*jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile *reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust *Forseliuse seminar oli täielikuks aluseks kirikulaulule > kihelkondades köstrikoolid, kus koolilapsed laulsid kirikukooris 2. Hernhuutlaste mõju eesti koorimuusikale *olulisel kohal laulmine, laulud oli rahvale meelepärased ja mõistetavad. Lihtsad, rahvalikud, liikuva meloodiaga, neis valitses tundelisus ja härdameelsus. *laulsid mehed, naised ja lapsed *kujunes mitmehäälne koorilaul *laule hakati pillidel saatma *koorilaul sai alguse kihelkonnakoolidest nagu Laiuse, Põltsamaa ja Torma koolides. 3
Oli tüüpiline hansamuusik. Tallinnas oli 10 aastat gümnaasiumi kantor ja juhtis Oleviste kiriku muusikaelu. "Kindlameelne Argenia" kanti koolidraamana ette Tallinna gümnaasiumi õpilaste poolt, seda võib pidada 1. ooperietenduseks Tallinnas. 1. Milline oli Forseliuse osa Eesti hariduselu arengus? Asutas seminari, kus hakati ette valmistama köstreid-koolmeistreid, rahvakoolide õpetajaid, sealt sai alguse eesti maakoolide võrk, mis pani tegelikult aluse ka eestikeelsele kirikulaulule. Sajandi lõpus tegutsesid juba peaaegu kõigis kihelkondades köstrikoolid Academia Gustaviana- Rootslaste rajatud eesti esimene gümnaasium , millest 1632 sai protestantlik ülikool, rajati vastukaaluks katoliiklikule õppeasutusele Koolidraama- õppekavastik, mille eesmärk oli arendada õpilaste kõneosavust ning tutvustada neid värsiõpetuse ja erinevate retoorikastiilidega. Kirmes- suuremate kloostrite ja kirikute juures jumalateenistuste järel toimunud ilmalikud pidustused
*Andis välja ka esimese eestikeelse aabitsa *Töötas välja range kirikukaristuste süsteemi *Hermann Samson luterliku fundamentalismi silmapaistavamaid esindajaid *Nõiaprotsessid *1642. a Pühajõe mäss talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud veski, kuna pidasid seda jõe rüvetamiseks Rahvahariduse algus: *1684.a asutati õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius *Ta õpetas kasvandikele kolme kuuga selgeks lugemise, lisaks usuõpetusele ja kirikulaulule õoiti ka rehkendamist, saksa keelt ja raamatukõitmist *1687.a võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister Vanem eestikeelne kirjasõna: *1637.a esimene eesti keele grammatika, koostajaks Heinrich Stahl *Tol ajal peeti heaks tooniks kinkida mõni eestikeelne luuuletus või kirjutada paar eestikeelset rida dissertatsiooni algusesse (haritlastel), sest seda peeti eksootikaks
Gustaviana. 2) Milliseid muutusi hariduselus, kirikuelus ja vaimulikus ning ilmalikus muusikas tõi endaga kaasa Rootsi võimu kehtestamine Eesti- ja Liivimaal? V: Rootsi valitsus kandis hoolt rahva elujärje parandamise eest. Rootsi aeg jättis sügavaid jälgi ka eesti haridus- ja usuellu. Ehitati üles sõjas hävinud kirikud. Köstrid pidid hakkama rahvast lugema õpetama. Forseliuse seminarist sai alguse Eesti maakoolide võrk, mis pani tegelikult aluse ka eestikeelsele kirikulaulule. Paljudes kohtades laulsid koolilapsed ka kirikukooris. Koolides oli kohustuslik koraalilaulu õppimine. 3) Mis on koolidraama ja missugune on tema roll tolleaegses hariduselus? V: Koolidraama eesmärk oli arendada õpilaste kõneosavust ning tutvustada neid värsiõpetuse ja erinevate retoorikastiilidega. Neis nähti suurt kasu kristlik-humanistlikule haridusele. 4) Too näiteid erinevatest kultuurivaldkondadest Läänemere-äärsete linnade ühtses kultuurielus.
6. Mõisted ja isikud Tartu ülikool Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte. 1632. aastal avas Tartu Ülikool uksed. Neli teaduskonda. Usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õpetöö toimus Ladina keeles. Forseliuse seminar Bengt Gottfried Forseliuse poolt loodud 1684. aastal. Seminari õpilasteks võeti Tartumaalt pärit talupoisse. Lisaks usuõpetusele ja kirikulaulule õpetati ka rehkendamist, saksa keelt, ja raamatu köitmist. Talurahvakoolid 1687 aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakoolid. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Skytte Liivimaa kindralkuberner, kes tegi ära Tartu Ülikooli asutamise tegeliku töö.
Rahvaharidus Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Iga pärisorjast talupoeg pidi oskama piiblit lugeda. Millega on läinud Eesti kultuurilukku järgmised aastad? 1632- avatakse Tartu Ülikool 1637- esimene eesti keele grammatika, koostas Heinrich Stahl 1684- Tartu lähedale Piiskopimõisasse rajati õpetajate seminar, asutati Fischeri initsiatiivil, praktilist tööd korraldas Forselius. Kolme kuuga suutis lugemise selgeks õpetada, lisaks usuõpetusele ja kirikulaulule õpiti rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. 1686- Forselius käis kuninga jutul Ignatsi Jaagu ja Pakri Hanso Jürriga, teadmistega jäädi rahule ilmub ka lõuna-eestikeelne Uus-Testament, mille tõlkisid Andres Virginius ja tema poeg Adrian. 1693- ilmus ladinakeelne eesti keele grammatika, Johann Hornungi koostatud. 1710- 1699. viidi ülikool ka Pärnusse, kuid 1710 vallutasid venelased Pärnu. Millega on läinud Eesti kultuurilukku järgmised isikud? B. G
1830. aastatest alates hakati üksikutes kiheldkondades ühtlustama külakoolide õppetöö korraldust. Üks esimestest koolmeistritele mõeldud eeskirjadest anti välja Laiuse kihelkonnas pealkirja all " Kudda kolisid on tarvis 1831 piddada ". Dokument annab esmaskordselt ülevaate selleaegsete külakoolide õppekavast ja õpetatavate ainete ulatusest. Koolitöö kestis viis päeva nädalas. Põhitähelepanu pöörati kirikulaulule ja usuõpetusele. Iga koolipäev algas ja lõppes vaimuliku laulu ja palvetega. Õpetamise meetoodika oli väga primitiivne. Teisel tunnel õpiti katekismust, kolmandal laulmist, neljandal numbrite tundmist. Pärast lõunavaheaega harjutasid suuremad lapsed iseseisvalt lugemist. Noorematele õpetati samal ajal lugemist ja palveid. Iga reede pärastlõunal õpetati taibukamatele arvutamise raamatust rehkendamist ja neile, kes tahtsid, kirjutamist. 1840
ümbrust. Müller jutustab järgnevatel teemadel: jumal karistab pahategude eest, jumala auks tuleb südamest laulda, laulud selgeks õppida – tahab sisendada traditsiooni, inimeste patuteod näljaajal: teise inimese või looma söömine, Müller möönab traagilist aega (nälg) Kirikulaul vaagib Müller religioosse tähenduse üle, teisalt kõneleb kirikulaulu kui kunstilise teksti spetsiifikast, osutades kirikulaulule kui kunstivormile. 11. jutluses toob Müller välja põhjuse, miks laule on tähtis teada ja miks nende mõistmine on oluline: 1) ükskõik mis keeles laulud ka poleks, on need siiski võetud jumalasõnast ja –kirjast (tekstides on olnud Püha Vaim üks osaline), tõstes need ükskõik mis keelepraktikast kõrgemale, 2) laulud on õpetlikud, st selgitavad kristlikku maailmavaadet, ühtivad nende seisukohtadega, mis on väljendatud pühas katekismuses,
annaabi.ee 
