TRAINING COURSE. 94. CHARGE NURSE- VANEMÕDE- A MORE EXPERIENCED NURSE WHO IS IN CHARGE OF OR RESPONSIBLE FOR A WARD OR DEPARTMENT. 95. NURSE MANAGER- ÜLEMÕDE- A NURSE WHO IS IN CHARGE OF SEVERAL WARDS 96. SUPPORT WORKERS- TUGIPERSONAL 97. CLINICAL SUPPORT WORKER- KLIINILINE TUGITÖÖTAJA 98. OBTAINED BASIC -SAADUD PÕHI 99. NURSING AUXILIARY- ABIPÕETAJA 100. WARD CLERKS-SEKRETÄR 101. DUTIES- KOHUSTUSED 102. SPECIALIZATION IN SURGERY- SPETSIALISEERUNUD KIRURGIALE 103. MIDWIFE- ÄMMAEMAND- 104. MANAGEMENT OF PREGNANCY- RASEDUSE JÄLGIMINE 105. DISTRICT NURSES- KODUÕED 106. HEALTH VISITORS- TERVISEEDENDAJAD 107. GIVING ADVICE- NÕU ANDMA 108. PROMOTE-EDENDAMA 109. PREVENTION OF ILLNESS- (PREVENT) HAIGUSI ÄRA HOIDMA 110. PULSE RATES- PULSI MÕÕTMINE 111. PATIENT CARE- HOOLITSEMA PATSIENDI EEST 112. CHECKING TEMPERATURES- TEMP. MÕÕTMNE 113. BLOOD PRESSURES- VERERÕHUMÕÕTMINE 114. CHANGING DRESSINGS- SIDEMEID VAHETAMA 115
TRAINING COURSE. 94. CHARGE NURSE- VANEMÕDE- A MORE EXPERIENCED NURSE WHO IS IN CHARGE OF OR RESPONSIBLE FOR A WARD OR DEPARTMENT. 95. NURSE MANAGER- ÜLEMÕDE- A NURSE WHO IS IN CHARGE OF SEVERAL WARDS 96. SUPPORT WORKERS- TUGIPERSONAL 97. CLINICAL SUPPORT WORKER- KLIINILINE TUGITÖÖTAJA 98. OBTAINED BASIC -SAADUD PÕHI 99. NURSING AUXILIARY- ABIPÕETAJA 100. WARD CLERKS-SEKRETÄR 101. DUTIES- KOHUSTUSED 102. SPECIALIZATION IN SURGERY- SPETSIALISEERUNUD KIRURGIALE 103. MIDWIFE- ÄMMAEMAND- 104. MANAGEMENT OF PREGNANCY- RASEDUSE JÄLGIMINE 105. DISTRICT NURSES- KODUÕED 106. HEALTH VISITORS- TERVISEEDENDAJAD 107. GIVING ADVICE- NÕU ANDMA 108. PROMOTE-EDENDAMA 109. PREVENTION OF ILLNESS- (PREVENT) HAIGUSI ÄRA HOIDMA 110. PULSE RATES- PULSI MÕÕTMINE 111. PATIENT CARE- HOOLITSEMA PATSIENDI EEST 112. CHECKING TEMPERATURES- TEMP. MÕÕTMNE 113. BLOOD PRESSURES- VERERÕHUMÕÕTMINE 114. CHANGING DRESSINGS- SIDEMEID VAHETAMA 115
tulevikurobot. Mõni tulevikurobot võib olla väga abivalmis, aga samas mitte liiga pealetükkiv, teine hoopis nagu kirurgi skalpelli hoidev käsi, ainult et täpsem ja kolmas tiirutab seevastu mööda kosmost. Tähele tuleb panna Pisa Sant'Anna ülikooli teadlase Paolo Dario Tallinna robotikonverentsil öeldud sõnu, kui robotiteadlased ise ei usu, et nad suudavad palju korda saata, ei usu seda ka keegi teine. [1] Robotid meditsiinis Robotitehnoloogia on lihtsalt miski, mis võib anda kirurgiale senisest paremad tööriistad. Palju kasu on sellest nii meedikutel kui ka patsientidel. Masinad aitavad inimese vigu parandada, näiteks kui väga väikeses mõõtkavas töötades võib käe värisemine operatsiooni tulemuse rikkuda ja vastupidi. Väga väikeses mõõtkavas töötamine toob kaasa käe värisemise, siin võib abiks olla täpsest robotkäest, mis imiteerib väiksemas mõõtkavas kirurgi poolt suuremana tehtavaid liigutusi.
osakonnad ühinevad ja töötavad kui üks mees. Parimaks näiteks sellisest paindlikkusest on looduskatastroofid, kus eksisteerib üks suur hsigla, kus kõik õed töötavad abivajate päästmise nimel. Kui aga pöörduda igapäevase tegevuse juurde nagu antud situatsioonis, siis toimib tavapärane struktuur, kus on eraldatud osakonnad koos osakonna juhatajatega. Siia juurde kuulub kitsas spetsialiseeritus näiteks sisehaigustele, kirurgiale, luumurdudele ja seda nii arstide kui õdede poole pealt. Siit ka järeldus, et Rita Roosi segaduse põhjustas teiste osakondade juhtide soovide täitmine, kuigi tema oleks pidanud saama käske peaasjalikult sünnitusosakonna juhataja käest. Teiseks probleemi põhjuseks sai mõneti esimesest tulenevalt Rita Roosi oskamatus sellises olukorras toime tulla. Tegelikult on iga inimesega nii, et mitut asja korraga teha ei jõuta. Sest ei ole aega, oskusi või ei osata valida
mõjutama. Väga tähtsaks peeti nt klimaatilisi ja geograafilisi tingimusi, patsiendi sugu, vanust ning kõikvõimalikke isikliku elu aspekte, lisaks astroloogilisi mõjureid. Teades, et raviti eeskätt inimest, ning kahte sarnast inimest ei ole võimalik leida, oleks välistatud ka kaks sarnast „haigust“. Nii aga tegelikkuses ei olnud. Galenose aja arstid eelistasid dieteetikat ravimitele ning ravimeid kirurgiale. Galenos rõhutas arsti kogemust, eriti prognoosimise oskust. Ravis kasutati aadrilaskmist. 6. 6 mitteloomulikku tegurit tervise tagamisel Dieteetika keskne kontseptsioon pööras tähelepanu kuuele nn mitteloomulikule (organismile humoraalteooria kohaselt mitteomasele) teguripaarile: 1.Valgus ja õhk 2.Toit ja jook 3.Liikumine ja puhkus 4.Uni ja ärkvelolek 5.Eritamine ja “välja heitmine” 6.Erutused ja emotsioonid 7
lahangut vaatama. Eelkõige külastasid naised. Lahangut viidi läbi kirurg- habemeajajate poolt. Väga algeline. Professorid ise lahangutest osa ei võtnud. Teatati ladina keelseid termineid, mis olid eksitavad. 13.sajandi lõpus kirurgia käsiraamat Andrie de Mondevill ,,Kirurgia." Põhines Hippokratese, Kalenose ja idamaa tarkadel. 1363 ,,Chirurgia magna" Cay de Chauliac. Teosel 3 osa: eelnevate aegade resümee, kirurgiale pühendatud moraalinõuded, isiklikust vaatusest pärinenud ravivõtted. Raamatus peatükke anatoomiast. Progressiivne uuendus, et nõuab haava ravis järgnevaid tegevusi: võõrkehade kõrvaldamine, haavaservade lähendamine, kontakti säilitamine. Luumurdudes venitustehnika- plokid, raskused. Pikki sajandeid peeti heaks raamatuks. Epideemiad keskajal: katk e. must surm. Sai alguse Hiinast 1330 tarniti kaupu. Levis rottidel, kirpudel
Kuigi Pirogovi teened on olulised paljudes valdkondades, tuleb tema puhul esile tõsta uue lehekülje keeramist topograafilise anatoomia juurutamisel, so kirurgiline e topograafiline anatoomia (Vesalius lõi kõigest kirjeldava anatoomia, mis vaatleb organismi elundsüsteemide kaupa). Pirogovi anatoomia vaatab elundeid nende omavahelises seoses. Pirogov võttis ka kasutusse jäiga (tärklise)mähise luumurdude fikseerimiseks (1837). Tartus õppides pööras suurt tähelepanu veresoonte kirurgiale, eksperimenteerib (üks esimesi kirurge-eksperimentaatoreid), kasutas Venemaal esimesena eeternarkoosi. 19. sajand oli psühhiaatrias klassifitseerimise ja teaduslike meetodite juurutamise sajand. Tartu ülikoolis aastail 1886-1891 töötanud Emil Wilhelm Magnus Georg Kraepelin (1856-1926) on üks neist, kes annab panuse vaimuhaiguste klassifikatsiooni täiustamisele, käsitledes esmakordselt omaette haigusena skisofreeniat (1896). Võibolla Tartule tunnustust toonud
invasiivne ravi. - Endoskoopiline: Adrenaliini või sklerosanti (nt etanool) injektsioon, hemostaatilised klipsid, diatermia (kontaktkoagulatsioon), argoonplasmakoagulatsioon (distantskoagulatsioon) jne. Tavaliselt meetodeid kombineeritakse, nt skleroteraapia klipsimisega. Angiograafia või kirurgiline ravi on näidustatud pärast kaht ebaõnnestunud endoskoopilise ravi katset. - Angiograafiline: Veritseva veresoone embolisatsioon. Alternatiiv kirurgiale ning on efektiivne arteriaalse verejooksu peatamisel. Vähem komplikatsioone võrreldes kirurgiaga. Rakendatav kõrges eas ja hemodünaamiliselt ebastabiilsetel patsientidel. - Kirurgiline ravi: Erakorraline operatsioon kui verejooksu ei õnnestu peatada endoskoopiliselt ega angiograafial (<10% juhtumitest). Varajane plaaniline operatsioon: retsidiivi ennetav, kui endoskoopia 12
kommenteerib Galenost samal aastal toimunud kahe lahkamise valguses. (Samas toonane skolastika, nt, käsitledes Galenost kui absoluutset autoriteeti, pani seega küsimuse alla laipade lahkamise mõttekuse üleüldse...!) 19. SAJAND oli teaduse ja meditsiini kiire arengu sajand. Asjad olid omavahel seotud. Teaduses arenesid laboratoorsed meetodid, eksperimentaalne lähenemine. Arenema hakkas tormiliselt kirurgia (arstidelt hakati nõudma teadmisi kirurgias, ülikoolides hakatakse kirurgiale spetsialiseeruma) see eeldas läbimurret kolme teguri rakendamisel: · kunstlik veretustamine (vt Pare eespool, keskaja peatükis) · (üld)anesteesia, · antiseptika/aseptika (mikrobioloogia) Anesteesia puhul on tegemist äärmiselt praktilise küsimusega nii arstile kui (potentsiaalsele) patsiendile. Valu kannatav patsient on arstile probleem. Patsient samas eeldab arstilt eeskätt valu kõrvaldamist. Seepärast on valuvaigistid olnud juba
annaabi.ee 
