Kui Enne kui midagi sai alata oli kõik lõppenud. Kui seda sõna ei oleks olnud, oleks elu kujunenud teisiti, Aga Kui seisis ikka nende vahel nagu pooleksmurdunud sild, mille mõlemas otsas on lõpp. Kui on põlenud paber, kui paber on põlenud kui paber, siis jääb ikka alles see kiri, mis oli kirjutatud, kui ikka oli kirjutatud. Kes mäletab on ammu surnud, läinud üle silla, avanud ukse seda puudutamata, ainult link kääksatas korraks, astunud läbi rohelisele murule püstitatud raami ja naerab nüüd koos Jumalaga, sama olematu. Sama olemas. Sama.
Mis on "Als" ja "Wenn"? "Als" ja "wenn" on eesti keeles sõna "Kui". Näide: "Ma läksin kooli, kui kell oli kaheksa." Saksa keeles oleks see: "I bin in die Schule gegangen, als es um 8 Uhr war." Miks ma kasutasin "Als"i? Seda ma hakkangi nüüd seletama. Millal ma kasutan "Als"i? "Als"i kasutatakse siis, kui tegevus toimub ainult ÜHE korra ning kui see (tegevus) on MINEVIKUS toimunud. Ehk kui lause on minevikus ja see (tegevus) on toimunud vaid ühe korra (lauses ei ole sõna "immer" vms.), siis me kasutame "Als"i. Millal ma kasutan "Wenn"i? "Wenn"i kasutatakse, kui tegevus on toimunud MITU korda ning see (tegevus) võib olla nii minevikus kui ka olevikus. Ehk lause võib olla nii minevikus ja olevikus aga see (tegevus) peab olema toimunud MITU korda. "Als"i näited: "Als ich in die schule ging, waren alle da." "Ich wurd rot, als ich sie sah." "Wenn"i näited:
Inimene kui looja, inimene kui hävitaja Ma arvan, et inimesed on enamasti ilusad ja head, sest headus on osa inimese olemusest, tema loomupärasest inimlikkusest. Inimese teeb ilusaks tema hinge rikkus, kuid tänapäeva tarbimisühiskond on selle rikkuse hävitanud. Poed on täis kaupa, mida keegi ei jõua tarbida. Tänavad on täis autosid, nii et seal pole võimalik jalakäijana liigelda. Igalpool ainult asjad, asjad ja asjad. Mulle tundub, et olulised on ainult materiaalsed väärtused, mille oleme
PÕLD KUI ELUKOOSLUS Sissejuhatus Eesti rahvas on läbi ajaloo väärtustanud põllumajandust kui elulaadi, mis on aidanud säilitada ja kaitsta meie ajaloolist ja kultuuriloolist pärandit. Traditsioonilise talukultuuri üheks osaks on liigirikkad pool-looduslikud kooslused, mis on kujunenud ja säilinud just säästliku maakasutuse tulemusel. Põllumehe töö on eelduseks paljude looduslike liikide säilimisele, kes kasutavad põllumajandusmaastikke toitumis- või pesitsuspaigana. Põllumajandusmaastikul on palju detaile, mis elustavad maastikku ja mitmekesistavad loodust
Sport kui elustiil Sport, mida see mõiste tähendab? Sõna seletab ennast arusaadavalt: himu liikumise vastu, soov ennast vormis hoida ja jälgida tervislikku eluviisi. Tänu nendele tunnustele on liikumisega tegelemine paljudele kodanikele esimesel kohal. Siit tekib ka küsimus kas sport on elustiil? Sellele küsimusele saab vastata mitmeti, sest esineb nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Juba imiku eas lastega käiakse treeningutel, et tugevdada nende lihsaeid. Mida nooremana alustada seda parem on tulevikus ,sest siis on lapse immunsusüsteem tgevam ja tänu sellele areneb ka distsipliin. Paljud vanemad panevad oma maimukesi kohe mitmesse erinevasse trennidesse. Kõik selle nimel, et nende võsukesel oleks tervise riketeta elu. See on ka väga õige käitumine, sest tänapäeval on muutunud arvuti mõningatele lastele sõltuvuseks
Ajakirjandus kui piinapink. Tänapäevases maailmas, või vähemalt selle demokraatlikus osas, kehtivad mitmed reeglid, õigused ja vabadused, mis on muutunud iseenesestmõistetavateks ja võõrandamatuiks. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks lausa kohustuski. Nii ei panegi enamikku inimestest imestama kodanike eraasjades urgitsev ja inimesi mõnitav ajakirjandus, mis on uudise nimel valmis kõigeks. Seega tekibki küsimus - kas ajakirjandusel on õigus muutuda vaimseks piinapingiks, kuhu seatakse istuma kõik avaliku elu tegelased? ... Eelpool öeldust järeldubki, et kuigi sõnavabadus on demokraatia alustala ei tohi tavakodanik ega ka ajakirjanik s...
Inimene kui soojusmasin Soojusmasin- mis see on? · ... seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. · Inimese puhul on kütuseks toit. · Füüsika seisukohalt võib kõiki elusolendeid soojusmasinateks pidada. · Ka bioloogiline soojusmasin eraldab väliskeskkonda soojust. · Bioloogilised olendid ei kasuta töö tegemisel gaasi paisumist vaid lihasvalkude potensiaalset energiat. · Kui puudub võimalus soojust eraldada, siis sellises olukorras pole elusolendil võimalik kaua eksisteerida. · Inimese puhul on selliseks temeperatuuriks 36,6 , kus pole võimalust soojust eraldada. · Inimene muudab toitainetes (mis on ühtlasi ka kütuseks) leiduva potensiaalse energia keemilisel teel lihasvalkude potensiaalseks energiaks. · Soojushulgaks Q nimetame inimese puhul toitainete kalorsust, Q2 märgib aga väliskeskkonda eraldatavat soojushulka.
Kui puuduks hõõrdejõud Mida me näeks, kui poleks hõõrdejõudu? Õige oleks öelda, et me ei saakski midagi näha, sest meid endid polekski. Kuidas me saakski olla? Hõõrdeta pole võimalik liikuma hakata ja seistagi saaks ainult täiesti perfektselt joondatud masskesemega esemed. Kõndimisest ei oskaks me unistadagi, kui me mingi ime läbi üldse olemas oleks. Riideid ei saaks olla, sest kui kiudude vahel poleks hõõret, siis ei saakski kangad koos püsida, rääkimatagi õmblustest jne. Mutrid keerleksid poltidelt iseenesest maha, mõjutudes ainult gravitatsioonist (eeldades, et see oleks meil olemas, sellises utoopilises olukorras). Poleks hõõrdumist ei saaks meil olla isegi mitte pinnavorme, sest nii liiv, kui kõik muu vajuks ühtlaseks pinnaks (jättes arvemstamata, et kivimite tekkeks on vaja et nad oleks esmalt aja jooksul kokku tambitud ja püsiks see mõnda aega paigal)
Kui puudub vastutustunne... Miks on inimsoole nii tähtis, et tema liikmed omaksid vastutustunnet? Mis juhtuks, kui meil kõigil puuduks vastutustunne ? Kas oleks see midagi muud kui lõputu kaos? Nii olulised ja keerukad küsimused, mis vajavad vastuseid . Ametid Arst On mitmeid ameteid, kus ühe inimese vastutustundetu käitumine põhjustab kannatusi ja traagilisi tagajärgi teistele inimestele. Karmiks näiteks võiks tuua arstiameti. Vastutustundetud on lohakusvead, või otsused ja teod mis tehtud kiirustades või alkoholijoobes. Me ei taha keegi, et meid opereerib alkoholi joobes kirurg. Meile on oluline, et ametimees kellele usaldame oma
Helena Siiroja, ME-21 KEEL KUI KAPITAL Maailma keeli arvatakse olevat 2500 ja 10000 vahel. Täpset arvu on raske öelda, sest piiri keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus.
• Alustas kirjutamist Faehlmanni (suri 1850) ja kirjutamist jätkas Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas regivärssi. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. • Eepos on kirjutatud regivärsilist rahvalaulu vabalt jäljendavas vormis, umbes kaheksandik värsse pärineb ehtsatest rahvalauludest Lühidalt siust- Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Eepos algab Kalevipoja (Sohni) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kangelasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab Soome seppa, kus mõtlematusega tõmbab enda peale veresüü ja needuse. Koju naastes saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistlusega maa kuningaks. Ta künnab maad ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega
RAMMUMEES Lauri Kanarbik 9.klass Rakke 2009 SISUKORD: LK2..............Rammumehe olemus LK2-4...........Rammumehe standardalad LK4...............Võistlused LK5...............Ülevaade eelmistest võitjatest LK6...............Nimekaimad Rammumehed läbi aegade LK7.............. Mariusz Pudzianowski LK8...............WSM´i ja ASC´u võistlusalad LK9-10..........Eesti Rammumehed LK11.............Kasutatud materjal Rammumees Rammumees kui sport vajab toorest jõudu, kiirust,keskendumisoskust,tugevat lihaskonda ja ka vaimset tasakaalu, et võistlusel inimene vastu peaks. Sport koosneb 50 protsenti osavusest ja 50 protsenti jõust. Rammumehe võistlustel võidab tihtipeale see kes on paremini ettevalmistunud, mitte see kes on tugevam. Rammumees erineb kulturistist eelkõige sellepoolest, et kulturist arendab ilusat ja suurt lihaskonda, rammumees aga suurt füüsilist jõudu ja vastupidavust.
Kas te kujutate ette elu ilma koolita? Olen üle poole oma elust käinud koolis. Praegu mõtlen ,et millal see orjus ometi lõppeb. Olen paljude inimeste käest kuulnud jutte kuidas nad kunagi vihkasid kooli ja samuti ootasid ,et see läbi saaks.Aga nüüd kus kõigil on oma töökoht ning kus peab hommikust õhtuni istuma laua taga ja tegema igavat rutiinset tööd, räägivad nad ,et kui hea oleks praegu koolis käia. Ning ,et meie noored ei saa aru kui hea on koolis käia ja sellest saame me aru alles peale kooli lõppu. Sest koolis saab olla koos sõpradega ,ei ole igapäev üks ja sama asi ,vaid igapäev saame me uute ja huvitavate teadmiste võrra targemaks.Kooli pooleli jätmine pole ka hea variant kuna hiljem on raskem oma unistusi täide viia ja ültse elus hakkama saada. Mul on mõned tuttavad kes on kooli pooleli jätnud, kes peale 9.ndat ning kes peale 8.ndat klassi. Ja kõik räägivad ,et parem käi koolis muidu kahetsed hiljem
oma ainusündinud poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!" Uues Testamendis on ka apostlite kirjad, mis on Jumala poolt läkitatud sõna esimestele kristlastele ja kogu inimkonnale. Uus Testament lõpeb Ilmutusraamatuga see on jutustus sellest, mis toimub maailma lõpuaegadel. Piibli keskne teema on Jeesus Kristus, Jumala poeg, maailma päästja ja valitseja. ___________________________________________________________________ PIIBEL KUI KIRJANDUSTEOS Piibel on ka esimene trükitud raamat maailmas (Gutenbergi piibel 1452 1455). Eesti keelde tõlgiti piibel tervikuna 1739. aastal põhjaeestikeelsena, mis pani aluse põhjaeesti keele kujunemisele eesti kirjakeeleks. Piibli tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, kes oskas nii heebrea, kreeka kui eesti keelt. Seoses kirjaoskuse ja ristiusu levikuga on piibel muutunud järjest populaarsemaks. Tõlgete arvult teistesse keeltesse on piibliraamat maailmas esikohal. 19. saj
Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleerib piklikaju. Piklikajust saadetakse impulsid rindmiku ja diafragma lighastesse, kui need kokku tombuvad algab sissehingamine. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks signaalid hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatne väljahingamine. Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Pingutuse ajal ka anaeroobsest glükolüüsist pärit piimhappesisaldus veres kasvab. Süsihappegaasi ja piimhappe kontsentratsiooni tõus veres põhjustab vere
MINA KUI SUHTLEJA Juba eelmise sajandi lõpus huvitas psühholooge, mida inimene iseenda kohta mõtleb - milline on tema mina. Tänapäevases isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogias on kõige enam levinud käsitlus minast kui teatud uskumuste süsteemist, mis inimesel enda kohta on. Need uskumused puudutavad peamiselt enese omadusi (nt. "olen optimistlik"), rolle (nt. õpilane, sõber) ja väärtusi (nt. "mulle on tähtis iseseisvus"), samuti hinnangut iseendale (nt. edukas õpilane, hea sõber). Sellised uskumused mõjutavad iseenda ja teiste kohta saadava info tõlgendamist ja mäletamist, inimese käitumist ja emotsioone. Arvan, et iga inimene on kordumatu ja erinev, kuigi neid on võimalik jaotada
Mets kui varaait Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Mets katab ligi kolmandikku maismaast. Muistsete eestlaste koduks oli mets. Metsa võib piltlikult nimetada maa kopsuks, iga metsane maatükk on osake sellest. Sealt saab toitu ja vajalikku materjali kodude ehitamiseks. Metsas elab veel mitmesuguseid elusolendeid. Ilma metsata oleks elu palju keerulisem, sealt saab meie linn küttematerjali, ehitusmaterjali ja palju muud toiduained. Ilma ühe elukoosluseta ei saaks teine elukooslus hakkama ja siis ei oleks enam kerge. Juba ammu on metsa ellu sekkunud inimene. Ürgajal leidis ta sealt varju vaenlaste ja halva ilma eest, sai puitu ning toitu. Vanal ajal saadi enamik vajalikke esemeid metsast, kõik puud millest tehti tööriistu ja varjualuseid saadi ka metsast. Metsa rikkus sõltub mulla rikkusest ja taimedest. Vähe on metsi kus pole inimese käsi mängus olnud, kuid palju neid mida on inimene ise loonud....
Mina kui suhtleja Suhtlemine on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Suhtlejana sooviksin ma olla eduakas kuid suhtlemist segavad mitmed tegurid: 1
Heli Mäemat, RK31 02.01.2008 Keel kui kapital Läbivaks teemaks viimaste aastate jooksul on eesti kultuur ja rahvuse hääbumine. Keel on labastumas ja pideva võõra kultuuri surve all. Järgnev analüüs põhineb kolmel artiklil ,,Muulastest teenindajad ei oska nõutaval tasemel eesti keelt", ,,Eesti keel taas iseseisvaks", ja Eesti keelest ja selle kaitsest- murelikult ja mitmekülgselt". Eesti keelt on mõjutanud nii saksa kui ka vene keel, kuid vaatamata sellele, on siiski suudetud säilitada oma keel ja kultuur
Andres Hillep 10B 01.04.2010 Mina kui Hamlet Tere, mina olen Hamlet. Ma olen 16. aastane noormees, elan Väimelas ja käin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis. Minu isa ja ema töötavad mõlemad meie koolis. Isa töötab direktorina ning ema Gertrud minu klassijuhataja.Täna räägin ma ühest väga süngest koolinädalast, nimelt nädalast mil suri minu isa, ema, uus koolidirektor ning ka mina ise. Kõik see jubedus sai alguse ühel tavalisel hommikul. Ma tulin koos ema ja isaga
Inimese paljunemine. Inimene kui tervik. Kordamine. 9-B 1. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Mehel on munandid, seemnejuhad, eesnääre, munandikott, suguti. 2. Isassugurakud. Peab olema oma kehatemperatuurist madalam temperatuur. Verega ei tohi kokku puutuda, sest spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva
Mina kui teenindaja Mulle meeldib olla klienditeenindaja, kuna mulle meeldib inimestega suhelda. See ei tähenda, et pean olema tööl kusagil restoranis või majutusasutuses, kuna ma õpin seda eriala, vaid teenindamine on igalpool meie ümber. Loogiliselt võttes teenindab iga töötegija igaüht meist. Positiivsed küljed minu jaoks teenindamise juures on, nagu eelnevalt juba mainisin, inimestega suhtlemine, välimuse positiivsete külgede rõhutamine ning inimeste tuju paremaks muutmine kvaliteetse klienditeeninduse läbi. Negatiivsete külgedena tooksin siinkohal kindlasti välja pikad tööpäevad, rutiin, pikad jalulseismisperioodid ning negatiivne emotsioon agressiivsete klientidega suhtlemisel. Komistuskiviks võib olla ka läbisaamine oma tööandjaga või kaastöötajatega. Ohud teenindaja töökohal võivad olla ettearvamatud, kunagi ei tea, mis võib juhtuda, kukkuda õnnetult, ennast ära lüüa, klaasikillud jne. Hirmud tee...
Kui puuduks hõõrdejõud Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe keha kokkupuutel aatomite ja molekulidevahelise vastasmõju tõttu, kui kahe pinna konarused haakuvad. Seetõttu see pidurdab kahe kokkupuutuva keha libisemist mööda teineteist. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist. Mida suurem on pinna krobelus, seda suurem on hõõrdejõud. See jõud mõjub nii liikuvatele, kuid ka paigalseisvatele kehadele ning ilma hõõrdejõuta muutuks meie ümber palju. Hõõrdejõude on mitut sorti, üks neist on seisuhõõrdejõud. See takistab kehade liikumahakkamist ja hoiab nad kaldpinnal paigal
Janika Kleemann 9c Kui ma oleksin õpetaja ... Õpetaja amet on üsna raske ja vastutusrikas, sest selle tööga kaasnevad tavaliselt unetud ööd, palju mõttetööd ja samuti kontroll õpilaste üle. Õpetajaid on väga erinevaid. On ranged ja leebed õpetajad, mõned annavad palju õppida ning nõuavad tunnis täielikku vaikust, teised on sellised, kelle tunnis on meeldiv olla ja huvitav kuulata. Mina õpetan Tallinna Inglise Kolledzis gümnaasiumi klassidele inglise keelt. Tunnen, et
............. 30 Kokkuvõte ................................................................................................ 31 Kasutatud kirjandus ..................................................................................... 32 4 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus Üldjuhul peetakse viikingiteks sõdalasi, kes lahkusid Skandinaaviast aastatel 793 1066. Vähem kui 250 aastaga muutsid viikingid uueks kogu Euroopa. Nimi ,,viiking" pärineb kaugest ajaloost. Vik tähendas vananorra keeles ulgumerd või sisselaset, vikja kiiret liikumist. Nende sõnade osaline seos viis uute sõnade viking (piraatide haarang) ja vikingr (piraat-rüüstaja) tekkimiseni. Sõna ,,viiking" oli esialgu mitte inimrühma, vaid elukutse nimetus. Rahutud hinged otsustasid ,,minna viikingiks" see tähendab minna rüüsteretkele.
1 Realistlik - mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale; 2 Konstruktivistlik - sotsiaalkonstruktsionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi (nt. speech communication); 3 Konstruktivistlik - süsteemne: selles arusaamas on kommunikatsioon sõnumite loomine võrgustiku abil. Püüab mõista, mis toimub sõnumitega, kui need ringlevad inimeste seas ning inimesed neid interpreteerivad ja reinterpreteerivad. Kommunikatsioon on sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis, see on ka sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. SAATJA MEEDIA Sõnumi 1 Sõnumi 2 Sõnumi 3
eripedagoogika AÜ iseseisev töö nr 1 Eripedagoogika kui teadusharu Armen Tõugu, Kerttu Soans. 2005. Indigolapsed. Kas uus põlvkond? Väike Vanker OÜ Cordula Neuhaus. 2001. Hüperaktiivne laps. Kirjastus ,,Kunst". Eesti Erapedagoogide Liit. 2009. Eripedagoogika. Hooldusõpe. Nr. 33 november. OÜ Tartumaa Trükokoda. Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe. Karl Karlep. 2003. Kõnearendus. Emakeele abiõpe II
MINA KUI KLIENDITEENINDAJA Essee Õppejõud: 2012 MINA KUI KLIENDITEENINDAJA Tavaliselt on inimene päeva jooksul mitmes erinevas rollis näiteks ema, abikaasa või töötaja. Nende erinevate rollidega kaasnevad ka erinevad käitumisnormid ja samuti loevad meie isikuomadused. Mina töötasin klienditeenindajana toitlustusasutuses 4 aastat ja aasta oli siis 2006, kui ma seda tööd alustasin. Nende aastatega puutusin ma kokku väga erinevat tüüpi klientidega, kes tegid teenindamise lõbusaks kui ka põrguks. Minu jaoks oli oluline jätta endast kui teenindajast hea esmamulje, et kliendil oleks alati meeldiv tulla tagasi meie asutusse. Veel pean tähtsaks hea teeninduse juures seda, kui näitame üles hoolitsust ja austust iga kliendi vastu, olgu see klient kas optimist või pessimist. Üks tähtsamaid omadusi teenindajana töötades on
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus Tarmo Dulinets MINA KUI KLIENDITEENIDAJA Juhendaja: Riina Tomast Pärnu 2013 Eelmisel suvel puutusin oma töökohal klienditeenindajana kokku paljude erinevate inimestega. Nii võin öelda, et klienditeenindaja töö ei ole sugugi lihtne ning on täis palju erinevaid nüansse. Kõige tähtsam on esmamulje. Sageli määrab esmamulje ära kliendi edasise hoiaku nii klienditeenindajasse kui firmasse tervikuna. Kui klient märkab midagi
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Angelika Vihermets AÜEP-1 Mina kui suhtleja Analüütiline töö Juhendaja: Lektor Tiiu Kamdron Pärnu 2011 Kommunikatsioon on protsess, mille käigus inimesed kollektiivselt loovad ja reguleerivad sotsiaalset reaalsust. Protsess on pidev liikumine ilma selge alguse ja lõputa ning mille käigus toimuvad pidevad muutused. Inimese suhtlemise vormid erinevad oluliselt loomade suhtlemisvormidest. Inimese suhtlemise muudab paindlikuks ja loovaks keel.
Nüüd kirjeldan neid muutusi lähemalt Tartu Kroonuaia kooli näitel. 1990/1991 õppeaastal lubas Haridus- ja teadusministeerium avada Kroonuaia koolis klassid mõõduka vaimse alaarenguga lastele. 1991.a. nimetati Tartu I Abikool ümber Tartu Kroonuaia Kooliks. See tähendas, et erivajadustega lapsi enam ei sildistatud. "See lõi omakorda eeldused ja soodsa pinnase erikooli sisemiseks arenguks." (Kr) Töötati välja kooli arengukava, kus muudeti eriõppesisu ja eesmärke. Kui varem keskenduti "ainult sellele, mida suudetakse lapsele erikoolis anda, siis nüüd lisandus teise aspektina küsimus, millest laps erikoolis ilma jääb." Seda arvesse võttes määrati uued õppe-kasvatustöö rõhuasetused. Nendeks on: 1. "Pakkuda ka eriõppel olevatele õpilastele neid arenguvõimalusi, mis tulenevad eakohase arenguga lastega suhtlemisest, ning kohandada lapsi ümbritseva keskkonna ja täiskasvanute tavaootustega." 2
Sõna on kui... Sõna on kui verbaalne zest, kõige lihtsam variant inimeste omavahelises suhtluses. Sõna on võimas relv. Sellega võid enda poole võita inimesi, kui ka neid eemale ajada. Igas sõnas peitub võim. Sõna kasutades võib teha nii kurja kui ka head. Kui inimesed omavahel suhtlevad, kasutavad nad sõnu, mis muutuvad jutu käigus lauseteks. Üksteisega kõneledes saab väljendada ennast sõnadega. Neis peitub jõud, mida saab igas vestluses eri moodi kasutada. Sõnadega väljendades saab edasi anda emotsioone, mis muudavad sõnade mõtte vestluskaaslasele arusaadavaks. Alati on hea inimesega suhelda sõnadega, mitte käsi-jalgu kasutades. Niiviisi oleks kergem suhelda ka võõral maal, kuid
Maa kui süsteem 1. Mis on süsteem, alamsüsteem, avatud ja suletud süsteem, staatiline ja dünaamiline süsteem, energiabilanss? Süsteem- omavahel seotud objektide terviklik kogum Alamsüsteem- maa kui süsteem on Päikesesüsteemi alamsüsteem, elementideks on kihid ehk sfäärid Avatud süsteem- süsteem, mille objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat Suletud süsteem- süsteem, mille objektid vahetavad väliskeskkonnaga ainult energiat, aga mitte aineid Staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu Dünaamiline süsteem- muutuv, enamus süsteeme looduses on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev
olemas universaalset standardit 2. sõltuvuse tees- moraal on sõltuv kultuurilisest kontekstist ja ei saa olla sõltumatu ratsionaalne otsus Etnotsentrism-sallimatus, meile kultuur on parem kui teiste Emotivism Kõlbelised tegurid pole midagi muud kui emotsionaalsed reageeringud meie füüsilisele ja sotsiaalsele keskkonnale Eetiline egoism Hea on see, mis maksimaliseerib üksikiindiviidi huve Hedonism Naudinguõpetus, hea on see, mis pakub naudingut
ja nende jaoks on see väga tähtis, sest ka nemad näevad, et neisse suhtutakse austusega. Uue inimesega tuttavaks saades saadakse esmamulje tema välimusest ja tema suhtlemisoskusest, korrektne ja viisakas suhtlemisviis on uue tutvuse aluseks ja sellisel moel saadakse endale tuttavaid. Ärimehele on esmane kohtumine äripartneriga äärmisel tähtis, sest sellest võib sõltuda see, kas tehakse äritehing või jäetakse see tegemata. Sest kui suhtlemine kahe isiku vahel on ropp ja jäetakse üksteisele halb mulje, vahetatakse kohe äripartnerid välja. Ärimehel on olemas ka visiitkaart, aga see antakse alles siis kui vestlus on läinud hästi, et uuesti ühendust võtta. Suhtlemine on kui esmane visiitkaart, mis annab teisele isikule esmamulje. Ka uusi tutvusi luues on suhtlemine tähtis, mitte keegi ei taha suhelda inimesega, kes ei räägi viisakalt ja uurib liialt palju ja ei austa teist inimest
alguse päriselus nähtud asjadest, eestlaste tavadest. ,,Ilmselt olen inimestele kinkinud sõna, mis neil ammu puudu on olnud." Kunagine pärisorjaks olemine justkui vabandaks välja eestlaste kehva iseloomu ja mittesüüdiva käitumise, petmise, kombineerimise ja mahhineerimise, mida on hakatud nimetama rehepapluseks. Seda võiks nimetada ka pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki välja, vaid jäi postide vahele kinni. Vanapaar Imbi ja Ärni olid ise kõige suuremad kratid, oma tohutu ahnuse orjad
Inimene kui tervik. 1. Termoretseptorid registreerivad kehatemperatuuri languse 2. Peaajus on närvikeskus, mis kontrollib kehatemperatuuri ja reguleerib kehas sooja tootmist. Keskus hävitab protsessid, mille tulemusena vabaneb soojusenergia 3. Organid saavad käsu närvikeskuselt, mis paneb need talitlema nii, et normaalne sisekeskkond taastuks: karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku algab energiarikaste toitainete lagundamine Lihased vaheldumisi tõmbuvad kokku ja lõtvuvad. Ahenevad naha veresooned. 4. Organismi temperatuur saavutab normaalse taseme. 5. Tagasiside normaalolukorra taastumise kohta jõuab (termoretseptorite vahendusel) peaaju närvikeskusse ja see pidurdab organismis sooja tootvaid protsesse Väliskeskkond: Tuul, lumi, madal õhutemperatuur Sisekeskkonna püsivus- Organismi sisekeskkonna muutumatus vaatamata väliskeskkonna mõjudele. Negatiivne tagasisid...
Kalevipoeg kui siseminister Sisejulgeolek Kaitses lambaid hundi eest Kutsus eestlasi võitlema raudmeestega Võitles raudmeestega Korraldas lahingutegevust Assamalla lahingus Sealhulgas tegeles sõjastrateegiaga ja valmistas mehi ette tulevateks sõdadeks ja lahinguteks Teised siseriiklikud punktid Pidas plaani, kuidas rajada kantsi, mis pakuks tema rahvale küllaldast kaitset Rajas linnu (koos Alevi, Sulevi ja Olevipojaga) Soovis luua silda üle Peipsi järve Kikerpära soos aitas paharettidel sood kaheks jagada Ei petnud oma "valijate" lootusi Enne sõda raudmeestega mattis varandused Koostajad: Siim Suurkask Arina Vassiljeva Anders Uusna 2009
Targem kui 5B- Jõulueri Saatejuht Toomas Juut Saatekülaline Jõuluvana Aadolf Päkapikk Josie Põhjapõder Rudolf Päkapikk Anna Päkapikk Aadam Kava : Saatejuht Tere daamid ja härrad, mina olen Toomas Juut ja me alustame oma saatega '' Targem kui 5B jõulueri '', oleme otseeetris ja meie külaliseks on täna Lapimaalt pärit Jõuluvana Aadolf. Tere Aadolf ! Aadolf Tere tere ! Saatejuht No millega siis meie külaline tegeleb ? Aadolf No jõluvana olen juu, daaaaaaahh. Saatejuht Aa, oi jah . Aga oled mänguks valmis jõulumees ? Aadolf Muidugi olen. Saatejuht Sul on abivahendiks kaks õlekõrt Päästa või spikerda ja muidugi tuleb sul ka valida pinginaaber . On mängunõuded selged ? Aadolf On. Ma valin Anna.
Mitmed neist nagu inglis, hispaania ja portugali keeled on tuntuimad maailmas ning mida kasutatakse kõige rohkem. Inglisekeel on enim räägitud keel maailmas. Loomulikult ei pane paika enim rääkitud keelt inimesed vaid ka riigi suurus , näiteks Venemaa on üks tuntuimaid ja suurim riik maailmas, kuid kahjuks paljud ei oska venekeelt. Kõik maailma keeled on tähtsad inimeste suhtlusvahendid, kuigi me ei jõuaks neid kõiki maalimakeeli ära õppida, kui just mingi geenisus ei ole. Erinevates riikides on mitmesuguseid teisi keeli mis omakorda jagunevad alarühmadeks. Näiteks Eesti on levinud võro ja setukeel, mille rääkimine algas juba väga ammu ning igasuguste murrete tekkimine on maailmas väga levinud ning paljud ei tunnegi igasuguseid keeli mida igapäev välja mõeldakse. Enamasti õpitakse selgeks kodumaa keel, mida vajame suhtlemiseks teiste inimestega.
Miks ei suuda inimene ennast ohvriks tuua selle nimel, et saaks tulla keegi parem. Kõigist ei saa üliinimesi, aga seda kõigile üleliigsetele seletada on võimatu. Areng on alati vajalik, sest nagu ütleb Aristoteles, ei ole mõtet liikumisel ilma arenguta. Zarathustra, olles jõudnud kõrgema mõistmiseni, tahtis inimeste maailmapilti ja mõtlemist arendada. Aidata inimestel jõuda inimeksistentsi järgmise tasandini on väga suur eesmärk ja kindlasti mitte vähem tänuväärsem kui Prometheuse poolt inimestele loodud tuli. Nõnda aga kui Prometheus vangistati jumalate poolt ja määrati igavesse piina ei ole ka inimene üliinimeseks valmis. Hullus on see nimi mille nad panevad sellel ülimale eesmärgile. Vaevalt tahaks keegi ju tunnistada, et ollakse ainult arengu keskastme üks väike osake. On ju inimene valik, kellest kasvatatakse äravalitud rahvas ning kellest kasvab üks kord üliinimene. Nii on nõnda uudne
...............................7 2 Futurismi teke ja seisukohad Itaalia kujunes ühtseks rahvusriigiks alles 19. sajandi lõpul. Eri provintside poolfeodaalsed traditsioonid (mis Lõuna-Itaalias on märgatavad tänaseni) sattusid teravasse vastuollu uue elulaadiga, mis arenes eriti tormiliselt mõnedes Põhja-Itaalia tööstuslinnades. Uue ja vana kontrastid olid siin suuremad kui Lääne-Euroopas. Paljud noored tajusid seetõttu igasuguseid traditsioone, sealhulgas ka Itaalia ülirikkalikku kunstipärandit kui koormat või tõket kaasaega sobiva kultuuri loomisele ning arenenud Lääne-Euroopa järelejõudmisele. Nende meelest oli Itaalia ikka veel väga mahajäänud ja provintslik maa ning tema uuenemine liiga aeglane. Seepärast muutus uudsus neile erilise kultuse objektiks ja nad tahtsid luua kunsti, mis võimalikult selgelt katkestaks sidemed minevikuga
hiigelkasumeid ja tuntust. Eriti tugevaks saavad brändid, mis oma toodete peale trükivad suurelt firma nime. Inimesed ostavad neid tooteid, et teised näeksid nende jõukust ja maitsekust, samal ajal olles ise elusad reklaamplakatid ja kaasates sellese usulisse liikumisse enese teadmata uusi ohvreid. Mood on tugev usk, sest see paneb inimesed enda isiklikku arvamust ignoreerima ja mõtlematult käituma. Alati kuulen halba vastukaja, kui näidatakse järgmisel hooajal moes olevaid riideid, kuid pärast lühikest aega, mil meie eeskujud-preestrid neid kandnud on ja meile piiblis neid ilusalt taldrikult serveerinud on, siis jooksevad inimesed, kes alguses toodet kirusid poodi, et ka endale see lubada. Kuidas on saavutanud mood nii tugeva mõju, kui inimesed seda isegi teadlikult ei jälgi? Lihtne vastus on see, et mood, nagu ka teised usundid, paneb meid hästi tundma. Meile süstitakse,
vastassuunaline. Hõõrdejõu tekkimise peamiseks põhjuseks on konaruste haakumine kokkupuutes pindadega. Kui hõõrdejõudu poleks, siis näiteks: kelk jääkski libisema, asju kokku hõõrudes ei läheks need kuumaks. Kui hõõrdejõudu poleks siis kiviaja inimesed ei oleks saanud endale kahe puutüki abil kätega hõõrudes tuleleeki tekitada ja võib-olla elaksime praeguseni ilma tuleta. Ilma hõõrdejõuta oleksid põrandad, teed libedamad kui Lõunakeskuse liuväli ja inimesed ei suudaks püsti liikuda. Ilma hõõrdejõuta oleksid kõik asjad libedad ning neid ei saaks kätte võtta.
Kevin Aas Radioloogiatehnik 1 Mina kui õppija Essee Õppimise näol on tegemist elukestva protsessiga, mille tagajärjel muutub minu käitumisviis ning täiustub teadmiste süsteem. Kuidas mõjutavad seda ümbritsev keskkond ning saadud kogemused ning koolis õppimise puhul õppimisprotsessi teine pool õppejõud? Kas ma oskan õppida kogemustest, olgu need siis negatiivsed või positiivsed? Milline õppija ma täpselt olen ning kuidas on kõige efektiivsem teadmisi omandada?
docstxt/1318705066120334.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz RAH3170 Keskkonnakaitse ***** ******** Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste Ettekanne Õppejõud: lektor ****** Kohtla-Järve 2012 Sisukord Sissejuhatus Elektromagneetiline saaste on üks keskkonnasaaste tüüpidest, mis pärineb elektromagnetväljadest meie keskkonnas. Kui seda piltlikult ette kujutada siis võib seda vaadelda kui sudu, mis koosneb paljudest erinevatest elektromagnetlainetest.
Elu kui teater Tihtipeale võib meie tavaline elu tunduda kui teater, näitemäng. Paljud need sündmused võivad tunduda nähu filmistseenid eriti mõeldes viimase aja sündmustele need mitmed konfliktid maailmas, kaduvad lennukid, valla pääsenud epideemiad ja kõik muu mida oled harjunud nägema pigem filmides kui uudistes. Maailmas toimub midagi kahtlemata, aga kas ei ole mitte alati toimunud? Kas ei ole mitte alati öeldud et maailmalõpp tuleb ja et noored on hukas? Pidevalt on ju arvatud et maailm saab otsa, seda arvati ju millenniumi vahetusel ja ka 07.07.07 ja ka 21.12.12 ja on kindlasti ka varem arvatud. Noorte kohapealt võin kindlalt öelda et pole olemas põlvkonda mille käitumist ei ole vanemate poolt hukka mõistetud alati on arvatud et nüüd on tulevik hukkas kui mingi järjekordse uudse
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor. Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust.
puhk- ja rütmipillid. Selle muusikastiili iseloomulikeks joonteks on helitöö kooskõla ja orkestriseade üldine lihtsustumine, temaatiline tabavus ja rütmiline motoorsus. Neoklassitsistlikku muusikat kuulates tekib suur ärevustunne, millegi võimsa ja kättesaamatu järele. See tõmbaks mind justkui lõputusse väljapääsmatusse olukorda, kus muusika vaibudes ka tekkinud närvikõdi kaob. Muusika valjenedes kordub see taas. Muusika elavdab ning vilgastab mind, kui kuulan Sergei Prokofjev’i ,,Romeo’t ja Julia’t’’ või Carl Orff’i ,,Carmina burana’t’’. Teosed omavad selle ajajärgu tähtsat ajaloolist hõngu, mis kütkestab meeli mitmeil moel. On kuulda kõikehaaravat rütmi, milles suur roll on orkestril. Teisalt ergastavad need ka fantaasiamaailma, mis on minu arust nüüdisaegsele inimesele oluline omadus. Olen arvamusel, et kui indiviidil on rikastunud fantaasiamaailm on ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
