vaimsele arendamisele ning loodusele, ühiskond jäetakse aga kõrvale. Konfutsionismis üritatakse saada targaks, et olla kasulik ühiskonnale, kuid taoismis üritatakse saada vabaks, targaks, surematuks, jõuda transtsendentsini ning samuti saada ühtseks tao endaga, metafüüsilise absoluudiga-kõiksusega. Budism Pärit Indiast, jõudis Hiinasse 1.saj. m.a.j. siiditeede kaudu. Väärtustatakse lõplikku pääsemist ning kiiret kirgastumist. Hiinas on mahajäänud budism. I loodud tempel oli Valge hobuse tempel. I jutlustajateks olid India mungad, kuid seda ei võetud kergesti vastu, kuna hiinlased on väga vanamoelised. Budismi ja Hiina usundite erinevused: Hiina usundid on üldiselt väga elujaatavad ning positiivsed, kuid budismi jaoks on elu kannatus ning kõigest maisest tuleb vabaneda. Seda ei tahetud omaks võtta. Samuti on budism väga individuaalne ning seal on pääsemine iga
nad taassündima meestena (Bowker; 2006 lk 60). Džainistliku tava järgi algas 24. džina surmaga viies ajajärk ehk allakäigu aeg, mis kestab 21 000 aastat. 24. džaina nimi oli Mahavira. Tekstide kohaselt on Mahavira ajalooline isik, Buddha kaasaegne. Digambara džainistide arvates suri Mahavira 510.a eKr, švetambara džainistid pakuvad aga surma aastaks 527.a eKr. Džainistid tähistavad Mahavira elu viit õndsat hetkel: sigitamist, sündi, maailmast loobumist, kirgastumist ja lõplikku vaimset vabanemist. Mahavira nime eestikeelne tõlge on „vägev kangelane“ (Bowker; 2005 lk 57). Švetambra traditisooni kohaselt abiellus Mahavira noorukina printsess Yašodaga, kes sünnitas talle tütre. Digambara pärimust eitab seda. Samuti arvab digambara pärimus, et Mahavira rändas algusest peale alasti. Švetambara pärimus pajatab, kuidas pühaku valge rüü jäi põõsastesse kinni ja rebenes seljast, kuid Mahavira ei märganud seda
mida igal aastaajal nautida, näiteks talvel lund igihaljal männil või suvel lootoselõhna tiigil. Taimedel on sageli spetsiifilised seosed, mis ei piirud alati selgelt aastaaegadega, näiteks igihaljad puud seostuvad küll talvega, toompuuõis varakevadega, lootosed ja pojengid suvega ning tugevalõhnaline osmantus sügisega, lisaks sellele sümboliseerivad aga taimed ka konkreetseid kõlbelisi väärtusi bambus härrasmehelikku ausust, lootos budistlikku kirgastumist, mänd, bambus ja toompuu kui ,,kolm talvist sõpra" vastupidavust. 10 11 Keelatud linn Keelatud linn on üks Pekingi ja kogu Hiina kuulsamatest vaatamisväärsustest. Pekingi kesklinnas, Taevase Rahu väljaku põhjaosas paiknev müüriga piiratud ala hõlmab enda alla 72 hektarit ja seal on üle 800 ehitise. Erinevaid ruume arvatakse linnas olevat 999. Keelatud linn oli keisrite elukohaks Mingi ja Qingi dünastiate valitsemisajal 15. sajandi algusest 1912-nda aastani
struktuuridel, mille abil korrastatakse ja mõtestatakse ümbritsevat. Nii loovkogemuses kui ka pöördumises muutuvad sisemised struktuurid, mille abil siiani ollakse eluga toime tulnud. Ühel hetkel senine maailmapilt ei pruugi enam töötada. Nii loovkogemus kui ka pöördumine toimivad läbi kriisi ja otsingu, milles püütakse leida lahendus sisemistele vastuoludele. Järgneb sisemine selginemine, milles avastatakse uus lähenemis- ja seletusviis. Seda elatakse läbi kui sisemist kirgastumist, selguse saabumist, uut arusaamist, mida rakendatakse praktikas. 23. Apostaasia ehk dekonversioon. Apostaasia motiivid ja liigid. Apostaasia ehk dekonversioon tähendab usust taandumist üksikisiku tasandil Apostaasia ehk dekonversiooni üks vorme on usuvahetus (religious switching). See tähendab sisulist ja/või vormilist üleminekut teise religiooni või ka usulisse organisatsiooni. 1. Autonoomiat taotlejad on inimesed inimesed, kes muutuvad mõtlemises
kepiga vanainimest, surnut ja askeeti, kes naeratas. Ta hakkas ise askeediks, lahkus kodunt oma poja sündimise ööl. Olevat söönud ühe riisitera päevas. Tal oli viis õpilast. Ta sai ühel hetkel aru, et nälgimine ei vii kuhugi. Ta sõi kõhu täis ja pesi end puhtaks. Ta istus Bodhagayas ühe puu alla ja 49 ööpäeva pärast olevat kirgastunud. Legendi kohaselt olevat teda kiusanud ka surmajumal. Kirgastudes sai temast Buddha (kirgastunu, virgunu, enne oli Siddharta Gautama) Pärast kirgastumist otsis oma õpilased üles ja pidas neile jutluse, pani liikuma dharma-ratta, mis on kaheksa kodaraga ratas. Jutluse pidas ta Sarnathis. Õpilastest said uue budistliku kogukonna, mungavennaskonna liikmed (sangha kogudus). Buddha kirgastus 40-aastaselt, suri 88-aastaselt. Ülejäänud elu jutlustas ta, asutas mungakogudusi. Kolm budistlikku kalliskivi: buddha, dharma, sangha. Õpetus. Buddha vormistas oma õpetuse ravimiretsepti meenutavana: sümptom, diagnoos, prognoos, ravi
Nii loovkogemuses kui ka pöördumises muutuvad sisemised struktuurid, mille abil siiani ollakse eluga toime tulnud. Ühel hetkel senine maailmapilt ei pruugi enam töötada. Nii loovkogemus kui ka pöördumine toimivad läbi kriisi ja otsingu, milles püütakse leida lahendus sisemistele vastuoludele. Järgneb sisemine selginemine, milles avastatakse uus lähenemis- ja seletusviis. Seda elatakse läbi kui sisemist kirgastumist, selguse saabumist, uut arusaamist, mida rakendatakse praktikas.) Usulist pöördumist on kirjeldatud kui hoiakute muutust. Hoiak tähendab väärtustavat suhtumist. Hoiak väljendub nii tunnetes, seisukohtades kui ka käitumises. Pöördumise psühholoogilistes käsitlustes on palju tähelepanu pööratud emotsioonidele. (Ullman (1982) uuris erinevaid usulisi gruppe (ortodokssed juudid, roomakatoliiklased, hare krishnalased ja bahailased) ja leidis, et pöördunud olid
· Teose põhiidee on järgmine: · Boethius · "Jumal on valgus. Sellest algvalgusest, 480 524 mitteloodust ja loovast, saab osa iga olend. Iga · Ta elas Ravennas, olles kõrges ametis idagootide olend võtab vastu ja annab edasi jumalikku kirgastumist vastavalt oma võimetele, see kuninga Theodorichi juures. tähendab vastavalt seisusele, mis tal on olevuste · Kahtlustatuna äraandmises ta vangistatakse ja astmikul, vastavalt tasandile, kuhu Jumala mõte on mõistetakse piinarikasse surma. ta hierarhiliselt paigutanud. Kiirgusest alguse saanud universum on särav, kaskaadidena langev · De consolatione philosophiae
annaabi.ee 
