Viikingite mõju Euroopale Viikingite aeg oli täis vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Nad hoidsid Lääne- Euroopat hirmu all. Inimesed käisid palvetamas kirkutes, et kuhugi oma hirmu suunata. Viikingite retkedest eristatakse kahte teed- lääneteed, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased ning idateed, mis oli rootslaste esiisade sõidusuund. Lääneteed liikunud viikingite rünnakute alla langesid Inglismaa, Itaalia, Hispaania ja Portugal. Viikingite laastamistöö Lääne-Euroopas sai eriti laia ulatuse, sest sõideti mööda jõgesid sisemaale. Samuti langes 846 aastal normanide alla Pariis, mille
seoses ikkagi mõnel aastal langevad need samale päevale, mõnel aastal aga erinevale. Liturgiline värv on valge. Katoliikliku ja õigeusukiriku kombe kohaselt lõppeb ülestõusmispühadega (lihavõtetega) paast, võib taas süüa liha. Pühadetoit valmistati traditsioonikohaselt munadest ja piimast. Lõuna-Eestis oli kombeks nende pühade ajal püstitada kiik. Ülestõusmispühad on õigeusu kiriku suurim püha, samas kui jõulud on suurim püha katolikus kirikus ja protestantlikes kirkutes. Ülestõusmispühadele eelneb vaikne nädal. Eestis on ülestõusmispühadel mitmesuguseid, muuhulgas ka rahvapäraseid nimetusi: lihavõttepühad ehk lihavõtted, paasapühad, kevadpühad, munapühad, kiigepühad. Ülestõusmispühade Suur reede on punane kalendripäev ning sel päeval on inimestel töölt ja koolist vaba päev. On traditsioon ,,koksida" ja värvida kanamune. 2. Kirjuta lahti üks rahvapill. Parmupill on arvatavalt üks vanemaid muusikainstrumente maailmas. Ühel
18. sajandil 16. sajandi teisel poolel, peale Vene-Liivi sõda, toimusid suured muudatused Eesti alade territoriaaljaotuses. Põhja-Eesti jäi pooleks sajandik Rootsi võimu alla, Ida- Eesti aga Venemaa valdusesse, Saaremaa Taanile ning Lõuna-Eesti sai Poola, kus taastati katoliiklus. Protestantismi ja vastureformatsiooni omavaheline võitlus ja konkurents mõjusid soodsalt meie hariduselule. Protestantlikus kultuuris oli tavaline, et kõigi koolide õpilased pidid pühapäeviti kirkutes laulma. Pastor Georg Mülleri südameasjaks oli kirikulaulu olukorra parandamine, seetõttu asutas ta Pühavaimu kiriku juurde kooli (1600). Koolipoistele õpetati koraale ning nende hea esinemine kirikus pidi tõstma ka rahva huvi ja arusaamist kirikulaulust. Kogu 17. sajandi esimese veerandi vältel jätkus eestikeelse hariduse arengut soodustav võitlus kahe kiriku vahel, keskendudes peamiselt Tartusse. 1585. aastal
lapsemeelne. Kunstnikel on olnud terav pilk elunähtuste märkamiseks. On toodud välja inimhinge neid külgi, mis jäid tundmatuks varasema aja kunstile. 16. Milline seos oli romaani arhitektuuri ja skulptuuri vahel? Arhitektuuri peale paigutati reljeefid.Nt tavaline oli reljeefide paigutamine portaalikülgedele, ümarkaarsele viiluväljale.Reljeefe leidus ka siseruumis. II GOOTI KUNST 1. Mis laadi ehitistes avalduvad kõige selgemalt gooti stiili erijooned? Millised need on? Kirkutes,kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Gooti kiriku konstruktsioon meenutas hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad,tugikaared,vööndkaares ja võlviroided. 2. Võrdle omavahel romaani ja gooti basiilikat. Millised on nende ühisjooned ja mille poolest nad on põhimõtteliselt erinevad? Gootis võeti kasutusele teravkaared ja roidvõlvid. 3
sajandil. Gooti ajastu skulptuurid oli teel täisulikuma ja looduslähedasema kujutusviisi pole. Kujud olid sügavalt hingestatud ja elavalt loomulikes poosides. Taas tekkis ümarplastika nagu ka antiik ajal. Kuid enamik skulptuure olid siiski ehitistel seljaga vastu seina. Gootika ajastul armastati skulptuuridega erinevaid kirikuid ja katedraale kaunistada , näiteks katab Remsi katedraali ligi 2500 üksik skulptuuri. Mõningaid gootika skulptuure võib leida ka Tallinnast. Kuna gooti kirkutes olid ilmatu suured aknad ei jäänud õieti ruumigi seina maalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid ja vitraazid . Gootika ajastul aksutati erinevaid maali tehnikaid. Itaalias kasutati freskotehnikat, miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. Ning sammuti tähistab see Lääne-Euroopas ka nii nimetatud tahvelmaali sündi. Ka üks kuulus gooti tahvelmaal asub eestis Niguliste kirkus, mis kannab nime " Surmatants ". Gootsi stiilis ehitised
Huultele määriti mett, et muuta suu läikivamaks ja täidlasemaks. Moeka kahvatu näojume saamiseks pandi keha külge verekaane, ebasoovitavaid kehakarvu eemaldati kustutamata lubja pealemaalimisega. Näovärvi parandamiseks olid kasutusel vees lahustuvad värvid. Juuste blondeerimiseks kasutati segu, mis koosnes hennast, safranist ja vasikaneeriidest. Naiste seas olid väga laialt levinud salenemisvahendid MAALIKUNST Kasutati vitraazi või tahvelmaale, sest kuna gooti kirkutes olid suured aknad, siis ei jäänud ruumi maalidele Giotto (Itaalia), vennad Limbourgid (Prantsusmaa), Bernt Notke MUSTRID VÄRVID TÜPOGRAAFIA MÖÖBEL
Tekkis kirikulauluna ja on mitmetekstiline laul. Algselt kõlasid vaimulikud luuletekstid, mis olid ladinakeelsed. 3-häälsed. 9. Iseloomusta gooti motetti. I hääl prantsusekeelne, ilmalik armastuslaul. II hääl tavaliselt ladinakeelne vaimulik laul. III hääl tenor, ladinakeelne, gregooriuse koraal, vähe teksti, võidi mängida ka pillil. 10. Iseloomusta kiriku suhtumist motetizanrisse. 13. sajandi lõpul keelati motetizanr kirkutes, sest see oli keerukas ja tekst muutus arusaamatuks, mis ei täitnud enam zanri põhiülesannet ehk liturgilise teksti kandmist. Motettist sai kuni 15. sajandini vaimulike ja haritlaste seltskonnalaul. Seejärel jõudis see kirikutesse tagasi. Muusikateooria keskajal 11. Missugune oli muusika osa keskaegses koolisüsteemis? Oli kaks õppeaine tsüklit, mis koosesid seitsmest vabast kunstist. Muusika oli teises tsüklis koos loodusteadustega ning selles süsteemis oli ta kõrgeim ning suurima
EMAKEELDE ja inimesed pidid õppima LUGEMA. Poliitiline pool: kirikul oli palju maad ja varandust, mida taheti endale. 1521.a esimesed jutlustajad Riias 1523.a esimesed luterlikud jutustajad Eestis Kes olid jutlustajateks? · Tegemist oli KÄSITÖÖLISTEGA, kes luterlikus vaimus jutustasid, ag aka kohalikud katoliku vaimulikud. Linnades levis luterlus KIIRELT: astuti jõudsalt vastu nii preestritele kui ka munkadele. Rae otsustega kuulutati katoliku kiriku varad rae varadeks. Kirkutes ei jutustatud enam katoliku vaimus vaid luterlikus vaimus. Linnades toetas luterlust RAAD: käsitöölised ja kaupmehed. Toimu ka kirkute rüüste Tallinnas ja Tartus. Rüüstajateks oli linnarahvas, sest neile ei meeldinud, et kirikuisa on nii rikas. Läänimehed toetasid PIISKOPPE, sest kardeti TALURAHVA väljaastumisi (ebavõrdsus võiks ju neis pahameelt tekitada). Tegelikkuses 1530.aastatel kohalikud vasallid läksid üle luteri usku ja kui vasall on luteri
armulaud (kuhu kuulub vein ja leib), siis protestantlikus on selleks jutlus. On veel Vabakirikud, kus puudub kindel preester, kindel liturgia (jumalateenistuse kord on vaba). Üks varasemaid vabakirkikuid on Baptistid. -) Peasuunad/denominatsioonid/konfessioonid/kirikud: 1) Protestantlik (nt. Luterlik); 2) Rooma-Katolik; 3) Kreeka-Katoliklikust arenenud Õigeusk (nt. Vene Õigeusk); 4) Vabakirikud (nt. Nelipühad); 5) Satanistid; 6) Atheistid * Kultus Jumalateenistused toimuvad kas kirkutes või palvemajades. Traditsionaalselt on kirikud ehitatud risti põhiplaaniga, idast on sissepäes ja läänest väljapäes. * Jumalateenistuse komponendid: palvetamine (Meie isa palve); pühakirja jutlus; laul; sakramendid. -) Sakramendid toiming, millega vahendatakse jumala armu. Nt. Ristimine, armulaud, haiguste salvimine, abielu, vaimulik ordinatsioon, konfirmatsioon, patukahetsus. * Pühad Jõulud 25.12; 3'e kuninga päev, 12 päeva pärast jõule; Ülestõusmispüha 25.
Katoliku kiriku puhul on samamoodi mungad, nunnad, kloostrid traditsiooni edasikandjateks. Eripäraks on see, et preestriteks võivad olla ainult abiellumata mees. Tsölibaat pärineb 11.sajandist. Oluline roll on kloostritel ka ülikoolide loomisel. 1517. aastal lõi Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi usupuhastuseks. See oli protest, soov muuta kiriku tavasid. Viidati indulgentside müügile, aga võitlus toimus Piibli eest usu aluseks peab olema pühakiri. Protestantlikes kirkutes on ainult 2 skaramenti ristimine ja armulaud. Algupäraselt ei kavatsenud Luther oma kirikut rajada. Ühiskondlikud olud aga viisid uue kiriku tekkimiseni. 1523. jõudis luterlik reformatsioon ka Eestisse. Inimese lunastus sõltub Jumala armust, mitte inimese headest tegudest. Usupuhastuse järel hakkas tekkima erinevaid liikumisi: baptism juured asuvad 16.saj, rõhutas, et ristida tuleks täiskasvanud inimesi nende enda usu põhjal; metodism, adventism püha eluviis; jm
annaabi.ee 
