Kinematograaf- aparaat liikuvate ehk elavate piltide tekitamiseks. Kinematograafia- kinokunst, kinofilmide valmistamisega seotud kunst ja tööstusharu. Kinematografist- töötaja kinematograafia alal. Kinoseanss- tervik film. Kostüüm- riietus. Kunstnik- vastutab kogu filmi kujundusliku külje eest. Külgvalgus- valgus, kasutatakse kellegi või millegi esiletoomiseks justkui skulptuurina). M. Maketimeister- maketi kavandaja. Metraaz;- pikkus (näit. kinofilmi pikkus) meetrites. Monoloog-ühekõne, kõne iseendaga. Monteerima- eriosi kunstiliseks tervikuks ühendama. O. Objekt- ese, asi. Operaator- kinofilmija, filmiülesvõtete tegija. P. Projekt- kavand, plaan. Pürotehnika - keem., tehn. põlevate ning plahvatavate ainetega tegelev tehnika. R. Rakurss- võttenurk. Rekvisiit- lavastuses kasutatav tarbeese. Rezii- lavateose või filmi kunstiline juhtimine. Rezissöör- näitejuht; näidendi või filmi lavastamist juhtiv isik.
erinevaid kujutisi vahetatakse piisava kiirusega, siis inimsilm tajub seda liikumisena. Nähtus on seotud inimsilma omadusega "nähtut meeles pidada" (persistence of vision). Minimaalne pildi ehk kaadri vaheldumise sagedus, millest piisab sujuva liikumise tajumiseks keskmise inimene poolt on 16 kaadrit sekundis (frames per second ehk fps). Kinofilmides kasutatakse kiirust 24 kaadrit sekundis, mis tagab täielikult sujuva liikumise. Arvutianimatsiooni puhul kasutatakse sageli poolt kinofilmi kaadrisagedust, ehk siis 12 fps. Mitmete ekspertide hinnangul on parim kompromiss sujuvuse ja loodavate kaadrite arvu vahel 15 fps. Animatsiooni ajalugu Animatsiooni eelkäija on koomiks, mille eellugu läheb tagasi aega umbes 2000 e.k.r. kui Egiptuses maaliti seinale kahte maadlejat järjest erinevates poosides ning nii mitmele reale. Liikumise tunnet on püütud edasi anda veelgi varem, juba 15000 13000 ekr, kui
Esimene laengusalvestusega televisioonisaatetoru ikonoskoop, mis konstrueeriti 1930. aastate algul, muudab valgussignaalid 5 elektriimpulssideks. Ikonoskoobi põhiosaks on miljonitest omavahel isoleeritud hõbedaterakestest moodustatud mosaiik, miniatuurne fotokatood. Ikonoskoobiga anti eetrisse esimesed TVsaated ja demonstreeriti TVs esmakordselt kinofilmi. 1950. aastail asendati ikonoskoobid uuemate ja asjakohasemate televisioonisaatetorudega. Hõbedast on valmistatud paljud unikaalsed ja ajaloolist tähtsust omavad esemed. Palju kasutatakse hõbedat ka fotograafias. Fotomaterjalid sisaldavad valgustundlikke hõbedaühendaid. 6 Meie planeedi hõbedavarud hakkavad lõppema. Isegi legendaarne Potosi, mis 17. 18. sajandil andis
Reprodutseerimises on naised täpsemad, kuid mõlemate taastatud intervall on tegelikult lühem. Produtseerimises on mehed täpsemad, naised kannatamatumad. · Liikumismulje tekib:1) Objekti reaalsel liikumisel- n. Piljardikuuli liikumisl mööda kalevit; 2)strotoskoopilisel esitusel, kui kaht või enama objektiivselt liikumatu lühiajalise objekti järjetikune esitamine(n intervalliga vahemikus 40- 200 ms) erinevates ruumipunktides kutsub esile näiva liikumisemulje(see nähtus on kinofilmi ja telesaate"elavana", liikuvana tajumise e animatsiooni aluseks); 3)indutseeritud liikumisel, kui teglikult(st absolutkoordinaatides) liikumatu objekti fooni liikumine tekitab objekti näiva liikumise fooni liikumisele vastassuunas; 4) autokineetiline liikumine, kui näiteks pimedas ruumis hõõguvat ja tegelikult liikumatut sigaretiotsa jälgides tundub see liikuvat(üheks põhjuseks on vaatleja tahtmatud silmaliigutused); 5)liikumise järelefekt
Näiteks autod, pallid, inimesed jne. b) Globaalne aspekt Kui kõik meie nägemisväljas muutub, on tegemist globaalse optilise aspektiga. Globaalne optiline muutus ehk tajupildi muutus tekib pea pööramisel ja ruumis asukohta muutes ehk liikudes. Liikumismulje tekkimine: 1.objekti reaalne liikumine 2.stroboskoopilisel esitlusel, kui kahe või enama objektiivselt liikumatu lühiajalise objekti järjestikune esitamine erinevates ruumipunktides kutsub esile näiva liikumise mulje (näiteks kinofilmi ja telesaate ,,elavane", liikuvana tajumine ehk animatsioon) 3.indutseeritud liikumine, kui tegelikult liikumatu objekti fooni liikumine tekitab objekti näiva liikumise fooni liikumisele vastassuunas. 4.autokineetiline liikumine, kui näiteks pimedas ruumis hõõguvat ja tegelikult liikumatut sigaretiotsa jälgides tundub see liikuvat(üheks põhjuseks on vaatleja tahtmatud silmaliigutused) 5.liikumise järelefekt Alkoholi mõju pertseptiivsetele protsessidele:
vahelehtede abil. Fotoalbumid. Kui fotosid ei ole võimalik albumist eemaldada, tuleb nad eraldada siidipaberist vahelehtede abil. Fotoalbumeid hoiustatakse horisontaalselt pealtavatava kaanega karpides. Laiatarbekaubana turustatavad fotoalbumid on fotode säilitamiseks kõlbmatud. (Filmiarhiiv, 2015) 15 8mm ja Super 8mm kinofilmi digiteerimine 8mm filmi digitaliseerimise käigus salvestatakse film üksikute kaadrike haaval MS DV AVI formaati ja kantakse siis kas DATA-DVD plaadile või kliendi välisele kõvakettale. Kuna salvestame filmi kaadrike haaval, jääb kvaliteet praktiliselt parim võimalikest alternatiivsetest lahendustest. Selline digitaalkoopia on filmi suurepäraseks säilitusvahendiks: ta on hõlpsasti paljundatav ja kasutatav kas otse filmi originaalkujul vaatamiseks või siis lähteallikana edasiseks
sellist. Ent siiski - ma ei näe kõige vähimatki põhjust, miks peaks arvutite täiendamisele nii palju ressurssi kulutama - muule täiendamisele, kui ökoarvutite loomine - siis, kui nende samade arvutitega võiks modelleerida pea igas vallas tehnoloogiaid, mis oleks paremad ja võimsamad, ent looduslähedased. Ehk korduvkasutatavad filmid ja lihtne peegelkaamera oleks parem nii mõnestki digividinast, mis loodust hävitab? Ehk saaks kinofilmi näidata sama edukalt lihtsalt toodetava klassikalise projektoriga, kui arvuti külge ühendatud digiprojektoriga? Ehk ei ole grammofoniplaat, mis loodud uute tehnoloogiate põhjal ja pandud makki, mis ilma elektrikuluta mõne lihtsa ülemineku abil sama võimsat häält teeks, kui praegune Haapsalu Kolledz 21 Referaat 2009
Üle kolmandiku neist on kaduma läinud, sealhulgas peaaegu kõik enne 1920. aastat valminud filmid. Esimene helifilm oli Tancred Ibseni ja Einar Sisseneri "Den store barnedåpen" (1931, Oskar Braateni raamatu järgi). 1970. ja 1980. aastatel paranes filmikunsti riiklik toetamine. Silmapaistev nukufilmirežissöör oli Ivo Caprino. Alates 1980. aastatest on Norras valminud rahvusvahelist tähelepanu äratanud filme. 2000. aastatel on toodetud 20 täispikka kinofilmi aastas. Aastal 2001 loodi Norsk Filmfond. Domineeriv filmikompanii on 1932. aastast Norsk Film A/S. Aastal 1997 rajati Lillehammeris Norra esimene filmikool. UNESCO maailmapärandi nimistu Norra kultuurimälestistest kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse Bryggeni hansalinnaosa Bergenis (1979), Urnesi püstpalkkirik (1979), Rørosi kaevandusasula (1980), Alta kaljujoonised (1985) ja Struve geodeetiline kaar (10 riigi ühispärand; 2005). Rahvuspüha
Kui vaadata Ülariba kuju, siis paistab silma, et Ülariba koosneb nagu kaardipakist, milles on „sakkidega” varustatud kaardid Home, Insert, Annotate, Layout, Parametric, View, Manage, Output, Plur-ins, Online, Express Tools. Need „kaardid” on, võrreles teiste „kaardipakkidega” rõhtsuunas tugevasti välja venitatud – laius ligi tosin korda suurem kõrgusest. Teiste käskude kaartidel on see suhe tavaliselt võrdne vana kinofilmi omaga, näiteks käsu OPTIONS kaartidele 4 : 3 (laius : kõrgus) Iga ülariba kuju ja koostis sõltub sellest, milline „kaart” on parajasti kasutusel (aktiivne). Ülariba kaartide sakid joonestamis tööala – 2D Drafting & Annotation Kaart „Home” (otsetõlge – kodu), sisuliselt enamkasutatav Edasi on Tööriistakastid näidatud „osaliselt avatult” ja selle kõrval avatult, s.t. „nööpnõelaga” kinnitatudt :
annaabi.ee 
