Loodusteadlane - ___________________, _____________________ ja _______________________. Elektrik - _______________________, ______________________ ja _________________________. Politseinik - ______________________, _____________________ ja _________________________. 2.Tõmba joon alla onomatopoeetilistele ehk loodushääli või helisid matkivatele sõnadele. (5p) Krigisema, kõiv, inka, kahisema, mulks, palukas, kräunuma, kapp, müsli, mürts 3.Ühenda murdesõna kirjakeelse vastega. (6p) 1.Sälg __ Väike 2.Üits __ Lepatriinu 3.Käolehm __ Õun 4.Ubin __ Selg 5.Napik __ Ilus 6.Ehe __ Üks 4.Asenda tekstis kõik sõnad sünonüümidega. (15p) Tüdruk jalutas aasal ja noppis lilli. Taevas laulsid sulised. Tüdruk lamas paksus rohus, põues õnnetunne. ___________________________________________________________________________
Riik soodustab murrete kasutamist ja säilitamist kultuuriväärtusena, võimaldades õpetada murdeid kohaliku Helmi Neetar Karl Pajusalu kultuuri osana üldhariduskooli riiklikus õppekavas. Murrete kasutamist toetatakse regionaalkultuuri arendamise programmidega. Riik tagab seadusandlikult, et ajaloolisel murdealal võib ametliku kirjakeelse kohanime kõrval kasutada ka nime murdekuju. Murdekeelt võib kirjakeele kõrval kasutada ka avalikel siltidel, viitadel, kuulutustes, teadaannetes ja reklaamis. Murdeuurijaid Lauri Kettunen (1885 Joroinen 1963 Helsingi) pani aluse läänemeresoome keelte uurimisele ja õpetamisele Tartu Ülikoolis. Andrus Saareste (1892 Tallinn 1964 Uppsala) pani aluse eesti murdeainese süstemaatilisele kogumisele, uurimisele ja murdearhiivile
Kui ei saa ära jätta neid, siis asendada ropud sõnud väljajätumärkidega. • Murde kasutamine on keerukas küsimus, kuna murre võib näidata inimest harimatuna. Ei tohiks murret kasutada, ainult siis kui see on loos selgelt asjakohane. Lisaks võivad need olla arusaamatud. • Argikeele-slängi puhul tuleb otsutada, kas see sobib kontekti. Kui sobib, siis tuleks kasutada ilma jutumärkide, lisaseletuseta. Kui ei sobi, siis tuleks asendada kirjakeelse sünonüümiga või üldse mitte kasutada lauset. Kirjalik ja suuline grammatika. Harva on võimalik esitada suulist tsitaati täpsel kujul. Põhjuseks on see, et suuline ja kirjalik grammatika erinevad palju. Tavalised suulise kõne jooned, mis tuleb muuta, koonduvad viide rühma: • Suulises jutus on tihti antigrammatilisi vorme, mis on vastuolus kirjakeele reeglitega. • Suulises kõnes kasutatakse lauseid, mille ehitus erineb kirjalausete ehitusest.
Sellest tulenevalt võib järeldada, et mida kõrgem haridustase, seda normikeelsem inimene on. Kuna Jüri Muttika on õppinud erinevates ülikoolides ning omandanud kõrghariduse, siis võib eeldada, et põhjus, miks tema keelekasutus ei olnud normikeelest palju kõrvalekalduv, ongi tema haridustasemes. Jüri Muttikat võib pidada ka nooreks inimeseks – ta on hetkel 37-aastane –, nii et ka vanus soosib normikeelsemat kõnepruuki. 3.1. nud/nd-kesksõna Jüri Muttika kasutas kirjakeelse nud-partitsiibi asemel nd-lõpulist kesksõna kolmel korral: kahel korral mineviku kesksõnana (nt ei saand) ja ühe korra omadussõnana (õppind). Millest on tema keelelised valikud tingitud? Kuna ta tegi seda nii vähe, võib seda pidada tühiseks. Inimesed teevad väsides rohkem vigu, mis tuli välja ka Keevalliku (1994) magistritöös. Kui võrrelda nd-lõpu esinemist nud-partitsiibi esinemisega, on vahe suur: mineviku kesksõnana kasutas ta seda 23 korral (nt olen kuulnud ja ei olnud),
keelemuutust. Olulised tulemused on lühidalt järgmised. Sotsiaalsetest teguritest on olulised vanus, sugu ja haridus: - -h-lõpulisi vorme kasutati vanemas põlves (sündinud kuni 1929) 76%, -n-lõpulisi vorme 23%, keskmises rühmas (1939-63) vastavalt 45% ja 44% ja nooremas rühmas 18% ja 72%; - naised eelistasid -n ja mehed -h (58/33% ja 38/56%); - algharidusega informantidel oli 87% -h vorme, põhiharidusega 67%, keskharidusega 46% ja kõrgharidusega 22%; - kirjakeelse -s-lõpu (metsas) kasutus tõuseb hüppeliselt keskmises põlves (vanem 1%, keskmine 11% noorem 10%) ja vastavalt kasutaja haridusele (alam haridus 1%, põhiharidus 35%, keskharidus 8% ja kõrgem 12%). Teine rühm tegureid oli situatiivsed: teema, kõnestiil (neutraalne/emfaatiline/vastused), teksti tüüp (narratiiv/dialoog): - enam kasutatakse -h vorme kõneldes oma varasemast sotsiaalsest elust ja oma eluloost. Tänapäeva elust ja probleemidest kõneldes h vormide hulk väheneb;
ajal on Viljandis Tarvastu vallas tagasi. Näidend "Kuldrannake". Kui Baturini kaugemale taustale mõelda, siis ta on äärealade autor. Teine taust vene vanausuliste taust Peipsi kandis. Laias laastus eestikeelne autor. Baturin tuleb kirjandusse luuletajana. Jõuab oma koguga Maa-alused järved 1968 viimasesse luulekassetti. Ei saa öelda, et ta silma paistaks, põhiliselt räägitakse kasseti puhul Ehinist. Võiks tähelepanu äratada see, et juba väike tsüklike mulgimurdelist murret kirjakeelse luule kõrval. See muutub hiljem tähtsamaks kui varem. 90 aastal mulgikeelse luulekogu Sinivald 1990. 60-70aastast võimalik rääkida LE luule lainest, seal esimesed Kaplinski tekstid. Vähemuslikkus algusest peale sees, see on huvitav, kuidas vähemuslikkus avaldub. Kui praegu Baturini loomingut viisaka lugeja pilguga mõõdame, siis aukartustäratav hulk suuri tekste, et oleks suur autor, sellisel imelikul või vähemuslikul viisil. Mulgilisus väike osa kogu luulest
taaskord sagedastele vaidlusküsimustele. Siselaenamine Suur osa meie praegusest väljakujunenud terminivarast on saadud murretest, ja see laenuallikas on väga soositud ka kirjakeelekorralduse teoorias. Murdeuurija Mariko Faster on aga juhtinud tähelepanu sellise laenamise negatiivsele mõjule: kuna kõik murde kõnelejad puutuvad kokku ka kirjakeelega, murre ja kirjakeel on väga sarnased keeled ja kirjakeel on murdest oluliselt elujõulisem, siis nihutab murdesõna kasutuselevõtt kirjakeelse terminina ära ka selle sõna tähenduse murdes. Ehk kui üldjuhul on keeleline laenamine nagu rõõmu jagamine, et ka andjale jääb alles, siis murdest laenamise puhul mitte. See tundub olevat täiesti tõsine põhjus terminimoodustuses teadlikult hoiduda murdematerjalist. Õnneks on murretest laenamine peaaegu kadunud niikuinii, lihtsalt kuna terminoloogid murdeid enam ei tunne. Ühe keele sees võivad sõnad liikuda igas suunas üldkeele ja eri alade oskuskeelte vahel
annaabi.ee 
