kajastatakse 5 jaan-ostukuupäev. Sünteetiline konto- kontod kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahalistes näitajates. Analüütiline konto-konkretiseeritud ja detailne arvestus nii naturaal-või töö ja rahalistes näitajates, Analüütiline konto annab detailset infot mingi sünteetilise konto kohta. Seosed-analüütiline ja sünteetiline: iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt mõlemale kontole, anal.kontol reg maj.tehing samale poole kuhu see kirjendati sünt.kontol. anal.kontode algsaldo peab võrduma sünt.konto algsaldoga, sama kehtib ka kreediti- ja deebetikäivete ning lõppsaldo kohta. Ühekordne kirjendamine: arvestusmoodus, kus maj. registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Ei ole võimalik teha sisemist kontrolli. Ilma varasid inventeerimata ei ole võimalik koostada bilanssi ja selgitada maj.tulemust. aluseks on võetud raha liikumine. Saavad kasutada ainult FIE'd kes kasutavad kassapõhist arvestust
poolele, kus ta asub bilansis(aktiva deebetis, passiva kreeditis); varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus asub algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastas poolele. Sünteetilise või Analüütline arvestus: Iga tehing tuleb kirjendata üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontode; Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetiliste kontode; Analüütiliste kontode algsaldode summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoge, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete ning lõppsaldo kohta. Sün.arvestus- e. varade ja kohustuste rahaline arvestus bilansikirjete järgi avatud kontodel. Analüt.arvestus.- e. varade ja kohustuste nii naturaalnäitajatest kiu rahas peetav detailne arvestus. Ühekordne kirjendamine: Arvestusmoodus, kus majandustehing registreeritakse avestusregistrites ainult üks kord. 1
algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode vahel) Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele Analüütilistel kontodel registeeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole Analüütiliste kontode algsaldo summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete ning lõppsaldo kohta. 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Ühekordne kirjendamine- Arvestusmoodus, kus majandustehing registeeritakse arvestusregistrites ainult üks kord Ei ole võimalik teostada sisemist kontrolli
Konkretiseeritud ja detailset arvestust peetakse analüütilisteks kontodel nii naturaal- või töö ja rahalistes näitajates ja seega annavad analüütilised kontod detailset informatsiooni mingi sünteetilise konto kohta. Seosed : Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele. Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole. Analüütiliste kontode algsaldo summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete lõppsaldo kohta. 14. Ühe ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Kahekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing
vahel). Sünteetiline arvestus – varade ja kohustiste rahaline arvestus bilansikirjete järgi avatud kontodel Analüütiline arvestus – varade ja kohustiste nii naturaalnäitajates kui sulas peetav detailne arvestus Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel on järgmised: 1. Iga toiming tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilisele ja vastavatele analüütilistele kontodele. 2. Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole. 3. Analüütiliste kontode algsaldode summa peab võrduma vastava sünteetilise konto algsaldoga. Sama kehtib ka deebetikäivete, kreeditikäivete ja lõppsaldo kohta. 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Eelised: sisemise kontrolli võimalikkus lihtne selgitada majandustegevuse tulemust võimaldab perioodiliselt bilansi koostamist 5
Konkretiseeritud ja detailset arvestust peetakse analüütilisteks kontodel nii naturaal- või töö ja rahalistes näitajates ja seega annavad analüütilised kontod detailset informatsiooni mingi sünteetilise konto kohta. Seosed : Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele. Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole. Analüütiliste kontode algsaldo summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete lõppsaldo kohta. 12) Ühe- ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Kahekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvetusregistris
Analüütilise arvestuse jaoks avatakse analüütilised kontod eraldi iga sünteetilise konto piires. Raamatupidamiskohuslane avab ühele sünteetilisele kontole nii palju analüütilisi kontosid, kui palju pn vaja. Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel: 1)Iga toiming tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilisele ja vastavalt analüütilistele kontodele. 2)Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole. 3)Analüütiliste kontode algsaldode summa peab võrduma vastava sünteetilise konto algsaldoga. Ühekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses See on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse raamatupidamisregistrites üks kord. Selliste andmete registreerimise moodust kasutades ei ole alati võimalik teostada arvestusandmete sisemist kontrolli ning ilma varasid inventeerimata koostada bilanssi ja välja tuua majandustulemust. Sisemise kontrolii puudumine ei
kombinatsioon; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile. Ettevõttes toimub raamatupdamise dokumentide säilitamine vastavuses raamatupidamis seaduse § 12-ga. Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Pikaajaliste kohustiste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist
ostjate lõikes. Analüütilist arvestust peetakse kõigi ostjate, tarnijate, tellijate, aruandvate isikute, riigi- ja omavalitsusorganite, töötajate, mitmesuguste muude deebitoride ja kreeditoride ning omanike lõikes. Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel: *iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele; *analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole; *analüütiliste kontode algsaldode summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete ning lõppsaldo kohta. 6.Kahekordne kirjendamine. Tekkepõhise arvestusega kaasneb majandustehingute kahekordne kirjendamine. Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodele kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osadena mitme) konto kreeditisse
annaabi.ee 
