Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on suurim limuste klass siia kuulub umbes 60 00070 000 liiki. Liigirikkuse poolest jääb see loomade klass alla vaid putukatele. Eestis elab umbes 80 liiki maismaatigusid. Suurem osa neist on väga väikesed, peidulise eluviisiga ja ei torka oma igapäevase aeglase askeldamisega sugugi silma. Ometi on meie tigude seas ka hästi märgatavaid ja suisa kurikuulsaid tegelasi, kes paljudele aiapidajatele peavalu ja meelehärmi valmistavad, kippudes massiliselt paljunema just seal, kus neid kõige vähem näha tahetakse.Tigusid võib leida peaaegu kõikjalt: neid on nii aedades, mudalompides, mägedes, jõgedes, meredes jne. Ehitus: Teod on asümmeetrilise kehaehitustüübiga. Tigude iseloomulikuks tunnuseks on seljapoolel asuv koda, mille sees on nende sisused. Kõhupoolelt sirutuvad kojast välja pea ja jalg. Peas asuvad mitmed meeleelundid, näiteks silmad ja kombitsad. Suus on neil hõõrel, mis aitab substraadilt toitu hankida.
Firenziesse tagasi minna. Martellinole ja kahele teisele kinkis valitseja ülikonnad. Suurest hädaohust puutumatutena läksid nad tervelt koju tagasi. KOLMAS PÄEV Neljas novell Don Felice õpetab vend Pucciole üht patukahetsusviisi, millega võib õndsaks saada. Sellal kui vend Puccio tema nõuande järgi talitab lõbutseb don Felice ta naisega. Neljas novell on jutustatud Pamfilo poolt. Moraal: leidub küllalt inimesi, kes ise paradiisi kippudes tahtmatult teisi sinna aitavad. Elas kord rikas mees nimega Puccio di Rinieri, kes oli sügavalt usklik mees. Ta astus Püha Francisciuse ordusse toetajaks, kes ta sai oma nimeks vend Puccio. Te tegeles ainult vaimulike asjadega ja käis palju kirikus.Seal ta pidas jutlusi ja võttis osa missadest. Pidas korralikult paastusi ja oli suur enesepiitsutaja. Vend Pucciol oli naine Isabetta, kes oli värske 30 aastane
Koduhiir on loom, kellega on kindlasti igaüks kohtunud. Tihti tungib ta ootamatu ja ebameeldiva külalisena meie majapidamistesse. Koduhiir on inimasustusega tihedalt seotud ning teda kutsutakse inimkaaslejaks. Koduhiir on üleni hallika värvusega, 3 mõnikord kollaka või pruunika varjundiga. Kõht on hele- või kollakashall. Selgelt äratuntav on ta nn. "hiirelõhna" tõttu, mida eritavad muskusnäärmed. Majades sööb ta kõike kättesaadavat, kippudes eriti tihti inimeste toidutagavarade kallale, tihti toitub koduhiir ka igasugustest jäätmetest. Koduhiirt iseloomustab ülisuur sigivus - soodsates tingimustes, näiteks majades, kus on parajalt soe ja toitu külluses, võib emahiir ilmale tuua kuni 8 pesakonda poegi aastas. Looduses sigib ta vaid suvekuudel, aprillist oktoobrini ja siis on pesakondade arv 2...3. Iga kord sünnitab ta 3...8 poega, kuid on teateid ka 21-liikmelisest järglaskonnast
Krati valmistab kergesti kättesaadavatest esemetest peremees, kes vanapagana käest elukale hinge ostab andes parema käe nimetissõrmest kolm tilka verd. Seda tehes müüb peremees rikastumise eesmärgil oma hinge vanapaganale. Ahnele peremehele võib kratt raha vedada aastate kaupa ilma, et peremehel isu täis saaks. Kui tulihännad oma peremehelt ei saa piisavalt tööd ja tegevusi, pööravad nad peremehe vastu süüdates maja või kippudes tema elu kallale. Ballett "Kratt" on üks omanäolisemaid kogu maailma balletiloomingus. Lugu räägib Peremehest, kes teeb endale Krati ning elustab ta. Kratt aga haarab Peremehe üle võimu ning süütab tema ettevõtte ning laseb ahnusel Peremehe hukutada. Süngele loole vastukaaluks on balletis Peretütre ja Sulase armastuslugu ning palju lüürilisi ning humoorikaid tantsustseene. Muusikas jaguneb ballett kahte plaani, lähtudes reaalsest ja fantaasiamaailmast. Krati ja kuradimaailm on
lõplikule. Sarnane peenus on alati jagatavate joonte puhul, mõtlemise võimatuse tõttu. Aga suurema hukatuslikkusega takistab see mõtte võimetus põhjuste leiutamise puhul: nimelt kuigi looduses peavad kõige üldisemad asjad olema positiivsed, nagu nad leitakse, ja ei ole tõelisuses põhjustatavad; otsib inimaru, mis ei oska puhata, ikka veel tuttavamaid. Siis aga langeb ta kaugemate juurde kippudes tagasi lähedasemate juurde, nimelt lõpp-põhjuste juurde, mis ilmsesti on pigem inimese loomusest kui universumi loomusest: ja sellest allikast on nad filosoofia kummalisel kombel ära rikkunud. Aga sama omane on vilumatule ja kergelt filosofeerijale nõutada põhjust kõige üldisemate asjade puhul kui allutatud asjade puhul põhjust mitte igatseda. XLIX Inimaru ei ole kuiva valgusega; vaid seda niisutavad tahe ja afektid, see, mis sünnitab teadusi, mida
võtmes mitmeid mängulisi lastelavastusi (populaarseimana „Üks ullike läks rändama”, 1973). Samas eelistas ta toona vormiliselt väike- ja monotükke (kirjanik Jaan Oksa elu uuriv Vaino Vahingu monodraama „Mees, kes ei mahu kivile”, 1975) ning tegeles rööbiti oma stuudioga. Tihti mängis Hermaküla ise oma lavastuste kandvates rollides kaasa (nt. Eilert Løvborgina Ibseni „Hedda Gableris”, 1975), kippudes ülejäänud truppi isegi varjutama. 1970ndad oli talle üldse viljakas kümnend ka näitlejana, koos Jaan Toomingaga mängisid nad mitmetes Epp Kaidu lavastustes (nt. Imre Madáchi „Inimese tragöödia”, 1971), kusjuures Tooming kehastas tavapäraselt pigem negatiivse, isegi deemonliku märgiga tegelasi, Hermaküla oma sooja sarmiga aga positiivseid kujusid. (Selle traditsiooni murdis Kaarin Raid n.-ö. vastupidise rollijaotusega – Ion Drutse „Pühamast püham”, 1977
» naeris Gabriel mõudalt. «Kuidas see lugu oli? Kas ma põenesin võ langesin ausas kahevõtluses sinu kä läi, nagu sa Agnes von Mönikhusenile oled üelnud?» «Kust sa seda tead?» «See on ju tontide eesõgus, et nad igasse kohta sisse pä asevad. Agnese poolt on mul sinule veel täuvõg äa tasuda osava luiskamise eest, millega sa tema aega veetsid, ja selle inetu tembutamise eest, mida sa oma armastuseks nimetasid.» «Vilets äaandja!» kisendas Ivo äisti Gabrieli kallale kippudes. «Ma tahan näa, kas sa surematu oled!» Võtlus ei kestnud kaua. Ivo lõ hirmsa hoobiga Gabrieli raudküara lõki ja tõtis hõsates kä surmahoobiks, aga selsamal silmapilgul tungis Gabrieli mõ ok ta kaelast läi ja sirutas ta surnult lume peale maha. «Jumalaga, Eestimaa Hannibal!» üises» Gabriel teda silmitsedes. «Kahju, et sel kangel ja kavalal mehel ausamat meelt ei olnud!» 419 15. PÜA NAISTERAHVAS. Selsamal ö ol koputati tugevasti Pirita kloostri väava pihta
annaabi.ee 
