Külmunud marjad pakkida väiksematesse kileottidesse ja need omakorda suurematesse plastikkarpidesse. Säilivusaeg 4 kuud. Minu kodused meetodid Minu kodus sügavkülmutatakse mustikaid, mustsõstraid, punasõstraid, valgesõstraid, õunu, pirne, astelpajuvilju, maasikaid, kirsse ning tikreid. Kuna meil on palju marju ning puuvilju, ei mahu need ühte sügavkülma ära. Lisaks on meil veel külmkirst. Marjad paneme sügavkülma kohe peale korjamist ja puhastamist, kirssidel me kive väja ei võta. Marjad asetame läbipaistvatesse plastkarpidesse. Õunad ja pirnid lõigume viiludeks ning paneme kilekottidesse. Veel valmistame toormoose. Need teeme must- ja punasõstrasegust, mustikatest ja maasikatest. Toormoose valmistame järgmiselt: valime suured ja terved marjad kaalume paneme 1kg kohta 1kg suhkurt purustame, segame paneme sügavkülma Kasutatud kirjandus http://www.nadka.pri.ee/portaal/index.php?option=com_frontpage&Itemid=1
KIRSIPUU Kirsipuude kultuursordid kujunesid välja Hiinas. Seal on nad oma kaunite õite ja habraste tüvedega üheks armastatumaks puuks, mida võib näha maalidel. Maailmas pole viljadena kirssidel eriti suurt tähtsust. Kuid kirsipuud peavad külmadele paremini vastu, kui ploomid ja seetõttu kasvatatakse neid ka Põhja- Euroopa aedades. Kirss kasvab kõikjal, kus õunapuugi. Kirsipuud lepivad ka kuivema mullaga. Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu- viljadest kõige varasemad. Kirssidest tehakse siirupit, mahla, kompotti ja keediseid. Kirssides on ka palju vitamiine - 100 g kirsse sisaldavad 32 mg C- vitamiini. Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks
üleaasta. Joonisel 8 on näha 1990-2008. aastal saadud puuvilja- ja marjasaak. Allikas: [PM06: Viljapuu- ja marjaaiad] Joonis 8. Puuvilja- ja marjasaak Eestis aastatel 1990-2008, tuhat tonni Nagu näha, on saagid pidevalt vähenenud. Kui 1993. aastal saadi õunu ja pirne 40 000 tonni, siis 2008. aastal kõigest 2300 tonni. Jooniselt on ka näha, et õunte ja pirnide saagikus kõigub 2-aastase perioodi vältel, mis ongi seletatav üleaasta kandvate sortidega. Kirssidel ja ploomidel suuri iga-aastasi kõikumisi ei ole, on mõned saakide suurenemise perioodid 1993. aastal ja selle sajandi algul. Sajandi algul toimus ka marjasaakide suurenemine, hiljem on saagid vähenenud. Ka ilmastik võib mõjutada puid ja marjapõõsaid erinevalt, sest kui 1990. ja 1991. aastal oli õuna- ja pirnisaak väga väike võrreldes 1993. aastaga, siis marjasaak oli sellel perioodil väga korralik.
Ploomidest valmistatakse: - magusaid toorsalateid, - soolaseid toorsalateid - kastmeid, - toortoitusid. Kuivatatud ploomid on tuntud mustade ploomidena. 42.Kirsside koristus- ja säilitusnõuded. Maguskirsside saak valmib jaanipäeva paiku. Koristusaeg kestab sageli augusti esimese nädala lõpuni. Varased hapukirsid hakkavad valmima juuli algul. Hilised augusti keskpaigas. Enne täisküpsust korjatud kirssidel puudub järelvalmimine. Poolvalminuna maha võetud kirsid jäävadki poolvalminuteks.' Kirsse koristatakse kuiva ilmaga. Märjalt korjatud viljad lähevad kergesti hallitama. Koristatakse käsitsi. Viljavarrega korjatud kirsid säilivad kauem. Neid on kergem transportida. Õrna konsistentsiga ja heledat värvi kirsse tuleb äärmiselt hoolikalt koristada. Kirsid korjatakse väikestesse plastämbritesse. Kallatakse seejärel ettevaatlikult
[4] Kui see olekski CCD suurim põhjustaja, siis oleks seda hälvet näha vaid talvekolooniates, mida toidetakse vastava toidulisandiga. Kahjuks on juhtumeid, kus siirupit ei ole kasutatud, nii et põhiliseks süüdlaseks seda ei saa pidada. Teised uurijad on väitnud, et põhjuseks on mesilaste liiga üksluine toitumine. Talvel söövad nad mainitud maisisiirupit, suhkrut või õietolmuasendajat. Suvel võivad nad tolmendada ainult kindlal saagil (näiteks mandlitel, kirssidel või õuntel). [21] Tänavusel aastal avaldatud uurimustöös leiti, et mesilased, kes olid tolmendanud erinevat liiki taimedel, olid tervema immuunsussüsteemiga kui need, kes olid toitunud vaid ühelt liigilt. Tervematel oli kõrgem ensüümi glükoos oksidaas tase. Autorite võimalik hüpotees oli, et CCD võib olla seotud taimede mitmekesisuse kadumisega.[22] Sarnaselt esitasid teised teadlased hüpoteesi, et mesilaste kindlal päevanormil hoidmine
· Tort ,,Liblikas" Tort valmistatakse ümmarguse või erikujulisena - liblikas. Kolm lehttaignapõhja liidetakse võikreemi ja keedise seguga. Pealmine pind kaetakse võikreemiga ja tort purutatakse üleni lehttaignapuruga. Kaunistatakse kreemi, sokolaadivigurite ja martsipanist kaunistustega. Lehttaignatordid vahukreemiga · Hollandi lehttaignatort Lehttaigen rullitakse lahti, lõigatakse kaks ringi läbimõõduga 28cm ja küpsetatakse 200 º C - di juures 20 - 30 min. Kirssidel lasta nõrguda, osa kirsivedelikku segatakse tärklisega. Ülejäänud kirsivedelikule lisatakse suhkur, vanilliin, kaneelikang, sidrunikoor ja kuumutada keemiseni. Lisada juurde mahlaga segatud tärklis, keeta tihedaks. Segada juurde kirsid, jättes ühe kaunistamiseks. Nüüd tõstetakse tordivormi üks küpsetatud lehttaignast põhi ja selle peale kirsid nii, et serv jääb 1 -1,5 cm laiuselt vabaks. 6
- toortoitusid. Ploome võib: - sügavkülmutada, - hapendada, - marineerida. Kuivatatud ploomid on tuntud mustade ploomidena. 12. Kirsside koristus- ja säilitusnõuded. Maguskirsside saak valmib jaanipäeva paiku. Koristusaeg kestab sageli augusti esimese nädala lõpuni. Varased hapukirsid hakkavad valmima juuli algul. Hilised augusti keskpaigas. Enne täisküpsust korjatud kirssidel puudub järelvalmimine. Poolvalminuna maha võetud kirsid jäävadki poolvalminuteks.' Kirsse koristatakse kuiva ilmaga. Märjalt korjatud viljad lähevad kergesti hallitama. Koristatakse käsitsi. Viljavarrega korjatud kirsid säilivad kauem. Neid on kergem transportida. Õrna konsistentsiga ja heledat värvi kirsse tuleb äärmiselt hoolikalt koristada. Kirsid korjatakse väikestesse plastämbritesse. Kallatakse seejärel ettevaatlikult
annaabi.ee 
