oktoobril 1772.aastal enesetapu. Tollane lugeja ei suutnud taolisele väljakutsele vastata. ,,Werther" kutsus esile lausa kultuurirevolutsiooni, milles vastandusid kaks leeri. Vanema põlvkonna valgustuslik kriitika heitis teosele ette didaktilise eesmärgi puudumist ning pidas sääraste tugevate kirgede kujutamist noore põlvkonna moraalile hukutavaks; teoloogiline kriitika pidas teost abielurikkumise propageerimiseks ja enesetapuapoloogiaks. Ortodokssed kirikuringkonnad tahtsid teost ebamoraalsuse tõttu keelustada: enesetappu käsitab kristlik teoloogia surmapatuna, millele ei saa järgneda kahetsust ja andeksandi. Noorema ehk ,,tormi ja tungi" põlvkonna kirjanikud võtsid teose vaimustunult vastu, nähes selles kirgede, inimese meelelisuse tunnustamist, ja samastusid Wertheriga elus, teinekord isegi surmas. Tollane sentimentaalne lugeja ei suutnud eristada autorit ja kirjakirjutajat Wertherit. Ta luges
Rasputin kasutas seda usaldust ära ja elas õukonnas mõnusatja laiska elu. Rasputin kasutas oma mõjuvõimu ära kas selleks, et Venemaa poliitikat mõjutada. Vene eliidi seas tekkis "harimatu talupoja" (Rasputin oskas vaevu kirjutada) suhtes tugev vastumeelsus, ka monarhistid uskusid, et Rasputin hukutab nii tsaariperekonna kui ka riigi. Ta sekkus eriti Esimese maailmasõja ajal üha enam poliitikasse, mõjutas keisri otsuseid ministrite ja muid oluliste riigiametnike ametissemääramisel. Kirikuringkonnad süüdistasid teda ketserluses, aristokraatia aga liiderlikkuses. Ilmselt oli mõlemal poolel teatud määral õigus, kuid et Rasputinile kuulus tsaariperekonna absoluutne toetus, ei kõigutanud süüdistused tema võimupositisooni sugugi. 1914. aastal tehti Rasputinile esimene atentaat – teda löödi oma kodukülas noaga kõhtu, Rasputin jäi aga ellu. Nüüdsest uskusid tema austajad veelgi enam tema pühalikkust. 30. detsember 1916. tapeti Rasputin. Tema atendaadi kohta on mitu teooriat:
saadik, kelle ettekuulutusi peab igal juhul järgima. Nikolai oli paljuski oma naise mõju all ning uskus Rasputinit ka ise, siiski ei täitnud ta alati munga juhtnööre. Vene eliidi seas tekkis "harimatu talupoja" (Rasputin oskas vaevu kirjutada) suhtes tugev vastumeelsus, ka monarhistid uskusid, et Rasputin hukutab nii tsaariperekonna kui ka riigi. Ta sekkus eriti Esimese maailmasõja ajal üha enam poliitikasse, määras ministreid ja muid olulisi riigiametnikke. Kirikuringkonnad süüdistasid teda ketserluses, aristokraatia aga liiderlikkuses. Ilmselt oli mõlemal poolel teatud määral õigus, kuid et Rasputinile kuulus tsaariperekonna absoluutne toetus, ei kõigutanud süüdistused tema võimupositisooni sugugi. 1900 aastatel valitses Venemaad Tsaaripere. Nikolai II ,Romanovide perekonna pea ja ka Venemaa valitseja ja tsaar.Oli ümbritsetud oma perekonnaga kaasaarvatud oma naise Aleksandraga ja nooreima poja Alekssisega. 1910
Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga. Rasputin - oli vene munk ja viimase Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune. Rasputin uutiski seletamatul viisil Aleksei seisundit parandada. See kordus alati, kui poiss tundis end halvasti. Nii pälvis Siberi munk nii tsaari kui tsaarinna usalduse. Vene eliidi seas tekkis "harimatu talupoja" (Rasputin oskas vaevu kirjutada) suhtes tugev vastumeelsus, ka monarhistid uskusid, et Rasputin hukutab nii tsaariperekonna kui ka riigi. Kirikuringkonnad süüdistasid teda ketserluses, aristokraatia aga liiderlikkuses. Talle tehti atendaadikatse, see aga ebaõnnestus ning siis uskusid tema austajad veel rohkem tema pühalikkust. Monarhistid otsustasid Rasputini tappa, et "päästa tsaar ja Venemaa" . Enne oli Rasputin aga ennustanud, et ilma temata hukkub tsaaripere peagi. Nii see teatavasti ka läks. Konstantin Konik - oli eesti poliitik ja ühiskonnategelane, Eestimaa Päästekomitee liige
riiklikus elus. Nende eesmärgiks oli süvendada usutunnet ning võib ainult oletada, kui raske oli tol ajal olla teisitimõtleja. Võib vist olla päris õnnelik, et teos üldse säilinud on, sest selle eest on ka autorit tahetud saata tuleriidale ning teda nimetatud viimaste sajandite suurimaks paganaks ja vabamõtlejaks. "Tartuffe" oli paheline ja jumalavallatu, aga see just ongi see miski, mis annab teosele oma värvi ja vürtsika lugemiselamuse. Just "Tartuffe" oli ju see teos, mille kirikuringkonnad valisid oma kõige tervamate rünnakute märklauaks. Näidend kirjeldavat jumalakartlikkust eriti võigastes värvides ning tänu sellele on Moliere'i peetud ka võitlejaks obskurantismi ja kitsarinnalisuse vastu, tema ideaaliks oli humanistlik elulaad. "Tartuffe ehk petis" on igale vähegi haritud inimesele tuntud teos. Juba ilmumise ajal ei jätnud see külmaks ühtki mõtlevat inimest Prantsusmaal. Ka praegu on "Tartuffe" paljudes seltskondades
Sugukonnas kummardati Rodi ja Rozanitsi (viljakusjumalad). Idaslaavlaste juures ka pikse- ja taevajumal Perun. Kõik hõimud jumalikustavad loodust. 6. saj. Salzburgist lähtuv misjon Aquileia horvaatide seas alustas Slaavlaste ristiusustamist. 8. saj algas missioon sloveenide hulgas ning Karl Suure ajal vendide, tsehhide, obodriitide ja Elbe slaavlaste seas. 850 a. liitusid serblased idakirikuga. 863 algasid misjonitööd Suur-Moraavias; hiljem liitusid ka tsehhi kirikuringkonnad Roomaga. 864/65 toimus bulgaarlaste ristiusku pööramine. 866 ristiti aga üks rühm russe (venelasi?). Gniezno piiskopkonna ja Esztergomi piiskopkonna asutamisega eemaldusid poola ja ungari kirik saksa mõju alt. Slaavlaste riigid üritasid luua oma iseseisvat kirikut (autokefaalne peapiiskopkond e patriarhaat). Makedoonia dialektil põhinev slaavi keel sai nii kiriku kui ka Balkani ja idaslaavlaste kirjakeeleks Ristiusu vastuvõtmisega tõusis slaavlaste kultuuritase ja see aitas
August Gailit, Henrik Visnapuu ja palju teisi. 7. veebruaril pöördus Landessender Reval'is raadiokõnega rahva poole Jüri Uluots ja kutsus igakülgselt mobilisatsiooni toetama. Selles üleskutses nimetas Uluots eestlaste võitlust vabadusvõitluseks Nõukogude Liidu vallutusplaanide vastu. Peale selle korraldas Uluots ka ringsõidu läbi Eesti, et kohapeal selgitada inimestele mobilisatsiooni vajalikkust. Mobilisatsiooni asusid toetama ka Eesti kirikuringkonnad. Kõigel sellel oli mõju ja lühikese ajaga pani ennast kirja ligi 60 000 meest. Nii suur arv tekitas sakslastele aga probleeme. Lisaks sellele, et mõned Saksa ringkonnad ei tahtnud anda relvi nii paljudele eestlastele, oli ka palju argisemaid probleeme nii palju relvi sakslastel lihtsalt polnud kuskilt võtta. Ligi 27 000 mehele anti ajapikendust, kuna neid polnud lihtsalt kuhugile panna. Kuigi sakslased olid esialgu arvestanud 15 000
pühapäevane suhtluse-kokkusaamise paik. Olid tekkinud territoriaalkirikud, mis hõlmasid ühte piirkonda kas väikest vürtsiriiki, vabalinna või isegi Rootsi ajal tervet riiki. Luteri pastori ehk patronaadiõigus kuulus rüütelkonnale või maaomanikele, nõudmine oli, et isik oli saanud vaimse hariduse Tartu Ülikoolist. Luteri pastor viis läbi olulise rituaale: ristimine, laulatamine, matused. Vennastekoguduste liikumine: Ehk hernhuutlik liikumine. Liikumine kasvas 1817. aastal, paljud kirikuringkonnad nägid vagadusliikumises esialgu liitlast ja lootsid sellelt abi rahva usulis-moraalsel kasvatamisel. 1839. aastal oli vennastekoguduste liikmete arv eestlaste alal ligi 50 000. Toimus massiline äratusliikumine. Augsburgi usutunnistusest hernhuutlased ei loobunud ja Baltimaades nad "ametlikust" luteri kirikust organisatsiooniliselt ei eraldunud. Ristimine, armulaud, leer, laulatus ja matused jäid ikka kiriku hooldeks. Kõige tähtsamad olid hernhuutlastele palvetunnid,
Euroopa keldi, germaani ja slaavi rahvaste ristiusustamine: Germaani vaata ülevalt Keldi - ??? Slaavi Algab Rooma ja Bütsantsi kultuuri tungimisega ida ja kesk euroopasse. 6. saj Salzburgist lähtuv misjon Aquileia horvaatide seas, 8. saj sloveenide hulgas. Karl Suure ajal algab misjon vendide, tsehhide, obodriitide ja Elbe slaavlaste seas. 850 liituvad serblased idakirikuga. 863 alustavad Konstantinos ja Methodios misjonitööd Suur-Molraavias (Suur-Määri riigis), hiljem liituvad Tsehhi kirikuringkonnad Roomaga. 864/65 bulgaarlaste ristiusustamine 866 ristitakse 1 rühm venelasi. 948 Havelbergi, Brandenburgi ja Oldernburgi piiskopkonna asutamine 966 Poola vürsti Mieszko ristimine 968 Otto I asutab Magdeburgi piiskopkonna 973/976 Praha piiskopkonna rajamine 983 slaavlaste ülestõusu tõttu hävitatakse kristlik misjon 988 Kiievi suurvürst Vladimiri ristimine Slaavlased üritavad luua oma iseseisvat kirikut. Ristiusu vastuvõtmisega tõuseb
annaabi.ee 
