...............................................................................................................7 6.Kokkuvõte................................................................................................................................8 7.Viidatud allikad........................................................................................................................9 1.Tutvustus Ekspress Grupp sai alguse 1989. aastal nädalalehega Eesti Ekspress, alates 1992. aastast kirjastatakse ka ajakirju ning nüüdseks on Ekspress Grupist saanud suurim trükimeedia kontsern Eestis - üle 60% Eesti elanikkonnast ja ligi 80% eestlastest on Ekspress Grupi toodete tarbijad. Ekspress Grupi põhiline tegevusala on ajakirjade kirjastamine.Ekspress Grupp kuulub Eesti suurimate meediaettevõtete hulka. Ettevõtte esmane registreerimine ettevõtteregistris toimus 27. septembril 1995 AS Avolemb nime all. Pärast ettevõtteregistri
töö käigus jõuti. Veel teadusartikkel sisaldab referaati, sisukokkuvõtet ja bibliograafiat. Teadusajakirja tunnused: · ajakirja sisu on kitsa teadusvaldkonna põhine; · ajakirjal on ISSN ehk ajakirja identifitseerimist võimaldav rahvusvahelinestandardnumber; · ajakiri on eelretsenseeritav; · ajakirjal on rahvusvaheline levik ja rahvusvaheline toimetuskolleegium; · ajakirja kirjastatakse rahvusvaheliselt tuntud kirjastuste, akadeemiliste institutsioonide, uurimisasutuste jne poolt; · ajakirja indekseeritakse/refereeritakse/avatakse täistekstidena rahvusvahelise levikuga andmebaasides); · teadusajakirjas ei avaldata reeglina kommertsreklaami. 5) Kui te töötate Internetiga, siis Te peate teadma Internetiallikate hindamise kriteeriumid. Et seda teada, teil on vaja vastata küsimustele selle kohta.
koole ja klasse Tseljabinski linnas ja oblastis, kuid tegelikult rahuldavad need ainult osade laste vajadused. 1942-1943 aastal lisandub veel 44 eestikeelset klassi, peamiselt esimest klassi umbes 550 õpilasega Tseljabinski, Sverdlovi, Orenburgi ja Kuibõ_evi oblastis ning Tatari, Tsuvasi ja Mari ANSV-s. 1942. Aastast töötab eestikeelne 7- klassiline kool Verhneuralskis. 1943. avatakse eestikeelne keskkool Jegorjevskis. Kirjastatakse õpikuid. Märkimist väärib esimene Nõukogude-aegne eestikeelne lugemik, Eesti lugemik keskkoolidele, ilmunud Moskva Võõrkeelse Kirjanduse Kirjastusel (1943), autorid Andresen ja Seilenthal. Lugemik algab seltsimees Stalini raadiokõnega nn Suure Isamaasõja alguse päeval, järgnevad Säre ja Karotamm oma kõnedega, siis tuleb kaasaegne nõukogude kirjandus,ei mingitki vihjet isegi Pu_kinile, vaid Gorki, A.Tolstoi, Ostrovski, Fadejev, kuid selle jäerel tuleb hea eesti klassika,
Lisad algavad esimese tasandi pealkirjaga (vt 4.1) LISAD, mis võib olla paigutatud esimese lisaga samale leheküljele (sel juhul ei jäeta lehekülje algusesse 72 pt tühimikku). Iga lisa alustatakse uuelt leheküljelt. Lisad nummer- 18 datakse ja pealkirjastatakse teise tasandi pealkirjana (näiteks Lisa 2. Küsimustik), 36 pt tühimikku pealkirja ette ei jäeta. Mitmeleheküljelise lisa järgmised leheküljed peal- kirjastatakse „Lisa 2. (järg)“. Lisade pealkirjad esitatakse ka sisukorras. Lisad .....................................................................37 Lisa 1. Kasutatud lühendid .......................37 Lisa 2. Küsimustik ....................................39 Kui lisana tuuakse tabel või joonis, on lisa pealkirjaks tabeli või joonise pealkiri. Viited allikale, samuti märkused ja selgitused tuuakse tavalises korras tabeli või joonise järel (vt 4.3
Läänemaailma TV seebioopereid ja filme peetakse üldiselt ebasobivaks. Indias kasvab satelliittelevisiooni populaarsus. TV-saatjaid on mitmesuguseid: BBC World Service, CNN, hindikeelne Zee-TV ja MTV ning üks riiklik telekanal. Hinnanguliselt üle 7 millioni majapidamise saab vaadata satelliittelevisiooni. Seetõttu on kannatanud tavaline riiklik televisioon. Kriitikud kardavad lääne ägedat pealetungi India väärtushinnanguile. Uusimaid ajalehti on Asian Age, mida samal ajal kirjastatakse satelliidi abil Londonis ning mis väidab, et on India esimene tõeliselt rahvusvaheline ajaleht. Indias ilmub 2280 päevalehte. Kokkuvõte Kuigi Indiat rõhub metsik vaesus on India siiski arenev riik. Indiast on tulemas praeguse aja ühed helgemad pead. Tulevikus võib sellelt maalt kindlasti suuri tegusid oodata. Kasutatud kirjandus 1. ,,Maailma Riigid" Suur väljaanne lk 62-64 2
Seni 10-aastane keskkool muudetakse 11-aastaseks, lisades kvalifikatsioonieksamiga lõppeva kutseõpetuse. See suund lõpeb 1964. a. Nõukogude võimu ajal ei pöörata tähelepanu puuetega lastele toimetuleku õpetamisele. Õpetuse ja kasvatuse eesmärk on tagada teatud teadmiste tase, integreerimine tavaühiskonda oli kõrvalise tähtsusega. Siiski algab eripedagoogika süvendatud uurimine Tartu Ülikoolis, hiljem ka Tallinna Pedagoogilises Instituudis; 1954. a. kirjastatakse eelnevatel aastatel koostatud kurtide aabits, mille üks eesmärke on kõne õpetamine. Kurtide aabits on muuseas veel poliitilisem kui tavakooli oma: tähtsal kohal on kolhoos, mänguasjad on sõjalise otstarbega (püss, punatähega kiiver), kuilapsed lähevad kalale, paistab eemalt punane lipp jne. 1958. aastal taasasutatakse klubide, raamatukogude, kõrgkoolide jne juurde esimesed rahvaülikoolid. Need alluvad Rahvaülikoolide Nõukogule, mis omakorda allub ENSV Rahvaülikoolide Nõukogule
4). Lisad paigutatakse kirjaliku töö lõppu. Lisad algavad esimese tasandi pealkirjaga (vt 4.1) LISAD, mis võib olla paigutatud esimese lisaga samale leheküljele (sel juhul ei jäeta lehekülje algusesse 72 pt tühimikku). Iga lisa alustatakse uuelt leheküljelt. Lisad nummer- datakse ja pealkirjastatakse teise tasandi pealkirjana (näiteks Lisa 2. Küsimustik), 36 pt tühimikku pealkirja ette ei jäeta. Mitmeleheküljelise lisa järgmised leheküljed peal- kirjastatakse „Lisa 2. (järg)“. Lisade pealkirjad esitatakse ka sisukorras. Lisad .....................................................................37 Lisa 1. Kasutatud lühendid .......................37 Lisa 2. Küsimustik ....................................39 Kui lisana tuuakse tabel või joonis, on lisa pealkirjaks tabeli või joonise pealkiri. Viited allikale, samuti märkused ja selgitused tuuakse tavalises korras tabeli või joonise järel (vt 4.3
2) suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid) 3) kasutatud kirjandus. VII Lisad sisaldavad tavaliselt materjali mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (n. küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi v. fotokoopiad). Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse, fotod all- kirjastatakse (kes v. mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on ori- ginaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. VIII Resümee e. ülevaade tööst (max 1 lk.), milles esitatakse peamised mõtted ja järeldused, millest on töös juttu. Samuti võib esitada olulisemad märksõnad. Kuna resümee eesmärgiks on töö olulisemate tulemuste lühitutvustus, siis võib neid lähtuvalt töö väljundist koostada nii eesti- kui võõrkeeltes
probleemidega kui osaleti rahvuslikus liikumises. Üheks erandiks teise aasta kriisi juures on Eesti Kirjameeste Selts, mis samal ajal jätkab tõusvad joones. Liikmeskond kasvab: 1872 43 liiget, 1875 164 liiget. Ka tegevus, millega Kirjameeste Selts silma paistis on aktiviseerunud. Selts hakkab välja andma oma aastaraamatut. Alguse saab Kirjameeste Seltsi raamatukogu ja muuseum. Samuti algne plaan tegeleda aktiivselt kirjastustegevusega on saanud hoogu juurde. Peamine, mida kirjastatakse, on õpikud. EKS saab Jakob Hurdale väljundiks, mille kaudu ta hakkab veelgi aktiivsemalt koguma ja uurima vanavara. Seda ei olnud võimalik teha üksinda, aga selleks tekib talle korrespondentide ehk rahvaluule kogujate võrk. Samal ajal hakkab silma, et on tekkinud mitmesugused meestevahelised kriisid ja vastuolud. Üheks selliseks vastuolude allikaks saavad baltisakslased, kes üsna teadlikult võtavad ette katse rahvuslikku liikumist lõhestada. Hakatakse püüdma
annaabi.ee 
