Maetud Westminster Abbeysse Ellen Ternan Westminister Abbey TÄHTSAMAD TEOSED *,,Tähelepanekuid lihtsate inimeste igapäevaelust" Ilmus 1835 esialgse nimega "Bozi visandid,, Kirjaniku esimene raamat Sisaldas aastail 18331835 ajalehtedele kirjutatuid jutte ja tähelepanekuid lihtsate inimeste igapäevaelust *,,Oliver Twisti seiklused" Ilmus 18371839 igakuise seeriana kirjandusajakirjas Bentley's Miscellany Novell; ajalooline ilukirjandus; ühiskonnakriitika Peategelane Oliver Twist on vaene orb, keda vaestemajas halvasti koheldakse. Näljasena ja ühegi pennita põgeneb ta Londonisse, kuid langeb seal mõrtsukate ja pikanäpumeeste jõugu küüsi, mida juhib kurjategija Fagin. *,,Jõululaul" Ilmus 1843 Õpetlik novell; ühiskonnakriitika (tööstuslik kapitalism); kummituslugu
Jelena on Margaritale väga sarnane, võiks isegi öelda, et prototüüp. Bulgakov sureb 1940, raamatuga tegi tööd kuni surmani, näiteks töötas kasutatud materjali läbi (,,Faust", Piibel). Ei ole teada, kas surres alles jäänud romaan oli valmis. Jelena oli Bulgakovile tõotanud, et teeb kõik, et romaan välja antaks. Sõjaoludes (II maailmasõda) ei saanud raamatut kirjastada. 1953 sureb Stalin, kuid ka siis ei taha keegi seda trükkida. 1966 1967 hakatakse lõpuks avaldama kirjandusajakirjas ,,Moskva". See avaldatakse järjejutuna ehk juppidena, lisaks oli seda 25% kärbitud. 1968 ilmub ,,Meister ja Margarita" eesti keeles raamatuna see oli esimene raamatuna trükitud variant, ehkki kärbitud versioon. 1973 ilmub Venemaal täisversioon, aga pea kõik neist saadeti välismaale. ,,Meister ja Margarita" on romaan romaanis, sest selle sees on Meistri romaan Jesuast ja Pontius Pilatusest. Tegevuskohad on Moskva ja Jersalaim. Tegevus Moskvas on 1920. - 1930. aastad,
Marinetti õppis prantsusekeelses jesuiitide kolleegiumis algul Aleksandrias ja pärast sellest koolist väljaheitmist Pariisis. Ta sai bakalaureusekraadi Pariisis ja õppis Pavias ja Genovas õigusteadust, saades viimasest doktorikraadi. 5 Kuigi Marinetti arvatavasti algul planeeris juristikarjääri, oli tema kireks kirjandus. Juba kooliõpilasena avaldas ta 1892. ja 1894. aasta vahel midagi ühes kirjandusajakirjas. 1898 ilmus tema esimene vabavärsis töö. 1900. aastaks oli ta otsustanud pühenduda täielikult itaalia ja prantsuse kirjandusele. Prantsuse luuletajad Catulle Mendès ja Gustave Kahn märkasid tema luuletust "Les vieux marins" (Vanad meremehed). Ta kirjutas ja avaldas mitmesugust luulet ning prantsusekeelse näidendi Le roi Bombance (Kuningas Bombance). 1905 asutas ta rahvusvahelise ajakirja Poesia (Luule) ning andis seda Milanos välja 1909. aastani. Tema eesmärgiks oli vabastada
advokaadi Enrico Marinetti teise pojana. · Marinetti õppis prantsusekeelses jesuiitide kolleegiumis algul Aleksandrias ja pärast sellest koolist väljaheitmist Pariisis. · Ta sai bakalaureusekraadi Pariisis ja õppis Pavias ja Genovas õigusteadust, saades viimasest doktorikraadi. · Kuigi Marinetti arvatavasti algul planeeris juristikarjääri, oli tema kireks kirjandus. · Juba kooliõpilasena avaldas ta 1892. ja 1894. aasta vahel midagi ühes kirjandusajakirjas. · 1898 ilmus tema esimene vabavärsis töö. · 1900. aastaks oli ta otsustanud pühenduda täielikult itaalia ja prantsuse kirjandusele. · Ta kirjutas ja avaldas mitmesugust luulet ning prantsusekeelse näidendi Le roi Bombance (Kuningas Bombance). · 1905 asutas ta rahvusvahelise ajakirja Poesia (Luule) ning andis seda Milanos välja 1909. aastani. · Veebruaris 1912 ilmus ajalehes Figaro "Manifeste technique de la littérature futuriste" (Kirjandusliku
Elulugu:Marinetti sündis Aleksandrias rikka ja eduka advokaadi Enrico Marinetti teise pojana.Marinetti õppis prantsusekeelses jesuiitide kolleegiumis algul Aleksandrias ja pärast sellest koolist väljaheitmist Pariisis. Ta sai bakalaureusekraadi Pariisis ja õppis Pavias ja Genovas õigusteadust, saades viimasest doktorikraadi.Kuigi Marinetti arvatavasti algul planeeris juristikarjääri, oli tema kireks kirjandus. Juba kooliõpilasena avaldas ta 1892. ja 1894. aasta vahel midagi ühes kirjandusajakirjas. 1898 ilmus tema esimene vabavärsis töö.1900. aastaks oli ta otsustanud pühenduda täielikult itaalia ja prantsuse kirjandusele.Prantsuse luuletajad Catulle Mendès ja Gustave Kahn märkasid tema luuletust "Les vieux marins" (Vanad meremehed).Ta kirjutas ja avaldas mitmesugust luulet ning prantsusekeelse näidendi Le roi Bombance (Kuningas Bombance).1905 asutas ta rahvusvahelise ajakirja Poesia (Luule) ning andis seda Milanos välja 1909. aastani
1928. aastal loobub K. A. Hindrey ajakirjanikukutsest ja siirdub n-ö vabakutseliseks. Ja sellega algab tema elu kõige viljakam ajajärk. Hindrey oli mitmekülgne kirjanik, kes kirjutas nii noortele kui vanadele, nii memuaare, romaane kui ka lühiproosat. Ta sulest pärineb üks näidend ja paar populaarteaduslikku raamatut. Hindrey kirjanduslikul teel osutub õnnelikuks murranguaastaks 1932, kui ta on leidnud nii uue aineala kui ka uue zanri: ta hakkas kirjandusajakirjas ,,Looming" avaldama novelle. Meie kirjanduslukku ongi K. A. Hindrey läinud eeskätt novellistina. 1930ndatel iseloomustas selleaegset lühiproosat küll kõrge tase, kuid väike lugejamenu. Romaanid olid palju populaarsemad. Novellis valitses vaieldamatu realism, mida enamasti väärtustas psühholoogiline süvendatus. Niisugust psühholoogilist novelli viljeles ka Hindrey. Kuna kompositsioonimeister pole kirjanik kunagi olnud, siis võib öelda, et K. A. Hindreyle pole
kõrvalt piisavalt aega kirjutamiseks. Edasi liikus ta kindlustusinstituuti, kus hakkas tegelema tööõnnetustega. Kafka sealse ülemuse sõnul peetakse teda ehituskiivri leiutajaks. Hilisemail aastail ei olnud Kafka tuberkuloosi tõttu võimeline tööd jätkama. Isa pilkas teda, kuna poja töö tõi sisse ainult nii palju, kui piisas arvete maksmiseks. Samuti panustas Kafka ka oma õemehe firmasse, kuni sellest tüdines. 1908. aastal avaldas Kafka Brodi veenmisel 8 lugu kirjandusajakirjas ,,Hyperion''. 1911. aastal tekkis tal huvi judaismi vastu. Ta käis jidisi teatris, huvitus kirjandusest ning hakkas taimetoitlaseks. 1912.a 22. septembril kirjutas ta lühijutu ,,Otsus'', pühendades selle Felice Bauerile. Jutt ilmus samal aastal Leipzigis. Teost peetakse tema närvivapustuse looks. Kafka ise aga pidas seda keha ja vaimu täielikuks avanemiseks. Samal aastal kirjutas ta ka ,,Metamorfoosi'', mis avaldati kolm aastat hiljem Leipzigis. Kafka alustas
(19541959), Kalmetul (19591963) või Viljandis (mõni kuu 1962). 1965 1967 õppis meie tärkav lüürikTallinna kaugõppekeskkoolis, töötades veel kõrvalt raamatukoguhoidja ja arhivaarina. Viivi Luige esimene luuletus ilmus Viljandi rajoonilehes 1962. Järgmisel aastal võidab ta Pioneeri kirjandusvõistlusel esimese auhinna, kuid enne seda külastavad teda kodus toimetuse kolm tarka veendumaks, et luuletused ei olnud täiskasvanu saadetud. 1964. aastal debüteeris ta kirjandusajakirjas Looming. Esimene luuletuskogu "Pilvede püha" ilmus 1965. aastal. Sestsaadik on temalt ilmunud kümme luuletuskogu, kolm luule valikkogu ja kolm proosateost, samuti esseesid ja lasteraamatuid ning paar draamat. Aastast 1967 sai Viivi Luigest vabakutseline kirjanik, Eesti NSV Kirjanike Liitu astus ta 1970. Luuletuskogud "Põliskevad" (1975) ja "Rängast rõõmust" (1982), samuti Leopoldi-lood lastele (19741976) ning romaan "Seitsmes rahukevad" (1985)
Järgnevalt seisame kahe küsimuse ees: millised on suulise ja kirjaliku keele kesksed erinevused ja millest need erinevused tulevad? Suulise ja kirjaliku keele põhierinevused Mille poolest suuline ja kirjalik keel erinevad ja mille poolest nad sarnanevad? Alustame sama näitega, mida olen kasutanud allkeelte kursuses (vt ka Hennoste, Pajusalu 2013: 5160). Vaatame kahte kirjanik Mihkel Muti tekstikatket. Esimene neist on katkend kirjalikust tekstist, mille Mutt avaldas kirjandusajakirjas Looming (näide 1:1). Teine on suuline tekst sellisel kujul, nagu ta seda rääkis kohtumisel noorte kirjanikega Tartus (näide 1:2). Kirjalik tekst oli sel ajal juba kirjutatud, aga mitte veel avaldatud. (1:1) Kirjalik tekst /.../ Ent lisaks etendamisele ning läbielamisele leidub elus ka nukuteatrit. Kujutlegem stseeni tänaval, kus kohtuvad lapsevankrit lükkav naine ja tema põgus meestuttav. Aetakse juttu, mees paneb suitsu ja mõtleb daami lõbustada
aastast. Tema teosed on tõlgitud 26. keelde. Tööd avaldatud 35 riigis, näidendid etendunud 50 riigis [,,Pistaatsiapuu", ,,Head aega, milleedi (1962), ,,Ilusal päeval (1972), ,,Mezozoiskaja istorija22, ,,Kogu hea eest surm,23 (1978). On kirjutanud kaheteistkümne mängufilmi ja üheteistkümne dokumentaalfilmi stsenaariumi. Tema noorem vend on kuulus vene stsenarist R. Ibragimbekov, kes on teinud koostööd N. Mihalkoviga. Tuntumad romaanid, jutustused, novellid on ilmunud Vene kirjandusajakirjas ,,Nõvõi mir", ,,Junost", ,,Druzba narodov": ,,Kes sõiab Triskavetsisse?", ,,Õnneliku lõpuga lugu", ,,Kontsert baritoni jaoks, orkestriga", ,,Ja ei ole paremat venda". Eesti keeles ilmunud jutustus ,,Ja ei ole paremat venda" (e.k 1977, LR, annab autori laadi niisama ehedalt esindab nagu ,,Õnneliku lõpuga lugu"), ,,Õnneliku lõpuga lugu" ( Õnneliku lõpuga lugu (1983, eesti keeles 1984, LR 1984, 12/13, 1372/1373)
annaabi.ee 
