Barokiajastu- kas ilmalik või vaimulik? Barokiajastul tegutses mitmeid heliloojaid. Nende hulgas olid ka Johann Sebastian Bach (1685-1750) ja Georg Friedrich Händel (1685-1759). Händel avaldas end põhiliselt ooperis- ainsas zanris, mis jäi Bachist puutumata-, samas pole Händeli loominugs ühtki olulist kirikumuusikateost. Bachi muusika toetus paljude põlvkondade perekonnatraditsioonile ja esindas vanaaegset tsunftikunstniku vaimu. Händel seevastu jäi järgnevaile põlvkondadele uusaegse karjäärimuusiku mudeliks. Kuid kas barokiajastu muusika on ikkagi vaimulik või ilmalik? Sellele küsimusele vastust otsides võib kohata erinevaid arvamusi. Vaadeldes Bachi loomingut võib öelda, et peaaegu kõik on kirjutatud jumalale. Vaadeledes kasvõi tema
orkestri ja kammermuusikaga, sest õukonnas polnud ooperitruppi. 1712. lõpul sai ta loa uueks Londoni reisiks, tingimusel, et tuleb tagasi, kuid see jäi täitmata. London I ooperid Händel võeti juba esimesel Londoni visiidil kuninganna Anne poolt suurejooneliselt vastu ning ooper ,,Rinaldo" pälvis Kuninglikus Teatris sensatsioonilise menu. Nüüd tõi Händel lavale veel mitu ooperit, lõi ,,Oodi kuninganna Anne'i sünnipäevaks" ning kaks pidulikku kirikumuusikateost, mis kindlustas tema hea maine kuninganna silmis. Kui troonile tõusis George I, kartis Händel õukonda ilmuda ning korraldas sõprade abiga omapärase lepituskatse: kui kuningas koos õukonnaga Thamesil lõbusõitu tegi, ilmus kuninga laeva kõrvale teine laev muusikutega, kes esitasid Händeli juhtimisel pidulikku orkestrimuusikat. Kuningas olevat seepeale andestanud ja päästnud Händeli õukonna ebasoosingust.
ja kammermuusikaga, sest õukonnas polnud ooperitruppi. 1712. lõpul sai ta loa uueks Londoni-reisiks, tingimusel, et tuleb tagasi, kuid see jäi täitmata. London I. Ooperid Händel võeti juba I Londoni-visiidil kuninganna Anne'i poolt suurejooneliselt vastu ning ooper ,,Rinaldo" läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise menuga. Nüüd tõi Händel lavale veel mitu ooperit, lõi ,,Oodi kuninganna Anne'i sünnipäevaks" ning kaks pidulikku kirikumuusikateost, mis kindlustas tema hea maine kuninganna silmis. Kui troonile tõusis George I, kartis Händel õukonda ilmuda ning korraldas sõprade abiga omapärase lepituskatse: kui kuningas koos õukonnaga Thamesil lõbusõitu tegi, ilmus kuninga laeva kõrvale teine laev muusikutega, kes esitasid Händeli juhtimisel pidulikku orkestrimuusikat. Kuningas olevat seepeale andestanud ja päästnud Händeli õukonna ebasoosingust. Händeli üks kaalukamaid orkestriteoseid süit ,,Veemuusika" sündis
ooperiteatris, Bach ühes kloostrikoolis. . Händeli isa oli õukonnas tunnustatud kirurg, Bachi isa Johann Ambrosius Bach oli Eisenachi linnamuusik. Händeli isa oli poisi muusikahuvi vastu, Bachi isa tegeles ka ise muusikaga. Bachi grandioosne looming haarab kõiki tolleaegseid muusikaliike (v.a.ooper), nii instrumentaalseid kui vokaalseid, nii ilmalikke kui vaimulikke, Händelil loomingus pole ühtki olulist kirikumuusikateost kuid ta avaldas end põhiliselt ooperis ning ka oratooriumides h) fuuga - on polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud fuugavormis. Sõna 'fuga' muusikapala tähenduses on olnud kasutuses alates XIV sajandist, see tähendas kaanonivormis imitatsioonil põhinevat kompositsiooni, kus üks hääl "jälitab" teist. i) itaalia tuntuim barokkooperi helilooja; barokksonaadi looja - Barokksonaadi looja
see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Vahepeal võttis Händel ette reisi Londonisse ja viibis seal kaheksa kuud. 1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks. Seal tõi ta lavale mitu uut ooperit ning kaks pidulikku kirikumuusikateost. 1719.aastal rajati Londonisse ooperiteater, mille muusikaliseks juhiks sai Händel. Sellega algas Händeli ooperiloomingu kõrgaeg ja siitpeale lõi ta kuni 1741.aastani regullaarselt 1-2 ooperit aastas. 1728.aastal läks Händeli juhitav teater pankrotti, seda püüti taastada ja 1729.aastal avatigi teater uuesti, kuigi kasina eduga. Händel sattus sageli vastuollu lauljatega, Londoni ajakirjanduses ilmus tema kohta ränka kriitikat ning 1733
see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Vahepeal võttis Händel ette reisi Londonisse ja viibis seal kaheksa kuud. 1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks. Seal tõi ta lavale mitu uut ooperit ning kaks pidulikku kirikumuusikateost. 1719.aastal rajati Londonisse ooperiteater, mille muusikaliseks juhiks sai Händel. Sellega algas Händeli ooperiloomingu kõrgaeg ja siitpeale lõi ta kuni 1741.aastani regullaarselt 1-2 ooperit aastas. 1728.aastal läks Händeli juhitav teater pankrotti, seda püüti taastada ja 1729.aastal avatigi teater uuesti, kuigi kasina eduga. Händel sattus sageli vastuollu lauljatega, Londoni ajakirjanduses ilmus tema kohta ränka kriitikat ning 1733
käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Vahepeal võttis Händel ette reisi Londonisse ja viibis seal kaheksa kuud. 1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks. Seal tõi ta lavale mitu uut ooperit ning kaks pidulikku kirikumuusikateost. 1719.aastal rajati Londonisse ooperiteater, mille muusikaliseks juhiks sai Händel. Sellega algas Händeli ooperiloomingu kõrgaeg ja siitpeale lõi ta kuni 1741.aastani regullaarselt 1-2 ooperit aastas. 1728.aastal läks Händeli juhitav teater pankrotti, seda püüti taastada ja 1729.aastal avatigi teater uuesti, kuigi kasina eduga. Händel sattus sageli vastuollu lauljatega, Londoni ajakirjanduses ilmus tema kohta ränka kriitikat ning 1733 lõpetas
tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses mõjukaimate kardinalide seltskonda, kus ta kirjutas oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Scarlatti. 3.2 Ooperilooming. Londoni visiidil olles Kuninganna Anne`i poolt vastu võtud ooper "Rinaldo". Peale seda menu Kuniglikus Teatris kirjutas ta veel mõned ooperid. Lõi ,,Oodi kuninganna Anne'i sünnipäevaks" ning kaks pidulikku kirikumuusikateost, mis kindlustas tema hea maine kuninganna silmis. Kuninganna Anne suri. Kuningaks George I, kellega ta väga hästi läbi ei 12 saanud. Ittalia nuusikast vaimsutusest olnud Londoni koorekiht rajas kuning abil pidevalt töötava ooperiteatri. Mille kunstiliseks juhiks sai Händel, sinna kutusuti Euroopa parimad lauljad. Kellega ta sattus tihti vastuollu. Teater pidas vastu 9 aastat
2, A-1, C-3, H-8). Eelmise sajandi sajandi ühe kuulsama Bachi monograafia autor Albert Schweitzer määratleb helilooja koha ajaloos nii:“Bach on lõpp. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani“. GEORG FRIEDRICH HÄNDEL(1685-1759) Sündisid samal aastal ja lähedastes linnades, samuti olid nende eeskujud samad, kuid kujunesid väga erinevateks isiksusteks. Händel avaldas end põhiliselt oopertis-ainsas zanris, mis Bachil puutumata jäi ning Händeli muusikas pole ühtki olulist kirikumuusikateost. Händel sündis Halles 23. veebruaril 1685.a. Tema isa oli tunnustatud kirurg ja õhutas poega õigusteadust õppima. Ühel perekondlikul visiidil kuuldi Händeli orelimänguoskust ning soovitati muusikaõpinguid, mispeale anti poiss Halle organisti Friedrich Wilhelm Zachow käe alla. 1702 astus ta Halle ülikooli, kus õppis õigusteadust. Kuid kuna Halles polnud tema muusikalistele abitsioonidele ruumi, siis lahkus ta 1703. aastal Hamburgi. I Hamburg(1703-1706)
annaabi.ee 
