noorena kitsaskoonusjas ja tihe, hiljem ebakorrapäraselt silinderjas või munajas. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev, koorekiud sageli spiraalselt ümber tüve. OKKAD Soomusjad. Kollakas- või pruunikasrohelised, alt heledamad, asetsevad katusekivide taoliselt. Pikkvõrsetel soomused piklikumad, lühivõrsetel lühemad. Keskmisel soomusel õlinääre.
Leviku keskpunktiks on Lääne- ja Kesk-Hiina mäestikud. Eestis kasvab looduslikult üks liik. Perekonna liigid omavad suurt majanduslikku tähtsust tänu kvaliteetsele ja vastupidavale puidule. 2. Siberi ja palsamnulg Siberi nulg (Abies sibírica Ledeb.) 1 Siberi nulg on küllap vist meil enim kasutamist leidnud nululiik. Selle puu kitsaskoonusjas, nooljas võra, tumeroheline okkavärvus, varjutaluvus ja külmakindlus, on andnud suured võimalused kasutada teda haljastuses. Me kohtame siberi nulgu kuni 30 m kõrguseks kasvava puuna paljudes mõisaparkides nii üksikpuuna kui grupiti, liigiga on rajatud metsakultuure ja haljasalasid. Eluiga 100...150 aastat. Areaal: Uuralitest läänepoolt (Dvinaa jõgi) kuni Baikalist idasse, põhjast Jenissei jõe alamjooksuni (67º põhjalaiust) ja lõunast kuni Volga ja Kama jõeni
Eesti ja Baltimaade kõige kõrgemad puud tumerohelised, püsivad puud 6-7 aastat. nõmmemetsades, sambliku kasvukohatüübis, (48 m) kasvasid Järvseljal. Hävisid 1967. a. Koor noores eas sile vananedes tekib suhteliselt valitsevaks mitmesugused samblikud, viljakates tormis. Praegu kasvavad seal hetkel Eesti õhuke soomusjas korp. kasvukohtades domineerivad rohttaimed ja rabas kõrgeimad puud 44-45 m. Võra kitsaskoonusjas, Juurestik maapinnalähedane, mis põhjustab valdavalt turbasamblad. oksad männastes, enamasti horisontaalselt. põuakartlikkust ja tormiheidet. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja Õitseb mais. Noored käbid violetjad, vanemad majanduslik tähtsus: punakas-helepruunid
Järvseljal kasvavate suurimate puude kõrgus 42-43 m. Harilik kuusk (Picea abies) Sirgetüveline, tavaliselt - 30 m, soodsatel tingimustel 50-60 m kõrge. Eesti ja Baltimaade kõige kõrgemad puud (48 m) kasvasid Järvseljal. Hävisid 1967. a. tormis. Praegu kasvava Eesti kõige kõrgeim kuusk samuti Põlvamaal Ootsipalus (48,6m). Selle puu diameeter on 92 cm ja tüvemaht 14,4 m3. Võra kitsaskoonusjas, oksad männastes, enamasti horisontaalselt. Okkad 1,3-2,5 cm pikad, läbimõõt 0,1-0,2 cm, tumerohelised, püsivad puul 6-7 aastat. Koor noores eas sile vananedes tekib suhteliselt õhuke soomusjas korp. Juurestik maapinnalähedane, mis põhjustab põuakartlikkust ja tormiheidet. Õitseb mais. Noored käbid violetjad, vanemad punakas-helepruunid. 10-13 cm pikad, 3-4 cm läbimõõdus
moodustub korp. Perekonnas umbes 45 liiki, millised kasvavad põhjapoolkeral, tihti mäestikes. Leviku keskpunktiks on Lääne- ja Kesk-Hiina mäestikud. Eestis kasvab looduslikult üks liik. Perekonna liigid omavad suurt majanduslikku tähtsust tänu kvaliteetsele ja vastupidavale puidule. 2. Siberi ja palsamnulg Siberi nulg (Abies sibírica Ledeb.) Siberi nulg on küllap vist meil enim kasutamist leidnud nululiik. Selle puu kitsaskoonusjas, nooljas võra, tumeroheline okkavärvus, varjutaluvus ja külmakindlus, on andnud suured võimalused kasutada teda haljastuses. Me kohtame siberi nulgu kuni 30 m kõrguseks kasvava puuna paljudes mõisaparkides nii üksikpuuna kui grupiti, liigiga on rajatud metsakultuure ja haljasalasid. Eluiga 100...150 aastat. Tsoon II. 1820. Areaal: Uuralitest läänepoolt (Dvinaa jõgi) kuni Baikalist idasse, põhjast Jenissei jõe
annaabi.ee 
