See aga ei läinud läbi. Kirikukogud e -kontsiilid on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse üldiseid kirikuasju. Oikumeeniline kirikukogu on selline, kus on esindatud terve kristlik maailm. 1417 Konstanzis valiti ühine paavst Martinus V, sellega peeti kirikulõhet lõppenuks. · Kiriku ühtsus taastati · Paavst pidi regulaarselt kirikukogusid hakkama kokku kutsuma · Ilmalikule võimule anti sõltumatus oma riigi kirikuasjades Paavsti autoriteet oli aga pöördumatult kahanenud. Vaimulikud ordud kindlate reeglite järgi toimivad vaimulikud ühendused, kuhu olid koondunud nunnad ja mungad. Ordude kloostreid juhtis kas abt või prior.
aastate alguses. Reformatsiooni tagamaaks oli siingi võitlus kuninga trooni ümber. 1527.aastal kuulutas Frederik I riigis välja südametunnistuse vabaduse. Luterluse levides tekkis liikumine katoliku kiriku vastu, eeskätt rahvalootuses vabaneda kirikukümnisest. Pärast Frederik I surma algas kodusõda. Selle võitjaks tuli kristian III, kes asus luterliku reformatsiooniga oma võimu tugevdama. Härradepäev võttis vastu uue kirikukorralduse, mille kohaselt läks kogu ülemvõim kirikuasjades kuningale. Kiriklik usupuhastus luterlikus vaimus vormistati 1545.aastal. Reformatsioon Norras Taani unioonis olev, kuid tegelikult Taanile allutatud Norra ei olnud reformatsiooniks valmis. Norra vastupanu taanlastele juhtis peapiiskop, keda toetas rahvas. Et vastupanu lõpetada, likvideeriti Norra riik. Ühtlasi viidi läbi reformatsioon, Norra kiriku üle valitsemiseks seati ametisse superintendent. Siinse reformatsiooni kõige suurem puudujääk oli, et see ei toonud
1. Euroopa valitsejad hakkasid eelistama vasallidest koosnevale sõjaväele palgaväge. Vasallide kokkukogumine nõudis palju aega ja nad polnud ustavad. Paljud vasallid tahtsid sõjaväekohustuse asendada rahalise maksuga. Euroopas oli küllalt vaeseid rüütleid, kes olid valmis palgasõduritena teenistusse astuma. Feodaalsuhted kaotasid senise tähtsuse. *Kuninga võim tugevnes mitmel maal ja kohalik vaimulikkond hakkas üha enam tunnistama valitseja autoriteeti ka kirikuasjades. Paavstid resideerisid pikalt Roomast eemal Lõuna-Prantsusmaal Avignonis, paavstide elulaad muutus enneolematult luksuslikuks. 2. Jan Hus oli tsehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülikooli professor, kes kritiseeris kirikut. Oli vastu paavsti ilmalikule võimule ja arvas, et kiriku maavaldused peaksid kuuluma ilmalikule valitsejale ja kogu võimutäius kuningale kui Jumala teenrile. Jumalateenistus peaks olema emakeeles.
aktiivsuse ja teojõu langusest. Kirikukogud- Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide,piiskoppide,abtidejt) koosolek,kus arutatakse peamiselt kiriku seisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi.Sellist kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm,nim. üleüldiseks ehk oikumeeniliseks. 15.saj oli kirikukogude peamisi probleeme,kas kirikuasjades peaks otsustamisõigus kuuluma paavstile või kirikukogule. 11.Vaimulikud ordud (4 ordut) Benetiktlased: Rajaja oli Benedictus 520-530 ekr. Riietus must, tegevuseks vannete andmine. Tsistertslased: Rajaja Bernhard 1098, riietus must või valge tegevuseks aiandus ja muud majapidamist, nad ei tohtinu suheda välismaa ilmaga. Frantsisklased asutajaks Franciscus Assistst 1223, riietus jäme pruun või hall kuub
c. Leedu suurvürstiriik: · Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni. · 1385 võttis suurvürst Jogaila vastu katoliku usu ja ta valiti Poola kuningaks kujune Poola-Leedu personaalunioon (2 riigil 1 kuningas). · 1410 purustati Grunwaldi lahingus lõplikult Saksa orduvägi. 9. Paavstivõimu langus a. Paavstide autoriteedi langus: · Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades. · Paavstide resideerimine Roomast eemal Avignonis ja luksuslik eluviis. b. Kiriku sisekriisid: · Avignoni vangipõlv itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377. · Skisma kirikulõhe, kui oli korraga 2 konkureerivat paavsti. · Ühtsuse taastas Konstanzi kirikukogu (1417), kus senised paavstid tagandati ja valiti uus paavst, keda tunnustas kogu Euroopa.
Leedu suurvürstiriik: Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni. 1385 võttis suurvürst Jogaila vastu katoliku usu ja ta valiti Poola kuningaks kujune Poola-Leedu personaalunioon (2 riigil 1 kuningas). 1410 purustati Grunwaldi lahingus lõplikult Saksa orduvägi. Paavstivõimu langus Paavstide autoriteedi langus: Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades. Paavstide resideerimine Roomast eemal Avignonis ja luksuslik eluviis. Kiriku sisekriisid: Avignoni vangipõlv itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377. Skisma kirikulõhe, kui oli korraga 2 konkureerivat paavsti. Ühtsuse taastas Konstanzi kirikukogu (1417), kus senised paavstid tagandati ja valiti uus paavst, keda tunnustas kogu Euroopa. Vaatamata ühtsusele varasemat paavstivõimu autoriteeti taastada ei suudetud.
(1480) Leedu suurvürstiriik: Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni. 1385 võttis suurvürst Jogaila vastu katoliku usu ja ta valiti Poola kuningaks kujune Poola- Leedu personaalunioon (2 riigil 1 kuningas). 1410 purustati Grunwaldi lahingus lõplikult Saksa orduvägi. Paavstivõimu langus Paavstide autoriteedi langus: Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades. Paavstide resideerimine Roomast eemal Avignonis ja luksuslik eluviis. Kiriku sisekriisid: Avignoni vangipõlv itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377. Skisma kirikulõhe, kui oli korraga 2 konkureerivat paavsti. Ühtsuse taastas Konstanzi kirikukogu (1417), kus senised paavstid tagandati ja valiti uus paavst, keda tunnustas kogu Euroopa. Vaatamata ühtsusele varasemat paavstivõimu autoriteeti taastada ei suudetud.
(1480) Leedu suurvürstiriik: Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni. 1385 võttis suurvürst Jogaila vastu katoliku usu ja ta valiti Poola kuningaks – kujune Poola- Leedu personaalunioon (2 riigil 1 kuningas). 1410 purustati Grunwaldi lahingus lõplikult Saksa orduvägi. Paavstivõimu langus Paavstide autoriteedi langus: Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades. Paavstide resideerimine Roomast eemal Avignonis ja luksuslik eluviis. Kiriku sisekriisid: Avignoni vangipõlv – itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377. Skisma – kirikulõhe, kui oli korraga 2 konkureerivat paavsti. Ühtsuse taastas Konstanzi kirikukogu (1417), kus senised paavstid tagandati ja valiti uus paavst, keda tunnustas kogu Euroopa. Vaatamata ühtsusele varasemat paavstivõimu autoriteeti taastada ei suudetud.
annaabi.ee 
