tamata romaani «Ameerika», «Protsess» ja «Loss» on ilmunud postuumselt. Olulisemad eesti keeles avaldatud teosed: Franz Kafka «Ameerika. Protsess. Loss» (Tallinn: Eesti Raamat 1987). Franz Kafka «Hiina müüri ehitamisel. Kõik lühemad ja lühilood» (Varrak 2002). Mõneti põhjendatud on pidada Kafkat just lühivormide meistriks, ning vastandada tema teravas, kujundlikus, kohati ka absurdses stiilis jutte lõpetamata jäänud romaanidele, mille avaldamisele ta ka ise vastu oli. Kirjanduslooliselt on Kafka positsioon erandlik. Oma tunnus- joontelt võiks tema loomingut seostada kirjandusliku eksistentsia- lismiga kuid see tekkis liikumisena alles tunduvalt peale Kafka surma, ning oli hoopis ise temast mõjustatud. Samal põhjusel on Kafka puhul raske rääkida «maagilisest realismist», lisaks teeb sellise määratluse laialivalguvus selle kasutamise mõttekuse peh- melt öelda küsitavaks. Õigusega on märgitud sümboli ja allegoo-
sajandi algul pigem hajuv vool, asendudes modernismiga, mis oma kanda igas kirjandusvallas kinnitas. Modernism tekkis maailmavapustuste mõjul. Modernismi mõiste osas on palju lahkarvamusi. Ühelt poolt peavad modernismiks 20. sajandi I poole Euroopa kirjanduses tekkinud eksperimentaalseid ja avangardseid voole, nagu sürrealism, dadaism, futurism, ekspressionism. Neid voole arendasid eelkõige luuletajad ning nimetatud vooludel on palju ühisjooni. Teiselt poolt lähenetakse modernismile ka kirjanduslooliselt, määratledes voolu algusajaks umbes 1910. aastat (mil tekkis futurism) või 1890. aastat (mil tekkis sümbolism), kuid ühisel meelel ollakse lõpp-piiris Teine maailmasõda. Nagu ei olda modernismi defineerimises päris ühel nõul, esines ka voolu sees lahknemisi: elutunnetuslik ehk sotsiaalne modernism ja avangardism, mis mitte ei vastandu teineteisele, vaid pigem põimuvad. Modernistlik kirjandus järgib arusaama, et teos on kirjaniku väljamõeldis: autor loob teose sisu ja vormi oma
Lüürikuna kerkis esile humanist Angiolo Ambrogini, luuletaja nimega Angelo Poliziano. Firenze humanist Luigi Pulci sai oma rahvuslikult koomilise poeemiga ' Suur Morgante' rüütlieepika rajajaks itaalia kirjanduses. Proosas kuuluvad sajandi suurimad saavutused Napoli humanistidele. 1476. aastal avaldas Masuccio kogumiku 'Novellino'. See Dekameroni jäljendav teos on quattrocento parim novellikogu. 16. sajandi cinqucento jaguneb kultuuri- ja kirjanduslooliselt kahte vastakasse ajajärku. Sajandi esimene pool oli Itaalia renessansi õitsenguaeg, teine pool aga selle loojak. Sajandi teisel poolel sattus suur osa Itaaliast Hispaania ülemvõimu alla. Vahetu hoobi vaimuelu vabale arengule andis kiriku vastureformatsioon, mille sanktsioneeris Trento kirikukogu. Paavst kehtestas range tsensuuri kirjanduse üle. 1559 seati sisse Keelatud raamatute indeks, kuhu sattus arvukalt humanistide teoseid
mateeria ja vorm, mis on vastavuses aktuaalsuse (tegelikkuse) ja potentsiaalsuse (võimalikkusega). Lisaks jaotab ta asjad loomulikeks (taimed jne) ning kunstlikeks ehk inimese poolt valmistatud asjadeks. Aristotelese järgi on õnneliku elu eelduseks inimese enda teatud omadused ja nn loomutäius, täpsemalt mõistuslik ja eetiline loomutäius. Viimane kujutab endast oskust valida kuldne kesktee asjade vahel, mis iseenesest pole head aega halvad. Kirjanduslooliselt on kõige olulisem ilmselt Aristotelese teos ,,Luulekunstist", mis käsitleb süstemaatiliselt poeesia probleeme. Aristotelese poeetika argumentatsioonis on mitmeid hüppeid ja vihjeid ning ka ristviiteid teistele teostele. See käsitleb luuleteoreetilisi põhimõtteid, näiteks ,,mimesist", tragöödia mõistet, struktuuri, sesot mütoloogiaga ja keelt ning eepost. Aristotelese järgi on kõige olulisemaks zanriks tragöödia. Kõige enam rõhubki Aristoteles aga just mimesisele ning
alge tema loomingus). Vana, suure ilusa luulega seostuvad: Kalle Käsper (klassikalise lihvitud vormiga. Huvitav segu ilusast andunud hoiakust, armastusluule, kuid samas ka inimlikke alatoone). Indrek Hirv (,,Hingekiri" (2013). 90ndatel oli kõige järjekindlam vormimotiveerija, rangest vormist kinnipidaja luules). Tõnu Õnnepalu alguses loodussõbralik luuletaja. 1980-90ndate vahetusel hakkas silma midagi enamat. Hirv ja Õnnepalu estetiseeriv joon. Olulisem kirjanduslooliselt mõlemad lähtuvad 19.saj lõpu ja 20.saj alguse sümbolistlikust traditsioonist. Doris Kareva, Rein Raud, Mats Traat, Eeva Park, Andres Ehin, Ene Mihkelson (Mihkelsoni poeetika on allegooriline varemete- poeetika, öeldu pinna all tungleb ajalugu, mille surve ja jõud muudab teksti ruumiliseks), Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo, Toomas Raudam, Jüri Talvet, Reet Sool, Katrin Väli (Katrin Hallas), Karl Martin Sinijärv, Jaan Malin, (:) kivisildnik, Hasso Krull
Valton sel ajal kui rahvuslikud motiivid tugevnevad 80ndate algul, avaldab kõige radikaalsema proosateksti "Arvid Silberi maailmareis" 1. variant 1981, 1984 uus variant. Rõhutatult realismist kaugenemine. Üleminek hilisemale loomingujärgule 80ndate lõpus, "Masendus ja lootus" 1989, peegeldab Siberi aegade kogemusi. 90ndad ja nullindad - liigtootmine. Kvaliteet langeb. 60ndate teine pool - 80ndate teine pool - lühiproosa kirjanduslikus keskmes, kirjanduslooliselt suhteliselt vääramatu tõsiasi. Mats Traat. s. 1936. Tartumaalt. Ainuke kirjanikuks õppinud kirjanik. Alustab luuletajana esimeses luulekassetis. Kui see ilmunud 1962, siis esimene retseptsioon see, et siit kassetist torkavad silma kaks autorit Rummo intelligentne linnamees ja keegi "kandiliste laulude" laulja maamees. Kandilised laulud 1962. Maamehelik positsioon tähtis. See raamat on omale ajale iseloomulik: optimistlikud jooned jne. Need jooned taanduvad, tulevad muud asjad
Põhiline alustekst on Eiseni näkiraamat. Näkid joonistatakse välja teatava seksistliku huumoriga. Selliseid paroodiaid on tal muidugi veel. 1985-90 Möbiuse leht I-II 1987 Tulnuk 1994-98 Risti rahvas I-II Kui perioode minimeerida, siis alla kolme pole see võimalik. Esimene periood on 60ndad aastad (laias laastus). Teine järk on 70ndad ja 80ndad ja kolmas on hilislooming. Esimesed kaks perioodi on kirjanduslooliselt tähendusloolised. Nimelt kui vaadata 60ndate proosa situatsiooni, siis teame, et alguses oli kõik halvasti, siis hakkas paremini minema. Teame ka seda, et üks esimesi autorieid oli Mati Unt, kelle abiga hakkas seis paremaks minema. Võib öelda, et teine autor, kes aitas olukorral paraneda on Enn Vetemaa. Tema kirjnaikuks hakkamine tekitab samasuurt vastukaja ja skandaali kui Mati Undi debüüt, kuid see avaldub teisiti. Kära on seotud „Monumendiga“
Ta ühineb üliõpilasselts Veljestoga. Abiellub Beti Alveriga. 30ndatel tulevad kaks luulekogu, paljud tekstid minavormis. Kui ta luuletustes on juttu rentslis vedelemisest, vanglas viibimisest ei tähista Talviku elukäiku. 40ndatel aastatel elavad Talvik ja Alver vaikselt tagasitõmbunud elu Tartus. Kui sõda lõppeb ja Nõukogude võim Eestisse tagasi tuleb, siis varsti arreteeritakse Talvik ja ta sureb vangilaagris. · 1934 Palavik - annab kompaktse pildi. Kirjanduslooliselt ülevaate raames, on seda teost väga hõlbus kirjeldada esimene läbinisti dekadentlik uusormaniline luulekogu eesti kirjanduse ajaloos. · 1937 Kohtupäev · 2004 Legendaarne Ta oli väga enesekriitiline ja võib arvata, et kõik teosed, mis talle ei meeldinud, ta hävitas. Kirjandusliku legendi loob väga kiiresti teos ,,Palavik". Elutule motiiv (G. Suitsu esimesest teosest tuntud) oli noorusliku põlemise ja edasi pürgimise kujund.
annaabi.ee 
