ebavõrdset seisundit ühiskonnas, mitte ei peegelda naiste elurealiteete. ● Miks on sugu nii olnuline ? vast: ● Kuna sugu on alati kohal olev nähtus ● soo mõiste on universaalne ● kõikide kultuuride kesksemaid jooni. ● On kirjutatud eelkõige meeste poolt, valdavalt on peategelased meessoost ning ka suunatud meessoost lugejale. Naised on kõrvaltegelased, teisese positsiooni omaksvõtjad. ● Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud ? Paljastavad eelpooltoodud väidete toimimist kirjandusteoses ja kriitikas. Kriitline pilk kaanonile, naisautorite toomine kaanonisse. ● Uurivad naiskirjanike loomingut, traditsioone (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoritest). Enda asetamine traditsiooni, on üsna raskesti tehtav, kuna sageli näevad naised ise oma eelkäijatena mehi. ● Huvi ja soov tuua avalikuse ette naiskirjanikke. ● Uurivad kuidas loevad mehed ja naised.
Postmodernism on modernismi edasiarendus. Põhitunnusteks on erinevuste esiletõstmine . Lähtutakse seisukohast, et ei saa olla universaalset teadmist . Üheks postmodernismi võtmesõnaks on mäng, kuigi parimaid kirjanikke liidab veendumus, et kirjutamine on midagi enamat kui mäng . Postmodernism otsib võimalusi suuremaks eluläheduseks , akadeemiline ja tõsifilosoofiline kunst annab teed kergemale kirjutuslaadile . Postmodernismi sünniajaks peetakse 20. sajandi 60. 70. aastaid. Kirjandusteoreetikud peavad postmodernismi liiga pinnapealseks , sest tihtipeale ei ole tekst üheselt mõitsteav, see on seotud tsiteerimise, viitamise, iroonia ja paroodiaga.
Retsensioon August Gailit ,,Ekke Moor" Inimese teekond ruumis ja ajas on romaanikunsti üks põhilisi ainealasid. Nii väidavad mõnedki kirjandusteoreetikud ning pole põhjust selles kahelda. Gailiti romaanil on väga sobiv alapealkiri ,,Teekond lahtiste allikate juurde" , sest sümboolne allikate otsimise mõte kõlab juhtmotiivina läbi kogu raamatu. Tervikuna jõudis ,,Ekke Moor" lugekate kätte 1941. aasta lõpul. See rahu ajal kavandatud optimistliku põhiheliga romaan sai raamatuks sõjamürina keskel, kus seda teost loeti kui kaotatud lapsepõlve mälestust ja kaja.
ühiskonna ajaloo kirjutaja kohale Vooludest Realism vastandus oma eelkäijale romantismile Kirjandusteaduses käsitletakse romantismi ja realismi kui kunsti ja kirjanduse põhisuundumusi. Tegelikus loomingus jääb suundade või voolude vaheline piir siiski pigem tinglikuks ja nii põimusid mõlemad kirjandussuunad omavahel kogu 19. sajandi vältel. Tunnused Kirjandusteoreetikud on esile toonud järgmisi realismi tunnusjooni: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest täpne, usutav, elutruu miljöö sündmustiku asjalik, rahulik kulg teoste ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüsi objektiivsus Tunnused omavahelisi suhteid õpitakse tundma kogemuste kaudu ü hiskondlike olude kriitiline käsitlemine
maskuliinsus ja feminiinsus on ebastabiilsed kategooriad, mis varieeruvad kultuurilistel ja ajaloolistel perioodidel Kuigi feministlikku kirjandusteooriat on tihti kirjeldatud lihtsalt kui naisõiguslaste põhimõtete ja tehnika kasutamist analüüsides tekstuaalselt soolist tähendust, on feministide definitsioon soole ja feminismile läbinud palju muutusi alates varastest 1970ndatest. Omaks võttes juba olemasolevad feministide perspektiivid ja rakendades neid uuel viisil, muudavad kirjandusteoreetikud neid luues seega aina laiemat uurimisala. 768 6 http://www.glbtq.com/literature/feminist_lit_theory.html 7 http://en.wikipedia.org/wiki/Feminist_literary_criticism 8 ,,A History of Literary Criticism" M. A. R. Habib (lk 667-671) 9 3. 1. Feministliku kirjanduskriitika rakendamine Selleks, et uurida kirjandust feministlikust aspektist tuleb kõigepealt mõista feministide
• Kavatsuslik: kirjeldada probleemi, mida arvatakse, et kirjanik on tahtnud rõhutada. • Tundmuslik: seotud emotsionaalsusega, mida loetu lugejas tekitab. • Lähilugemine e eksplikatsioon – detailne ja nüanssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus. Feministlik kirjandusteooria. Feminismi põhilähtekohad. Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud? Kuidas mõista Virginia Woolfi lugu Shakespeare’i õest („Oma tuba“ lk 184-187, ÕIS) • Põhilähtekohad: 1)lääne tsivilisatsioon on valdavalt patriarhaalne 2)naine peab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks võtma patriarhaalse ideoloogia. Tulemus: oma soo alahindamine ja allumine meeste võimule 3)naine kui „teine“, kui mehel põhineva vormi negatiivne poolus
ilukirjandus ja ,,kolekirjandus". Moes on ka ulmekirjandus kui nüüdisaegne müüt, mis kannab tänapäeva inimkonna kartusi ja lootusi. Postmodernismi sünniajaks peetakse 20.sajandi 60.-70.aastaid, moeterminiks kujunes see 1980ndatel. Kõige üldisema definitsiooni kohaselt aga võib postmodernistliku kirjanduse hulka arvata kogu Teise maailmasõja järgse uuendusliku kirjanduse. Postmodernismi ainuomaste tunnuste suhtes pole välja kujunenud üksmeelt. Valdavalt on kirjandusteoreetikud seisukohal, et postmodernismi iseloomustavad info pinnapealsus, tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute, aga ka käibetõdede eiramine; eklektilisus (postmodernism kasutab eelnenud stiilide ja voolude kogemusi), aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine, intertekstuaalsus (uue teksti loomiseks kombineeritakse vanu uuel viisil), teemade ja jutustuse katkendlikkus; nihestatus ning sihipärane väljamõeldis;
Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: *kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena (iseseisev verbaalne objekt) *põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel *tekst on kordumatu orgaaniline tervik: komponendid on sõnad, kujundid, sümbolid, mitte tegelased, süžee ega ideed. Feministlik kirjandusteooria. Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud? Kuidas mõista Virginia Woolfi lugu Shakespeare’i õest („Oma tuba“ lk 184-187, ÕIS) Lähtekohad: * valdavalt patriarhaalne lääne tsivilisatsioon, patriarhaalse „ideoloogia“ pealesurumine ühiskonnas, kus valdav osa avalikku sfääri puudutavaid otsuseid tehakse meeste poolt, juurutades alateadvusesse eeldused meeste üleolekust. Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu alahindamine.
Rahvuskirjanduse ajaloo puhul on selleks tegelaseks Eesti rahvuskirjandus. Kirjanduse ajalugu peegeldab ka ajastuvaimu. Kirjanduse jaotus: Euroopas alustatakse antiik-kirjandusest, siis tulevad keskaeg, renessanss, modernism, post-modernism jne. 19saj. on tekkinud ka vähemusgruppide kirjandusajalood nt. Naiskirjandus 19saj, Briti geide kirjutuste ajalugu jne. Seal on teemaks pigem identiteedi teema oma loo ja narratiivi kujundamine. Viimasel ajal on kirjandusteoreetikud uurinud kirjandusajalugusid nagu White uurib ajalugusid.. (?) David Perkins ,,Kas kirjandusajalugu on võimalik?" Kirjeldab erilisi retoorilisi malle millega kirjandusajalugu on kirjeldatud. Asi lõppeb õnnelikult modernism. Kuhu teha algus ja lõpp-punkt? Sündmus tuleb võtta elust. Miks on kuskilt alustatud ja lõpetatud? Võimalik, et see on määratud ka konventsioonina on alustatud mingit perioodi kuskilt lugema, kõik teised loevad ka. Saksa romantism 18saj
ebavõrdset seisundit ühiskonnas, mitte ei peegelda naiste elurealiteete. Miks on sugu nii olnuline? Kuna sugu on alati kohal olev nähtus, lisaks soo mõiste on universaalne ning on kõikide kultuuride kesksemaid jooni. Kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel ideoloogial. On kirjutatud eelkõige meeste poolt, valdavalt on peategelased meessoost ning ka suunatud meessoost lugejale. Naised on kõrvaltegelased, teisese positsiooni omaksvõtjad. 56.Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud? Paljastavad eelpooltoodud väidete toimimist kirjandusteoses ja kriitikas. Kriitline pilk kaanonile, naisautorite toomine kaanonisse. Uurivad ka naiskirjanike loomingut, traditsioone (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoritest). Enda asetamine traditsiooni, on üsna raskesti tehtav, kuna sageli näevad naised ise oma eelkäijatena mehi. Huvi ja soov tuua avalikuse ette naiskirjanikke. Uurivad kuidas loevad mehed ja naised.
annaabi.ee 
