MANSI KEEL C. KARUS MANSID • Ehk vogulid • Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres, peamiselt Handi-Mansimaal ja Sverdlovski oblastis KEEL • Hariduskeelena ei ole rakendamist leidnud • Mansi kirjakeel põhineb põhja-mansi murde Sosva murrakul • Neli peamist murret: ida-, lõuna-, lääne- ja põhja-mansi • Esimene kirjateos avaldati 1868. aastal • 1937. aastal võeti kasutusele kirillitsal põhinev kiri Emakeele Emakeele Rahvaarv Rahvaarv Rahvaarv kõnelejaid kõnelejaid 1989 2002 2010 2002 2010 8279 11 432 2746 12 269 938 NENDE KEELE PROBLEEM • Mansi keelt peetakse tõsiselt ohustatud keeleks • Sundevakueerimine • Venestumine
-18. sajandil. 1989. aasta seisuga oli maride emakeelsus 81,9%.4 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaa maride emakeelsus 76,8%.5 5 Maridel on kaks kirjakeelt (niidu- ja mäemari), mille juured ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. Ametlikult kehtestati kaks standardiseeritud kirjakeelt 1937 toimunud keeleteaduslikul konverentsil. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal, vene keeles puuduvate häälikute tarvis on lisatud mõned tähed. Mari Vabariigis on kolm ametlikku keelt niidumari, mäemari ja vene keel. Kahe mari kirjakeele olemasolu on keelesituatsiooni komplitseerinud ning andnud teatud trumbid kätte vene keele eest seisjaile. Võrreldes teiste idapoolsete soome-ugri vabariikidega, on mari keele positsioonid kohalikus ühiskondlikus elus siiski suhteliselt head. Marimaal on isegi
Saami keel Saami keelt kõneldakse Norras,Rootsis,Soomes ja Venemaal. See ei ole kuskil riigikeel,vaid vähemusrahvuse keel. Saamlaste asuala paikneb Skandinaavia põhjaosas. Norras elab u 40 000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami. Oma kirjakeel on lõunasaami, luulesaami, põhjasaami, inarisaami, kolta ja kildini keelel. Üksnes kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte (Eesti ;Soome) kõige lähemad sugulaskeeled. 70% saamidest suurel maa-alal Norras, Rootsis ja Soomes räägib põhjasaami keelt. 1978. kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel, mis hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. Enne seda kirjutati igas riigis isemoodi. Norras avaldavad kirjastused põhjasaami
Lähimad sugulaskeeled on permikomi ja komi keel. Erinevused udmurdi ja komi keele vahel on umbes sama suured kui eesti ja soome keele vahel. Murdeerinevused põhja- ja lõunaudmurtide vahel on suhteliselt väikesed. Eraldi etnilise rühma moodustavad Põhja-Udmurtias Glazovi linna ümbruses elavad bessermanid. Tegemist on ilmselt udmurdistunud bulgaaride või tatarlastega. Nende keelt on üldiselt peetud udmurdi keele murdeks. Udmurdi kirjakeel põhineb kirillitsal, mida on täiendatud mõnede lisamärkidega. Kirjakeel hakkas välja kujunema 19. sajandi lõpul. Ühtse standardiseeritud kirjakeeleni jõuti 1920. aastail. Udmurdi Vabariigi ametlikeks keelteks on udmurdi ja vene keel. Lisaks maakoolidele õpetatakse udmurdi keelt õppeainena nüüd ka osades linnakoolides. Udmurdikeelseid raadio- ja telesaateid on paar tundi päevas, peamiselt uudised. Udmurdikeelse trükiajakirjanduse tiraazid on nõukogude ajaga võrreldes langenud. 19
ja Usbekistanis (12 000) Keeled Ersa ja moksa keel kuuluvad koos mari keelega soome-ugri keelte volga rühma. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varajasel keskajal. Ersa ja moksa keel on sama lähedased kui eesti ja soome keel. Moksade keeles ja välimuses on pärsia mõjutusi, ersade keel ja välimus on lähedasem Läänemere rahvastele. Ersa ja moksa kirjakeel hakkasid välja kujunema 19. sajandi lõpul Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal Vastavalt Mordva vabariigi põhiseadusele on riigikeeled vene, ersa ja moksa keel Moksa ja ersa keele staatus on formaalsus avalikus elus ega hariduses neil erilist kaalu pole Tänapäev Nõukogude Liidu lagunemine tõi teatava rahvusliku taassünni ka mordvalaste juures. 1991. aastal loodi Mordva ülikooli juures ühing Vaigel (Hääl). 1992. aasta märtsis tuli Saranskis kokku esimene Ersa ja Moksa Rahvaste Kongress 1993
Niidu- ja idamari murded on teineteisele lähemal, sest idamarid hargnesid niidumaridest alles 17.-18. sajandil. 1989. aasta seisuga oli maride emakeelsus 81,9%. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaa maride emakeelsus 76,8%. Maridel on kaks kirjakeelt (niidu- ja mäemari), mille juured ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. Ametlikult kehtestati kaks standardiseeritud kirjakeelt 1937. aastal toimunud keeleteaduslikul konverentsil. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal, vene keeles puuduvate häälikute tarvis on lisatud mõned tähed. Mari Vabariigis on kolm ametlikku keelt - niidumari, mäemari ja vene keel. Kahe mari kirjakeele olemasolu on keelesituatsiooni komplitseerinud ning andnud teatud trumbid kätte vene keele eest seisjaile. Võrreldes teiste idapoolsete soome-ugri vabariikidega, on mari keele positsioonid kohalikus ühiskondlikus elus siiski suhteliselt head. Marimaal on isegi marikeelseid koole (eelkõige
Nõukogude Venemaa koosseisu kuuluvas Karjalas kasutati 1920.-1930. aastail kirjakeeltena soome ja vene keelt. Tverikarjalastele loodi oma, ladina tähetikul põhinev kirjakeel, milles aastail 1931-1937 anti välja kokku 104 raamatut, peamiselt õpikud. 1937 keelati aga Karjala ANSV-s poliitilistel põhjustel soome keel. Selle asemele loodi nõukogude keeleteadlase Dmitri Bubrichi juhtimisel kiiruga erinevaid murdeid sünteesides ning rohkesti vene laensõnu lisades kirillitsal põhinev ühtne karjala kirjakeel, mille pidid kasutusele võtma ka tverikarjalased. 1937-1940 avaldati uues kirjakeeles terve rida õpikuid ja muud kirjandust, kokku 222 raamatut, ent uus kirjakeel ei jõudnud juurduda. Talvesõja lõppedes tunnustati soome keelt Karjalas taas ametliku kirjakeelena. Tverikarjalased jäid nende manöövrite käigus oma kirjakeelest ilma. 1991. aastal välja kuulutatud Karjala Vabariigi ainsaks riigikeeleks on vene keel. Karjala keelt
Peaaegu pooled Mari El'i elanikest olid venelased, küllalt palju on ka tatarlasi. Väljaspool oma vabariiki elab kõige arvukamalt marisid Baskiirias (idamarid) ja Kirovi oblastis, aga ka mujal Kesk-Volgamaal ja Uraalis. Keel Maridel on kaks kirjakeelt (niidu- ja mäemari), mille juured ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. Ametlikult kehtestati kaks standardiseeritud kirjakeelt 1937. aastal toimunud keeleteaduslikul konverentsil. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal, vene keeles puuduvate häälikute tarvis on lisatud mõned tähed. Mari Vabariigis on kolm ametlikku keelt - niidumari, mäemari ja vene keel. Kahe mari kirjakeele olemasolu on keelesituatsiooni komplitseerinud ning andnud teatud trumbid kätte vene keele eest seisjaile. Võrreldes teiste idapoolsete soome-ugri vabariikidega, on mari keele positsioonid kohalikus ühiskondlikus elus siiski suhteliselt head. Marimaal on isegi marikeelseid koole (eelkõige algkoolid),
Nõukogude Venemaa koosseisu kuuluvas Karjalas kasutati 1920.-1930. aastail kirjakeeltena soome ja vene keelt. Tverikarjalastele loodi oma, ladina tähetikul põhinev kirjakeel, milles aastail 1931-1937 anti välja kokku 104 raamatut, peamiselt õpikud. 1937 keelati aga Karjala ANSV-s poliitilistel põhjustel soome keel. Selle asemele loodi nõukogude keeleteadlase Dmitri Bubrichi juhtimisel kiiruga erinevaid murdeid sünteesides ning rohkesti vene laensõnu lisades kirillitsal põhinev ühtne karjala kirjakeel, mille pidid kasutusele võtma ka tverikarjalased. 1937-1940 avaldati uues kirjakeeles terve rida õpikuid ja muud kirjandust, kokku 222 raamatut, ent uus kirjakeel ei jõudnud juurduda. Talvesõja lõppedes tunnustati soome keelt Karjalas (Karjala-Soome NSV-s) taas ametliku kirjakeelena. Tverikarjalased jäid nende manöövrite käigus oma kirjakeelest ilma. 1991. aastal välja kuulutatud Karjala Vabariigi (endine ANSV) ainsaks riigikeeleks on vene keel
Hantide ja manside eellased rändasid nomaadidena edela suunas Donimaale ja sealt edasi oma praegusele asualale Doonau äärde, kuhu nad jõudsid 896. aastal meie aja järgi. Ungarlased on soome ugri suurim rahvus ja on olnud ka poliitiliselt kõige edukam. [7 lk 279-280] 2.2. Algkeel Saami kirjakeelele pani 17. sajandil aluse luterlik kirikukirjandus. Oma kirjakeel on lõunasaami, Lule saami, põhjasaami, Inari saami, koltasaami ja Kildini saami keelel. Üksnes Kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Kõige rohkem tarvitatakse põhjasaami kirjakeelt. [2 lk 382-383] 1978. kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel, mis hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. Enne seda kirjutati igas riigis isemoodi. Kildinilapi keelt kirjutati aastatel 19331937 ladina kirjas, kuni võimud andsid käsu kogu saamikeelne kirjavara hävitada. [4; 2010, 03,06]
1937 liideti 5 rahvusrajooni tverikarjala rahvusringkonnaks. Tverikarjalasi oli tollal kokku umbes 150 000. 58% neist jäid rahvusringkonna piiresse ning moodustasid umbes 54% selle elanikest. Väljapoole ringkonna piire jäänud tverikarjalased jäid aga rahvuslik-kultuuriliste õigusteta. 11 1937 algasid Karjalas repressioonid, mis kõige valusamalt tabasid soome kommuniste. Soome keel keelustati. Selle asemel võeti kasutusele D. Bubrichi juhtimisel loodud kirillitsal põhinev ning vene laenudest kubisev karjala kirjakeel. See uus kirjakeel võeti kasutusele ka Tveri Karjalas, senine tverikarjala kirjakeel ning selles välja antud kirjasõna kadusid. Veebruaris 1939 tverikarjala rahvusringkond likvideeriti. Tverikarjalased kaotasid senised rahvuskultuurilised õigused ning kogu sealne ühiskondlik elu (sh haridus) muudeti venekeelseks. Talvesõja tulemusena sai NSVL Soomelt Karjala kannase ja Laadoga põhjaranniku alad
Loodi 45 rahvuskülanõukogu ning 1931 moodustati nende baasil neli rahvusrajooni (Lihhoslavl, Tolmatši, Rameški, Maksatihha). 1935 lisandus Kozlovo rahvusrajoon. 1937 liideti viis rahvusrajooni Tveri- Karjala rahvusringkonnaks. Tveri karjalasi oli tollal kokku umbes 150 000. (Eesti Rahva Muuseum, 2015) 1937 algasid Karjalas repressioonid, mis kõige valusamalt tabasid soome kommuniste. Soome keel keelustati. Selle asemel võeti kasutusele D. Bubrichi juhtimisel loodud kirillitsal põhinev ning vene laenudest kubisev karjala kirjakeel. See uus kirjakeel võeti kasutusele ka Tveri Karjalas, senine tverikarjala kirjakeel ning selles välja antud kirjasõna kadusid. Veebruaris 1939 Tveri-Karjala rahvusringkond likvideeriti. Tveri karjalased kaotasid senised rahvuskultuurilised õigused ning kogu sealne ühiskondlik elu muudeti venekeelseks. (Uibopuu, 1984) Talvesõja tulemusena sai NSVL Soomelt Karjala kannase ja Laadoga põhjaranniku alad. Enne
Niidu- ja idamari murded on teineteisele lähemal, sest idamarid hargnesid niidumaridest alles 17.-18. sajandil. 1989. aasta seisuga oli maride emakeelsus 81,9%. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaa maride emakeelsus 76,8%. Maridel on kaks kirjakeelt (niidu- ja mäemari), mille juured ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. Ametlikult kehtestati kaks standardiseeritud kirjakeelt 1937. aastal toimunud keeleteaduslikul konverentsil. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal, vene keeles puuduvate häälikute tarvis on lisatud mõned tähed. Mari Vabariigis on kolm ametlikku keelt - niidumari, mäemari ja vene keel. Kahe mari kirjakeele olemasolu on keelesituatsiooni komplitseerinud ning andnud teatud trumbid kätte vene keele eest seisjaile. Võrreldes teiste idapoolsete soome-ugri vabariikidega, on mari keele positsioonid kohalikus ühiskondlikus elus siiski suhteliselt head.
annaabi.ee 
