Raha ja inimesed kirjanduses ,,Mäeküla piimamees", ,,Kippari unerohi", ,,Kauka jumal", ,,Isa Goriot"; ,,Punane ja must". Väga paljudes raamatutes räägitakse eelkõige rahast ja selle mõjust inimestele. Selle mõju võib olla nii hea kui ka halb. Hea sellepoolest, et raha olemasolu muudab inimesed rõõmsaks ja heatahtlikuks ja halb sellepoolest, et raha mõjutab vägagi palju inimeste omavahelisi suhteid. Inimesed võivad muutuda ülbeteks ja upsakateks. Rahal on palju võimu. Eelpool
Raha eest saab tasuda arstile, aga mitte osta tervist. Raha eest saab osta ametikoha, aga mitte austust. Raha eest saab osta verd, aga mitte elu." nõnda kõlab üks Hiina vanasõna, milles peitub sügav mõte. Raha on olnud alati ühiskonnas kesksel kohal ja on pakkunud palju kõneainet. Rahast on kirjutanud paljud kirjanikud, nii Eestis, kui ka võõrsil. Eesti kirjanikest on seda teemat käsitlenud Eduard Vilde teostes ,,Mäeküla piimamees" ja ,,Kippari unerohi" ning August Kitzberg teoses ,,Kauka jumal". Väliskirjanikest on rahast kirjutanud Honore de Balzak romaanis ,,Isa Goriot" ja Stendhal teoses ,,Punane ja must". Draamas ,,Kauka jumal" on loo peategelane Mogri Märt oma elu pühendanud rahale ja selle hankimisele. Mogri Märt peab end jumalaks, kuna tal on raha ja sellega kaasnev mõjuvõim teiste inimeste üle. Armastus raha vastu oli suurem kui ligimeste vastu, mistõttu ütles ta lahti oma lastest
teemad muinasjuttudes ja missuguste vahenditega on loomamuinasjuttu elavdatud. Nimetatud teemad valisin selle tõttu, et paljude loomamuinasjuttude lugejate jaoks on nad lihtsalt ''ühed muinasjutud'', sarnasuses teiste muinasjuttudega, kuid minu eesmärgiks on näidata loomamuinasjuttude tegelikku sisu, mida inimesed hiljem ka lugedes rakendada saaksid, kui selleks muidugi huvi ning soovi on. Töö on üles ehitatud eelkõige Pille Kippari artiklite põhjal. Lisaks tema teooriale olen toonud küllaldaselt näiteid, et teooriatele kinnitust otsida. Näited pärinevad ERA kogu e-väljaandest http://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/ . 2 Mis on loomamuinasjutt? Loomamuinasjutt on muinasjutt, mille tegelasteks on loomad. Igale neist on antud oma kindel karakter.
kuid pole välistatud ka otsesed seosed loomade looduses kirjeldatud käitumisega. Selliste seoste uurimine annab võimaluse lisada infot selgitustele, kuidas loomamuinasjutud on tekkinud ning aitab täiendada praktiliselt puuduvaid andmeid selles valdkonnas. Uurimistöö eesmärgiks on uurida, kes on Eesti loomamuinasjuttude tegelased ning leida nende võimalikke seoseid loomade ökoloogiaga. Uurimuse valmi moodustas 1997. aastal koostatud Pille Kippari Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” peatükk “Metsloomad”, mis koosnes 73 erinevast loomamuinasjutust. Kogumiku “Loomad, linnud, putukad” peatüki “Metsloomad” põhjal koostatakse andmebaas Eestis elavatest loomaliikidest, kes on antud peatükis tegelasteks, märkides ära neile muinasjuttudes omistatud iseloomujooned ja omadused. Loomade muinasjuttudes kirjeldatud tunnuseid püütakse omakorda siduda nende
Goethe "Faust"- Wagner ja Faust Tsehhovi novell "Paks ja peenike"- amused kooliaegsed sõbrad Tsehhovi novell "Ametniku surm"- riigiametnik Tservjakovi aevastamine teatris Tsehhovi novell "Inimene vutlaris"- Belikov ja Kovalenko J. Kross "Keisri hull" T. von Bock M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Ivan Bezdomnõi ja Meister (loomingulises mõttes) · liiderlikkus truudus L. Tolstoi "Anna Karenina" ??? E. Vilde novell "Kippari unerohi"- Maarja E. Vilde "Mäeküla piimamees"- Mari ja Tõnu Prillup A. Gailit "Toomas Nipernaadi"- nimitegelane R. Kaugver "Meie pole süüdi"- Vahur Puustaki vanemad Leaniks ja Justus Puustak A. S. Puskin "Jevgeni Onegin"- nimitegelane, aga ka Tatjana ja Olga Larina Fr. Tuglas "Suveöö armastus"- Maali ja Kustas · pessimism/ hädaldamine optimism E. M. Remarque`i "Läänerindel muutuseta"- "kadunud põlvkonna" esindajad J. D
(Ka Juhan Liiv on seal tööl) Ajakirjanik 20a. (Tallinn, Tartu Postimees, jälle Tallinnas ja Riias) Kirjutas sellel ajal järjejutte. Esimene kutseline literaat eestis. Kümne aastaga kirjutab 15 raamatut Naeruvääristas sentimentaalset luulelikkust jutustusega ,,Suguvend Johannes" 2 aastat elab Berliinis. Abiellub Prantslannaga. Teda paelub välismaa elu. Sotsiaaldemokraat oma veendumustelt > kasvad eluline tõetruudus (,,Kippari unenägu" ,,Värstriku Aadu") 1896 ,,Külmale maale" eesti esimene realistlik väärtteos ,,Raudsed käed" esimene töölise elu kujutav raamat 19021908 ilmub ajaloolinetriloogia: 1) Mahtrasõda 2) Kui Anija mehed Tallinnas käisid 3) Prohvet Maltsvet 1905 I revolutsioon Vilde toetas seda nt"Tooma tohter" (see revolutsioon suruti maha) 19051907 Vilde välismaal pagenduses Helsinkis Näidendid ,,Tabamata ime" (Tekkiva kodanluse kuulsusejanu)
1893. aastal läks kirjanik Tartusse ,,Postimehe" (J. Tõnisson) juurde alaliselt tööle. Need Tartuaastad olid vägagi kasulikud Vilde vaimsele arengule. Suhtles erinevate üliõpilasringkondadega (valdavalt progressiivsed), uuris sotsialistlikke teoseid, võttis osa vaidlusringidest, temast sai pahempoolne. NB! ,,Pipkalonija" (läti üliõpilasnoorus, valdavalt marksistlikud). 18931896 ilmusid ,,Postimehes" ,,Västriku Aadu", ,,Kippari unerohi", ,,"Linda" aktsiad", ,,Mihkli vurrud", ,,Külmale maale", ,,Paula pulm" lm. Eri raamatutena ilmusid ,,Karikas kihvti" ning ,,Muhulaste imelikud juhtumised Tartu juubeli laulupeol" Rahvusliku asi kokkuvarisemise traagilised tagajärjed, rahvusliku liikumise varjupooled,
,,Postimehe" juures. Sealses toimetuses oli vahepeal palju muutunud. 1891. aasatl oli ,,Postimees" hakanud ilmuma päevalehena ning toimetusse oli ilunud Jaan Tõnisson, kes kohtles Vildet ja teisi toimetuseliikmeid nagu tehnilisi tööjõude. Vildele tundus niisugune suhtumine talumatu ning töö toimetuses pakku Vildele vähe rahuldust. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 186) 1893-1896 ilmusid ,,Postimehes" ,,Västriku Aadu", ,,Kippari unerohi", ,,Mihkli vurrud", ,,Külmale maale", ,,Paula pulm" jm. Sellist tootlikust polnud Vilde varem kunagi saavutanud. Aga siis toimus taas käänak Vilde elus: 1896. aasta hilissuvel asus kirjanik Moskvasse. Moskvas viibisid Vilded 1897. aasta maini. Seal veedetud kuud olid kirjanikul loominguliselt vähe viljakad. Tal ei tekkinud vene ringkondadega elavamat läbikäimist ja ka keeleoskuses edenes ta vähe, kuid positiivseks momendiks oli suhtlemine sealse läti
annaabi.ee 
