Kirbulised (Siphonaptera) Merili Lindpere 8.b klass Tartu Raatuse Gümnaasium Üldinfo Maailmast on teada pisut üle 1 700 liigi kirbulisi. Eestist on leitud 24 liiki kirpe, kuid tõenäoliselt ulatub liikide arv vähemalt viiekümneni. Kirbuliste selts oli välja kujunenud juba tertsiaaris (65 - 2 miljonit aastat tagasi), sellest ajast pärinevast Läänemere merevaigust on leitud kirpe (näit. Palaeopsylla klebsiana), kellel olid olemas kõik tänapäevastele kirbudele iseloomulikud tunnused. Kirbuliste asukoht putukate süsteemis on üsna segane, tõenäoliselt on neile kõige lähedasemad mõned sääseliste (Diptera, Nematocera) sugukonnad ja koonulised (Mecoptera). (www.zbi.ee) Kirp Kirp suurendatult. (tarbija24) Toitumine Kirpude peamiseks toiduallikaks on elusolendite veri. On olemas kirpe kes söövad vaid inimeste, koerte või siis kass...
Muud Putukad Kiililised Odonaadid(odonata) ehk kiililised on putukate klassi kuuluv selts. Keha ja tiibade mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis. Maailmas on avastatud mitu tuhat liiki kiile, kuid neist on Eestis registreeritud ainult 57. Kiililiste selt jaotub kahte alamseltsi: taolistiivalised ja eristiivalised. Taolistiivalistel on ees- ja tagatiivad ühelaiused, sinna kuuluvad väikesed kiililis...
Kirp Millest me räägime? Kuhu kuulub kirp? Kes on kirbulised? Kirbuliste iseloomulikud tunnused Kus nad elavad? Millest nad toituvad? Kuidas nad paljunevad? Kirbu kahjulikkus loodusele ja inimesele Huvitavat Kokkuvõttev lünktekst Kuhu kuulub kirp? Kirbud on putukad, kes kuuluvad: loomade riiki lülijalgsete hõimkonda putukate klassi kirbuliste seltsi Kes on kirbulised? Kirbulised on parasiidid Maailmas on neid umbes 2400 erinevat liiki Umbes 70 neist on Kesk-Euroopas Eestis on väga tavalised koerakirp ja kassikirp, haruldasem aga inimesekirp Suurim kirp Eestis on kuni 5 mm pikkune mutikirp Kirbuliste iseloomulikud tunnused Kirpude pea, rindmik ja tagakeha on üksteisega kokku kasvanud Pikkus on 1,5 kuni 4,5 mm Tundlad on suhteliselt lühikesed ning silmad vähe arenenud Suised on pistmistüüpi ja alla suunatud
Selts Prussakalised Liikide arv Eestis 5 liiki Silmad liitsilmad Suised mälumissuised Tundlad pikad harjastega kaetud tundlad Jalad 6 jalga Tiivad eestiivad, kattetiivad, tagatiivad Areng(moondeta/vaeg-või täismoone) vaegmoone Lõimetishoole puudub Toitumine kõigesööjad Enesekaitse haisunäärmed metsprussakas,harilik Esindajad(2) prussakas Sihktiivalised Ühepäevikulised 39 liiki 45 liiki enamasti 3 täppsilma turbansilmad, täppsilmad hüppejalgadeks muundunud tugevad tagajalad haukamissuised hüppejalgadeks muutunud ...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Essee KIRP Kadri Urgas M-08 Uuemõisa 2009 Kirbulised on selts parasiitseid putukaid, keda on maailmas umbes 2400 liiki. Kesk- Euroopas on neid umbes 70. Nende pikkus on 1,5 kuni 4,5 millimeetrit. Kirpude pea, rindmik ja tagakeha on omavahel tugevasti kokku kasvanud, nendevahelised piirid on ebaselged. Keha lülistus on selge. Pea on kirbulistel väike, kumer, tugevasti vastu rindmikku liibunud. Tundlad on lühikesed, silmad on nõrgalt arenenud. Kirbuliste suised on pistmistüüpi, suunatud alla. Kõik kirbud on imetajate ja lindude ektoparasiidid
SELTS LIIKIDE ARV EESTIS SILMAD Prussakalised 5-6 liiki Liitsilmad asuvad pea külgedel, Sihktiivalised 39 liiki Enamasti on sihktiivalistel kolm täppsilma Ühepäevikulised 50 liiki Silmad on eriti isastel loomadel väga suured. Kiililised 55 liiki Pea kummalgi küljel paikneb suur liitsilm Täilised 20 liiki Lihtsilmad puuduvad, liitsilmad on kas reduseerinud või puuduvad Lutikalised 400 liiki Pea külgedel paiknevad kaks, enamasti suurt ja hästiarenenud liitsilma. Mardikalised 3000 liiki ei näe hästi Ehmestiivalised 160 liiki Liitsilmad on suured ja kerajad täppsilmad võivad sõltuvalt liigist kas esineda või p...
seotud. Mõnikord on tiivad taandarenenud nagu sipelgate töölistel. Tiiva soonestus on hõre. Kiletiivaliste käppadel on 5 lüli. 25. O. Diptera – kahetiivalised Eestis ~ 4500 liiki 0.5-60 mm Siia rühma kuuluvatel putukatel on ainult kakas kilejat lennutiiba. Need on kärbselised ja sääselised. Kahetiivaliste tagatiivad on taandarenenud ja muutunud sumistiteks. Nende tagakeha on laialt rindmikuga seotud. Vastseteks vaglad. 26. O. Siphonaptera – kirbulised Eestis 25 liiki MORFOLOOGIA 0.5-6 mm Tiivutud; tumepruunid v mustjad; suised kohastunud vere imemiseks; määramisel olulised pea ja rindmiku kamjad harjased. ELUVIIS/KOHT Valmikud toituvad ainult verest. 3. DNA UURINGUD Leiti, et kõik putukad ei olegi putukad. Siselõugsete seltsid pandi eraldi klassi. Neil puuduvad ka tiivad. Hiljem tehti igast seltsist klass. MIDA VEEL ON DNA KOODI UURIMINE NÄIDANUD
Olemas kaks ehitusplaani: pikk ja sale tagakeha, mis on omane sääskedele ning jässakas tagakeha, mis iseloomustab kärbseid. Tagakeha võib olla paljas või kaetud mitmesuguste karvade ja harjastega. Ei esine sabaniiti või urujätkeid. Levinud kõigil mandritel, Eestis leitud üle 2200 liigi (hinnanguliselt 4500 liiki). Selts: Kirbulised (Siphonaptera) Pikkus 1-7mm. Keha külgedelt tugevasti kokku surutud. Pea, rindmik ja tagakeha omavahel tugevasti kokku kasvanud, nende vahelised piirid ebaselged. Keha lülistus selge. Pea väike, kumer, tugevasti vastu rindmikku liibunud. Tundlad lühikesed; silmad
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
küündi. Seetõttu käib 2 korda ööpäevas pinnakihis saaki jahtimas ning hapnikuvaru uuendamas (öösiti). 67. Soovimatud putukad (Insecta) inimese majas ja ihul: prussakad, kirbud, lutikad, täid. Seltsid, eluviis, moone Kirbud: eluviis/moone: täismoondega, tiibadeta putukad, kes lendamise asemel hästi hüppavad. Valmikud imevad soojavereliste loomade verd; kehakuju kohane karvastikus pugemiseks. Vastsed usja kujuga, elavad pesa või elamu prahis, söövad kõdu. Selts: kirbulised (Siphonaptera) Täid: eluviis/moone: Imetajate välisparasiidid, kes on kaotanud tiivad. Vaegmoondega. Pistesuistega. Spetsiifilised, ainult kindlal peremeesliigil. Selts: täilised (Anoplura). Lutikad: eluviis/moone: vaegmoondega, imemissuistega putukad, võivad imeda nii taimede kui loomade mahla. Mõned ka magevees, röövloomad. Selts: lutikalised (Heteroptera, ka Hemiptera). Prussakad: eluviis/moone: Vaegmoondega. Ainult maismaal, peamiselt taimesööjad, haukamissuistega
Sarnane: üks paar tundlaid, suised, keha on lüliline 104. Sajajalgsete ( Chilopoda ) ja tuhatjalgsete ( Diplopoda ) erinevusi. Sadajalgsed on lameda pika keha ja suhteliselt pikemate tundlate ning jäsemetega kui tuhatjalgsed. Sada: mürginäärme ava, röövloomad; kere segmentatsioon homo või heterotroomne, Tuhat: detriidisööjad; kere pole jagunenud osadeks. 105. Putukate vaegmoone ja täismoone; erinevus meres elavate lülijalgsete moondest. Vaeg: muna vastne – valmik. kirbulised Täis: muna vastne nukk– valmik. Liblikalised, mardikalised. Meres elavad lülijalgsed: Vähilaadsed on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed (naupliused) arenevad moondega. Vähkide seas esineb nii täiskui vaegmoondega arengut. N: Aerjalalised on lahksugulised. Munadest kooruvat vastset nimetatakse vähikvastseks ehk naupliuseks. Elu jooksul kestuvad nad mitu korda. Kirpvähilised: Arenemine on otsene, nii et vastkoorunud näevad välja samasugused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
