algul suhtusin sellesse eelarvamustega. Karl-Martin Sinijärvel on ilmunud kaheksa isiklikku luulekogumikku ja koos teiste autoritega mitmeid ühiskogumikke. Ta moodustas koos Kauksi Ülle, Valeria Räniku, Sven Kivisildniku ja Jüri Ehlvestiga kirjandusrühmituse Hirohall ning lõi ka kaasa Tartu etnofuturismi liikumise algatamises, mille nimigi on algselt tema mõte. Kirjandusuurija Piret Viires näeb Sinijärve pikas luuletajakarjääris üleminekut esimestest sürrealistlikest, futuristlikest ja rockitaustalistest luuletustest ning keeleeksperimentidest argisemate ja isiklikema luuletuste poole ehk „mässumeelt ja ajastutevahelist intertekstuaalset mängu asendab tüdimus või nostalgia”. Avangardistliku ja terava väljenduslaadi kõrval on Sinijärve paelunud ka minimalistlikud luulevormid, meeleolukirjeldused ja armastusluule.
Kuid kõik vormi puhul kasutatavad ruumi-analoogiad on olulised ses mõttes, et nad ainult tunduvad olevat analoogiad: tegelikult sobitatakse vormi mõistesse seejuures staatiline tunnus, mis seostub tihedasti ruumilisusega.»9 Idee ja struktuuri suhte näitlikustamiseks on sobivam ette kujutada elu kui terviku ja eluskoe keeruka bioloogilise mehhanismi seost. Elu, mis moodustab elusorganismi põhitunnuse, on mõeldamatu väljaspool tema füüsilist struktuuri, on selle süsteemi funktsioon. Kirjandusuurija, kes loodab tabada ideed, mis on lahti rebitud autori maailmamodelleerimise süsteemist, teose struktuurist, meenutab idealistist teadlast, kes püüab elu eraldada sellest konkreetsest bioloogilisest struktuurist, mille funktsiooniks elu on. Idee ei peitu mingis, isegi õnnestunult väljavalitud tsitaadis, vaid leiab väljenduse kogu kunstilises struktuuris. Uurija, kes seda ei mõista ja otsib ideed üksikuist
*ideoloogia ei väljendu mitte ainult teose sisus, vaid ka vormis - realistlik väljendus, võimaldab paremini väljendada ajastu majanduslikke ja ühiskondlikke ebavõrdsusi. *nn.eksperimentaalne kirjandus - keskendub üksikisiku teadvusele. Paljud marksistlikud kirjanikud aga ka hindavad sellist vormi, kuna fragmenteeritud esitamine, võõrandumine viitab inimese võõrandumisele kapitalistlikus ühiskonnas. Mida uurib kirjanduses marksistlik kirjandusuurija *kas teos toetab kapitalistlikke, imperialistlikke või teatud klassiväärtusi? *kas teos kritiseerib ......väärtusi? Kuidas tekst sellist ideoloogiat paljastab ja õhutab kriitikat? *kas teos toetab nii marksismi kui ka kapitalismi ning imperialismi? Seega, kas teoses on ideolooogiline vastuolu? *kuidas peegeldab teos kirjutamise/sündmuse toimumise ajaperioodi ühiskondlikke tingimusi ja kuidas on need seotud klassivõitlusega? Feministlik kirjandusteooria. Feminismi põhilähtekohad.
Inimteadvuse määravad ideoloogiad: väärtused ja hoiakud, mille kaudu tajutakse ja seletatakse reaalsust. Marksism ja kirjandusteadus: Kirjandusteos ei eksisteeri ajatus esteetilises sfääris. Teos tugevndab lugejas ideoloogia mõju, mida ta esindab. Teos kutsub lugejat üles valitsevat ideoloogiat kritiseerima. Ideoloogia nii sisus kui vormis on realistliku väljenduslaadi eelistamine 53.Mida uurib kirjanduses marksistlik kirjandusuurija (küsimused, vt.viimane slaid) Marksistlik kirjandusuurija uurib: a) Kas ja kuidas kirjandusteos toetab (teadlikult või alateadlikult) kapitalistlikke, imperialistlikke või teatud klassiväärtusi? 25 b) Kas teos kritiseerib kapitalismi ja imperialismi? Kuidas tekst sellist ideoloogiat paljastab , kuidas kutsub üles rõhuvate ühiskondlik-majanduslike jõudude kriitikale? c) Kas tekst on ideoloogiliselt vastuoluline, st et toetab nii marksistlikku kui
aega. Ta oli üks vähestest, kes suutis poliitilises luules ja tellimistöödes lüüa meeldejäävat ja isikupärast. 16. Arbujate tegevus ja looming. Arbujad Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Mart Raud. Arbujad olid vaimulähedased. ,,Arbujad" on üks mõjukamaid luuleajaloos avaldatud luuleantoloogia, mille koostas 1938.a tollane kirjandusuurija Ants Oras, kes tahtis noorema Eesti luule koondada. Ants Oras on säravaid kirjandusuurijaid, kes 20. sajandi jooksul üldse on olnud. Oli ka tõlkija. Sai alguse suur klassikaline tõlketraditsioon. Betti Alver tõlkis Puskini ,,Jevgeni Onegini" eesti keelde. ,,Arbujad" pole ainult raamat, vaid ka esteetiline ühtsus ja seltskondlik ühisosa, rühmituslik meeleolu. Suurem osa seltskonnast on seotud 1930ndate Tartu ülikooliga. Kolmnurk tipud: ülikooli peahoone, Werner, Kolme koopa kohvik
1) ajalooline proosa ajaloolise Tallinna kujutaja 2) kirjutab märkimisväärsel määral psühholoogilist romaani, nt "Ohvrilaev". Realistlikule põhikihi annab sümboolse mõõtme alltekst, mis on tuletatud kreeka ja juudi mütoloogiast 3) Üks olulisemaid näitekirjanikke paguluses 4) lasteraamat "Minni ja Miku", millest räägib Briti kirjandus Ain Kalmus kirjanduslikult orienteeritud oma spetsiifiliste taustade kaudu. Arvo Mägi Herbert Salu üsna tuntud kirjandusuurija ja kultuuriloouurija ja mingil moel selle kõrval sündis ka osa tema kirjandusest ja kultuuriloolise sättumusega need tekstid on. Arved Viirlaid 1952 "Ristideta hauad" räägib peaasjalikult sõja lõpu aegadest Ilmar Talve (1919-2007) Oli Rootsis, aga 50ndate lõpul läks Soome ja sai 60ndatel Soome rahvateaduse professoriks. Rahvateaduse kujundaja ja rajaja Soomes. 1952 "Maja lumes" 1959 "Juhansoni reisid" 1988 "Maapagu" see, mis sündis Eestis pärast 1905. a revolutsiooni
Kõige aktiivsem kriitik paguluses. Ta jõudis küllalt palju kirjutada ka ilukirjanduslikku loomingut. Selle suure tekstimahu juures on ilmselt kõige esileküündivam ,,Karvikute kroonik" neljaosaline romaanisari, mis ilmub 1973. aastal. Ta ambitsioon on teha suur panoraam ja see panoraam on ka ajaliselt suur võtab ette 700 aastat ja kirjutab neljas osas selle läbi. Kroonikalikkus peab ka mängu tulema. Herbert Salu Ajaloolise teemaga seoses tähelepänuväärne autor. Ajaloo- ja kirjandusuurija. Ilukirjanduslikku loomingut võib vaadelda ka kui uurijatöö kõrvalsaadust. Tal on väga hea ajalootundmine suudab mingit ajaloolist maastikku väga reaalselt välja joonistada. Arved Viirlaid · 1952 Ristideta hauad (kaheosaline romaan) Ta saab kuulsaks kahtlemata proosaloominguga, mis peegeldab ajaloo lähüsndmusi. Otseselt ei saa võtta kui ajaloolist romaani, sest tegevusaastad ,,Ristideta hauad" on prkatiliselt olevikus ('44-'46)
annaabi.ee 
