Kristina Uibuknat 10.a klass Johan Pitka (19. veebruar 1872 Võhmuta vallas Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas ja surmaaeg ja koht on teadmata) Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontrad miral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Kirikuraamatu järgi oli ta nimetatud Juhan Pitka. Tema vanem vend oli tuntud lastekirjanik Ansomardi. 1900 teenis kuus nädalat rannakaitselaeval "Admiral Usakov", sai arvatavasti mereväelipniku auastme 1907 novembris asutas EestiLäti Laevasõidu Agentuuri 1911 asutas Tallinnas merekaubandusühisuse Johan Pitka ning Tallinna Laeva Ühisuse ja korraldas "Balti Peaste Seltsi". Lisaks asutas ta Merekaubanduse ja Laevasõidu edendamise Seltsi ja
Septembril 1778 . aastal Saaremaal Lahetaguse mõisas Fabian Ernst v. Bellingshauseni ja tema naise Anna Katharina v. Fölckereni kolmanda pojana . Tema vennad olid Reinhold Johann ja Hermann Friedrich , kellest mõlemast said maaväeohvitserid . Sünnikoha suhtes on küll olnud palju arvamusi , näiteks Hiiumaa , Kihelkonna ja ka Arensburgi . Sama kehtib ka meresõitja nime kohta . Meresõitja ise , kuid ka ta vennad , kasutasid kogu oma eluajal nime Bellingshausen , kuid Kihelkonna koguduse kirikuraamatu alusel oli nimeks hoopis Billingshausen . Lahkarvamusi on ka sünniajas . Kuni 1956 . aastani märkisid meie teatmeteosed Bellingshauseni sünniajaks 1779 , kahe erineva augusti kuupäevaga . Kõikides lahkarvamustes valitseb mitmekesisus aga juba algallikates . Tulevane meresõitja veetis aga oma sünnikohas vaid oma lapsepõlve . 1784 . aastal suri Bellingshauseni isa ja perekond kaotas oma mõlemad , ning kolis algul Kuressaarde , hiljem aga Antsla lähedale Vaabina mõisa
ALFRED NEULAND Eluaastad: 10.10.1895 Valga - 16.11.1966 Tallinn 1 Meie tõstekuulsuse vanemad olid pärit Liivimaa kubermangust. Alfred nägi ilmavalgust Valgas 10.oktoobril(vkj.28.sept) 1895.a. Kirikuraamatusse kanti Karl-Alfred Meiland (valga Peetri Luteriusu kirikuraamatu kanne nr.35) 1914.a. aseb ta ise kirjutada oma perekonnanime saksapäraselt Neuland. Nii ise järjekindlalt kirjutades ja võistlusprotokollidesse, medalitele, diplomitele nime kandes jäigi Rahvusvahelise Tõsteliidu raamatusse Alfred Neuland ja seda tänapäevani. Neilandite perekond kolis peale Alfredi sündi Riiga. Isa sai katlakütja koha lauavabrikus, ema pesi sakste pesu. Kuidas ta aga sportima hakkas kirjuta oma jutustuses "Eesti Spordilehes" (nr.46 1926.a.)
...................................................8 11. Kontradmiral Pitka teenetemärgid ja aunimetused ...........................................8 12. Kasutatud kirjandus.................................................................................9 Johan Pitka Johan Pitka on sündinud 19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vallas. Ta oli Eesti kontradmiral; Eesti mereväe looja ning esimene ülem Vabadussõjas; vabadusvõitluse juhte 1944.aastal. Kirikuraamatu järgi oli ta nimi Juhan Pitka. Tema vanem vend oli tuntud lastekirjanik Peäro August Pitka. Johan Pitka surmaaeg ja -koht teadmata aga arvatavasti suri septembris 1944 aasta Ühiskondlik tegevus ja teenistuskäik 1895 kapteniks purjelaeval "Kalvis" ja brigantiinil "Albatross"; 1896 tüürimees Tallinna jäälõhkujal "Stadt Reval"; 1896 1900 kapten kaugesõidu parklaeval "Lilly" millega sõitis kaks korda Lõuna-Ameerikasse; 1900 teenis kuus nädalat rannakaitselaeval "Admiral Usakov";
Kiriklikud ametikohustused Pastoril tuli läbi viia jumalateenistus, ristimine, laulatamine, matused, armulaud ja katehhees. Eriti raskeks tegi asjaolu, et jutlus tuli ette valmistada eesti keeles. Eestikeelse jutluse järel tuli pidada ka saksakeelne jutlus. Kaks korda aastast tulu noortele jagada leeriõpetust: talupoegade lastele talvel, sakslastele suvel. Lisandus veel pruudiõpetus noorpaaridele enne laulatust. Kohustuste hulka kuulusid veel koduvisitatsioonid ja haigete külastamine, kirikuraamatu ja hingerevisjonide pidamine. Sageli tuli olla vahekohtunikuku rollis talupoegade tüliasjades. Hupel pidas ka oluliseks pühendumine vaimsele enesetäiendamisele ja teadusekirjanduse lugemisele. Eesti oli küll usuleige, kuid armulaual käimine oli kohustuslik. Kes jumalateenistusest kõrvale hoidsid, maeti pühitsemata mulda. Pastor kirikupolitsei rollis Liivimaa vaimulike kohustuste hulka kuulus ka järelevalve koguduseliikmete eluviiside ja kommete üle
Selle aja Järva-Jaani kolhoosi maadel oli ühismajandite moodustamise aastatel olnud kokku 15 väikest kolhoosi. 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed 2.1.Vennad Pitkad Johan Pitka on sündinud 19. veebruar 1872 Võhmuta vallas Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas surmaaeg september-november 1944. Ta oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Kirikuraamatu järgi oli ta nimi Juhan Pitka. Haridustee 1881 Seliküla vallakoolis 1885 Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis 1890 hakkas merd sõitma ja 1891 astus Käsmu merekooli. 13 1892 läks üle Kuressaare merekooli, sooritas seal samal aastal kaugtüürimehe eksami. 1894 astus Paldiski merekooli ning 1895 sooritas kaugesõidukapteni eksamid . Ühiskondlik tegevus ja teenistuskäik
asemel e, u asemel v ja w, ö ja o asemel õ. Kasutatakse võõrtähti. Sisekaolised vormid. Genitiivi lõpp n on säilinud. Kaasasolu väljendab postpositsioonikonstruktsioon. Võrdluse tunnus on mb. Tu-karitiivid käänduvad. Imperatiivi ainsuse 2. pöördes tüve lõpus k, mitmuse 2. ja 3. pöördes t. Eitusverb pöördub. Ma/-me esineb teonime mine tähenduses. Adverbides säilinud possessiivrudimendid. Põimuvad Eesti ida murded, Virumaa ja läänelikud jooned. 1551 kirikuraamatu Hans Susi tõlge. Masing oletas, et Susi on tõlkinud perikoopide ja lauluraamatu eesti keelde, mis pole kumbki säilinud. Susi tekste kasutasid hiljem Russow, Müller ja Rossihnius. ,,Kiri emale" algus ja lõpp alamsaksa k, keskel soomemõjuline eesti k (29 rida). Kirja saaja on ema, keda autor (ilmselt Eesti- ja Liivimaal töötav soome vaimulik) peab aitama, et ta temalt võetud asjad kätte saaks, ja pöördub selleks Rootsi kuninga poole
Koolipäev kulges sissejuurdunud päevakava järgi. Alustati hommikupalvega, järgnes tähtede õppimine ja veerimine ning lugemise harjutamine. Koos lugemisega õpiti pähe katekismuse peatükke ja laulusalme. Päev lõppes kirikulaulu ja õhtupalvega. Veerimismeetodi püsimise tõttu jäi aabitsa sisu ja välisilme muutumatuks sajandi viimase aastakümneni. Aabitsa kõrval olid tähtsamaks kooli kirjavaraks kodu- ja kirikuraamatu katekismuse ning lauluraamatu osad. Matemaatikat, sealjuures rehkendamist, õpetati kihelkonna- ja mõisakoolides harva. Enam läks rehkenduskunsti vaja linnaeestlastele. 1795. aastal jõudis maarahva kätte ka kalendrilisana esimene eestikeelne maakaart, kus olid kõik "maad, mered ja linnad". Vajalikud teadmised hangiti mitmesugustest käsiraamatutest. 1786. a. Seaduse alusel kehtestati kogu riigi linnakoolides kaheastmeline koolisüsteem.
Sisu poolest ei olegi Kirikliku Lehe näol tegemist religioosse väljaandega. Hurdast-vaimulikust on tugevam soov inimesi ilmalike teadmistega varustada, samuti tema huvi eestlaste mineviku vastu ka kodumaalt kaugemal. Nii võtabki üle poole numbrist enda alla ülevaade sellest, kuidas tekkisid Peterburis eesti kogudus, kirik ja kirikukool. See ülevaade hõlmab ajavahemikku Katariina II valitsemisest kuni 1849. aastani ning jääb pooleli. Veel antakse lehes kirikuraamatu põhjal koostatud tabel sündide, surmade, leerilaste ja laulatatud paaride arvu kohta aastail 1803-33. Eesti rahvuslik ärkamisaeg ja ajakirjandus 1880ndad. Eduard Vilde Kui järjepideva eestikeelse ajakirjanduse algusaastaks loeme Perno Postimehe sündi 1857, siis alates Sakala tulekust 1878 hakkab Eesti- ja Liivimaal ilmuma teisigi ajalehti, mida toimetasid nimekad rahvuslikud tegelased: Karl August Hermann
annaabi.ee 
