Näidendi arvustus Pygmalion Teose autoriks on iirlasest Bernard Shaw. Ta oli näitekirjanik ja üheks London School of Economics asutajateks. Tema oli ainuke inimene keda on kunagi premeeritud nii Oscari kui ka Nobeli kirjanduspreemiaga. Shaw oli 56 aastane kui kirjutas nende auhindade võidu teose ''Pygmalioni.'' Näident mida esitas Tour De Force Theatre Company etendati Salme Kultuurikeskuses ning lavastajaks oli Peter Joucla. Ta õppis Performing Arts Londonis ning on töötanud ennem täielikult teatrile pühendumist nii õpetaja kui ka lektorina ülikoolis. Saali valik oli ideaalne. Ruum oli vana võitu ja lava väike mis tegi õhkkonna hubaseks ning lisas soojust sellele ajastule.
Oma meisterlikkusega oli ja on Shaw eeskujuks kõikidele, kes tahavad käsitleda draamas tõsiseid teemasid. Shawki stiil väljendub lugupidamatuses traditsioonide ja põlguses kehtiva moraali vastu, hulluks ajavas enesekindluses, satiirilises huumoris, võitluses ebapopulaarse eest ja üllatavas elujõulisuses. Teosed Shaw kirjanikutee algas vaevaliselt ja aeglaselt, kuid kulmineerus 1925. aastal Nobeli kirjanduspreemiaga millest ta küll loobus. Shaw on kirjutanud ühtekokku 50 näidendit ning osa neist on saanud klassi kaks. Oma esimest näidendit nimetas shaw ebameeldivateks, sest need ei meeldinud konservatiivsele Londoni publikule, kes tundis end puudutatuna: Leskmeeste majad (1892) Mrs Warreni elukutse (1893) Seelikukütt (1893) Meeldivatest näidenditest loobus autor teravatest sotsiaalkriitilistest rünnakutest,
,,Tahtamaa" (2001) 2.4. Näidendid Jaan Kross on ise kirjutanud 2 näidendit: ,,Doktor Karelli raske öö" ning ,,Vend Enrico ja tema piiskop". Jaan Krossi mitmest romaanist on tehtud näidendeid. Lavastajaks on olnud Mikk Mikiver. 1984. aastal esietendus Draamateatris ,,Keisri hull", 1991. aastal Soome rahvusteatris ,,Doktor Karnelli raske öö", 2000. aastal Draamateatris ,,Vend Enrico ja tema piiskop". (Soopan, 2007) 3. TUNNUSTUSED Neljal korral pärjati Krossi Virumaa kirjanduspreemiaga 2006. aastal sai Kross pikaajalise ja väljapaistva loomingulise tegevuse eest riikliku kultuuripreemia. Sama preemia sai ta veel 1998. aastal ,,Paigallennu" eest ning 1994. aastal oma elutöö eest. (Post, 2007) Alates 1993. aastast on Eesti Kirjanike Liit esitanud Jaan Krossi peaaegu igal aastal Nobeli kirjandus-auhinna kandidaadiks. Paraku Jaan selle auhinna laureaadiks ei saanud. (Tuulik, 2008) Neljal korral võitis Jaan Kross Friedebert Tuglase novelliauhinna. (Jõevere, 2007) 1989
,,Tabamatus" (1993) ,,Mesmeri ring" (1995) ,,Paigallend" (1998) ,,Tahtamaa" (2001) Jutustused: ,,Mardileib" (1973) ,,Kolmandad mäed" (1975) ,,Taevakivi" (1975) ,,Kajalood" (1980) ,,Ülesõidukohad" (1981) ,,Silmade avamise päev" (1994) Näidendid: ,,Doktor Karelli raske öö" (2000) ,,Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) Mälestusteosed: ,,Kallid kaasteelised" (2003) ,,Kallid kaasteelised II" (2008) TUNNUSTUSED Neljal korral pärjati Kross Virumaa kirjanduspreemiaga. 1994. aastal sai ta elutöö eest riikliku kultuuripreemia. Sama preemia sai ta veel 1998. aastal ,,Paigaltlennu" eest ning 2006. aastal pikaajalise ja väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Alates 1993. aastast on Eesti Kirjanike Liit esitanud Jaan Krossi peaaegu igal aastal Nobeli kirjandus-auhinna kandidaadiks. Paraku Jaan Kross selle auhinna laureaadiks siiski saanud ei ole. Neljandal korral võitis Kross Friedeberg Tuglase novelliauhinna. 1989
prantsuse keele ja kultuuri mõju. Maeterlinck ise kirjutas oma teosed prantsuse keeles. Maeterlinck lõpetas Genti ülikooli õigusteaduskonna 1885. aastal. Juba järgmisel aastal oli ta Pariisis ja tutvus sümbolistlike luuletajatega. 1896. aastast alates elas kirjanik peamiselt Pariisis. 1919. aastal sai tema alatiseks elukohaks Vahemere- äärne ja Itaalia piiri lähedane Nice. Maurice Maeterlinck oli Prantsuse ja Belgia Akadeemia liige. Nobeli kirjanduspreemiaga pärjati ta 1911. aastal. Kirjandusse tuli Maeterlinck 1889. aastal lüürikuna. Samal ajal kirjutas ta esimese draama "Printsess Maleine", mis algul ei äratanud mingit tähelepanu ja väikest tiraazi ei müüdud ära. Kuid peagi tuli ootamatu pööre. Maeterlincki kaasmaalane, tuntud luuletaja Georges Rodenbach saatis näidendi Mallarme`le ja tollelt omakorda sattus see mõjuvõimsa ning küünilise kriitiku Octave Mirebau kätte. Vastu ootusi avaldas
Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Maimu_Berg 18.11 2011 2. Berg M. 1994 ,,Nemad" Tallinn: ,,Tänapäev" Lisa Maimu Berg on eesti kirjanik, kriitik ja poliitik. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1968. Aastal eesti filoloogina ja 1986. Aastal ajakirjanikuna. On töötanud ka Soome Instituudis kultuurisekretärina. Maimu Berg debüteeris 1969. aastal ajakirjas Noorus Leen Kaiste nime all. Maimu Bergi on tunnustautd 2000. Aastal Tammsaare-nimelise kirjanduspreemiaga ning alates 2010 aastast on ta Soome kirjanike liidu auliige. Ta on pärjatud mitmete auhindadega: Koosmeele auhind, Aleksander Kurtna nimeline auhind. Lisaks on tal eelnevatest aastatest veel teisi teenetemärke nagu Valgetähe V klassi ja Tallinna teenetemärk. Eduka kirjanikuna on tema teoseid tõlgitud inglise, prantsuse, saksa, rootsi, soome, vene, läti, hollandi keeltesse. Tema teoste hulka kuuluvad "Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal" (1987, romaanid, Eesti
Viimistletud kolmeosalise romaanina anti see välja 1936. aastal Tartus Eesti Kirjastuse Kooperatiivi poolt. Originaaltrükis oli 539 lehekülge. Teose kordustrükid on välja andnud 1942 Tallinnas Eesti Kirjastus, 1947 Vadstenas kirjastus Orto, 2003 Tallinnas kirjastus Leksiko ja 2005 Madridis Mediasat Group. Viimane väljaanne kuulub sarja "Eesti Päevalehe raamat" ja Eestis levitas seda Eesti Päevaleht. Mais 1937 autasustati Albert Kivikat romaani "Nimed marmortahvlil" eest riikliku kirjanduspreemiaga. Elades paguluses Rootsis, jätkas Albert Kivikas romaanile "Nimed marmortahvlil" järgede kirjutamist. 13 "Nimed marmortahvlil II" keskendub tagalaelule Vabadussõja aastatel. Vabatahtlike sõjategevus on nüüd esitatud taustamaterjalina, mitte enam keskse tegevustikuna. Peategelasest Henn Ahasest on saanud staabikirjutaja, kelle tõeliseks kireks on kirjandus
Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja, Aasia ja Aafrika Kirjanikega Sidemetepidamise Nõukogu Komitee liige. 1953 aastast on ta Usbeki naisteajakirja "Saodat" toimetaja. (1953-80) Pärast seda, kui abikaasa 1944 autoõnnetutses hukkus, pühendas end vaid ühiskondlikule tääle ja luuletamisele. Alustas luuletamist 15-aastaselt, esimene luulekogu ilmus 1932. PärTuntud kogu maailmas. Poetessi on autasustatud rahvusvahelise kirjanduspreemiaga "Lootos" ning J. Nehru nimelise India Kirjanduspreemiaga. Usbeki rahvaluuletaja 1965. Zulfija luulelooming on traditsioonipäraselt vormikindel. Eesti keeles on ilmunud L. Seppel-Ehini tõlkes tema luulevalimik. Kirgiisi kirjandus Poeesia. Algul prevaleeris akõnnipoeesia. Akõnnid Toktogul Satõlganov81 (1864-1933; ,,Epohh", ,,Raskest minevikust"), Togolok Moldo82 (1860-1942; Poeem ,,Vabadus", 1916. aasta sündmustest), ülistasid nõukogude võimu
annaabi.ee 
