,, üksi asi ei teki planeeritult, kull aga hädavajalikkusest ka mõttest" väitis et olemas on aatomid ja tühujus. Aatom on jagamatu, tal ei ole osi. Pythagoras- Pythagoras kuulus Pythagorase koolkonda. Tema jaoks ei olnud tähtis matemaatika vaid arvud. Meelelise maailma aluseks on 4 elementi ja igale elemendile vastab geomeetriline keha. Zenon Kitionist oli stoikude koolkonna rajaja. Afektid takistavad tunnetamast tõelisi väärtusi: tabu, iha , mure , hirm. Apaatia-kiretus. Peab tähtsaks õiglust. Epikuros- kuulus epikurlaste koolkonda, Milline on Hea elu? Ta arvas et filosoofia ülesanne on aidata inimestel saada õnnelikuks, vabaneda kannatustest. Oli atomist. Protagoras - oli sofist, kes hakkas ühe esimese filosoofina oma õpetuse eest raha võtma. Teda v'ib pidada esimeseks väitlusõpetajaks. Ta õpetas, et kõik on tõde mida tõeks peetakse. Millistena asjad näivad mulle, sellised nad ongi minujaoks, millistena nad näivad
Rimbaud kirjutas nii traditsioonilises kui ka sümbolistlikus laadis. Sonett ,,Magaja orus" peegeldab sõja ja vägivalla traagikat; Sonett ,,Vokaalid" sümbolivõimalused keeles ja selle üksustes enestes. Poeetilise (rütmilise) proosa tsükkel ,,ILLUMINATSIOONID" (1886) muljete, assotsiatsioonide, nägemuste ja sümbolite keeruline kogum, mis oma filosoofias näib osutavat vabaduse ja elutäiuse ideaalidele. Parnaslaste kiretus teda ei köitnud, oli religiooni silmakirjalikkuse ja ametnike juhmi agaruse vastu. Samas laadis veel teinegi teos luule- ja proosakogu ,,HOOAEG PÕRGUS" (1873) Mallarme Pariisi-kodust kujunes kohtumispaik sümbolistidele-impressionistidele; tema vaimne mõju luuletajate ja kunstnike nooremale põlvkonnale oli suur. Tema suhteliselt väikesemahuline luulelooming jäi sümbolismis erandlikuks. Ta püsis kõige lähemal parnassi
juhul inimene mõistab kire kahjulikkust ja vajadust võidelda sellega, kuigi tegelikult ei võitle; teisel juhul püüab ta mitte märgata kire kahjulikkust või isegi õigustab seda (alkohoolik ütleb, et mis mees see on, kes ei joo). Oma olemuselt ei ole kirg ei hea ega kuri; ta väljendab ainult seda, et subjekti pani oma hinge, talendi, karakteri, naudingu, kogu elulise huvi ühte sisusse. Kireta ei ole kunagi olnud ega saagi olla midagi päris suurt. Negatiivse hinnangu peaks pälvima kiretus, mis teeb inimese indiferentseks ja külmaks ümbritseva maailma hindamisel: ta ei armasta ega vihka, on külm ja ükskõikne kõige suhtes. Kirgede ja veendumuste puudumine on nõrga tahte tunnus. Maailmas pole kunagi midagi suurt korda saadetud ilma suure kireta. (3, 75-76) 9 3. EMOTSIOONIDE VÄLJENDAMINE 3.1 Sisemine ja väline emotsioonis Emotsioonis eristatakse kaht koostisosa: esimene (ja peamine) subjektiivne
· Marcus Aurelius (121 -180) · Stoikud on derministid. · "Mõtle sageli, et kõik maailma olendid ja asjad kuuluvad · Eetika ühte!" · Adiafoorad · Marcus Aurelius (2) · Afektid · Ta põlgas luksust ja mugavust. · APATHEIA (KIRETUS) · Riietus lihtsasse sõdurimantlisse. · Positiivsed väärtused · Elas suurema aja oma elust leegionide juures. · Lucius Annaeus Seneca · Muretses riigi saatuse eest. · · "Aasia, Euroopa maailma nurgad; kogu ookean
Samas ei ole sümbolism ka tervikuna nii mõistetamatu et aimamisi lugeja teosest aru ei saaks. Ta on viimaste kümnendite küsimus (alates aastast 85 millal see sõna võeti kasutusele). Sellel ajal oli Pariis kultuuripealinnaks iseenesest muutunud. Selle sõna võttis kasutusele autor Jean Moreas kes oli rahvuselt kreeklane. Tema andis välja ajakirja ,,Sümbolist" ja nimetas ennast ja teisi dekadente sümbolistideks. Kui sajandi keskpaiga valdav nõue on teatav kiretus (seda nõudis ka Flaubert). See on autori teosest kadumise lõppfaas. Kõiketeadev autor kaob ära ning autor muutub pigem ennast peitvaks autoriks. Sümbolismile eelnes Baudelaire kes oli ühelt poolt estetist ja teiselt poolt naturalist. Ta ei estetiseerinud neid inetusi (nt ,,Raibe"). Ta ei üritanud leidaasjades ilu. Samas olid tal estetistlikud nõudmised, sest ta kasutas ilusa läbimõeldud vormikonseptsioone. See mis ta tegi viimistles ta välja viimase kriipsuni
saj lõpul Prantsusmaal levinud kirjandusvool, mille algatajaiks olid vennad Goncourt´id. Naturalism lähtus küll realistlikust meetodist, kuid viis selle üksikud üljed äärmusesse. Nii nõudis ta nagu realismgi elunähtuste tõepärast kujutamist, kuid ilma valikute, ja ülimat täpsust pisimategi üksikasjade kirjeldamisel. Pearõhk on asetatud tegelikkuse tunnetamisele seda aga teaduslikke meetodeid silmas pidades. Tuli säilitada objektiivsus ning täielik kiretus. Uus kirjandus pidi teenima üksnes tõde, mitte ilu. Kirjaniku kohus on kujutada kõike, olgu see oluline või ebaoluline., ilus või inetu, hea või halb. Omapoolset suhtumist ei tohi väljendada, ühiskonna ellu ja poliitikasse ei tohi end segada. Inimest ja ühiskonda vaadeldi seega kui loodusnähtust, pöörates erilist tähelepanu füsioloogilistele protsessidele, pärilikkusele, instinktidele.
Kuldset keskteed nimetab Aristoteles siin mehisuseks. Ka hirm pole iseenesest ei hea ega halb. Kuid kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on kartmatu võibolla sellepärast, et ta ei oskagi midagi karta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Kuldseks keskteeks on siin Aristotelese arvates jällegi mehisus. Ka kehalised naudingud ei ole iseenesest ei head ega halvad (vaimsed seevastu on head). Kui inimene üldse kehalisi naudinguid ei hinda, siis see on kiretus, kui inimene aga liialt andub kehalistele naudingutele, siis on see lodevus. Kuldseks keskteeks on siin mõõdukus. Häbitunne iseenesest ei ole ei hea ega halb. Kui inimene üldse häbi ei tunne, siis on see häbitus, kui aga inimene liialt häbeneb, siis on see häbelikkus. Kuldseks keskteeks on siin tagasihoidlikkus. (joonist saab minult)Tema filosoofia on kogu euroopa keskaja filosoofia ja maailmavaate alus. Aristoteles jaotas teadused teoreetilisteks, praktilisteks ja loomingulisteks
annaabi.ee 
